Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse ning suure toiteelementide sisaldusega. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
- Muld on kui filter: puhastab vett ja õhku MULLAPROTSESSID leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb . Kamardumine esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega Soostumine liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles orgaanilist ainet sisalda-vad horisondid turvastuvad ja mineraal-sed horisondid gleistuvad. Peamiseks põhjuseks: sademete hulk on suurem kui auramine Gleistumine toimub piisavalt liigniiske ja hapnikuvaese keskkonnas Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte MULLATEKKETINGIMUSED- JA PROTSESSID
savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas. Punamuld tugevalt happeline, savimineraalide ja rauarikas, asub troopikas, kõrbemuld sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass, leetmuld keerulise ehitusega, vaene saviosakeste Muld on tähtis, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti tähtis osa on mullal globaalses süsinikuringes.
Soojuskiirgus võib phjustada ka nägemiskahjustusi. Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: Georg Badasjan Referaat 20ºC juures õhutemperatuur >30 ºC 1) soojuskiirgusega 60% - 2) soojusjuhtivusega 15% - 3) higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt 25% 100% Mida jahedamad on ümbritsevad pinnad, seda suurem on kiirguse osatähtsus. Kõrgete välis- temperatuuride korral ei kindlusta soojuskiirgus ja -juhtivus enam organismi liigsoojuse äraandmist, kuna temperatuuri vahed (inimese ja keskkonna ning seadmete vahel) on väikesed või hoopis negatiivsed. Kui hüpotaalamuses temperatuur tõuseb sajandiku kraadi võrra le kindla väärtuse
KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske 2)Liigniiske 3)Sademed 2)Sademete hulk suurem sademete ületavad aurumise tasakaalus hulgast auramisega MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni 1)Naatriumi 1)Huumust liigniisketes oludes aeglaselt. Niiskuse niiskust jätkub tulemusena muutub peaaegu ei teki väga aeglane ja temp. Olude muld tihedaks 2)Intensiivse muutumine struktuurituks keemilise
GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla-ja punamullad) INIMTEGEVUS • Karjatamine liigne • Kasvatamine • Erosioon • Põllumajandus 1 Vee-erosioon 56% 2 Tuule-erosioon 28% 3 Keemiline reostus 12% (üleväätamine, sooldumine, raskemetallid, happevihmad)
moodustavad mulla alaossa hallikasssinise ja tihenenud mineraalhorisondi. 3.Selgitage leetumisprotsessi olemust. Vastus. Kui orgaaniline aine laguneb, siis tekivad hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemisel lahustuvad ühendid, ning need ühendid kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära ning seetõttu mulla viljakus langeb. 4.Miks on mustmullad väga viljakad? Vastus. Mustmullad asuvad sellises kliimas, kus aasta sademete hulk on tasakaalus auramisega, mistõttu on neil paks huumushorisont(ligi meeter) ja nii paksu huumushorisonti teistes mineraalmuldades ei leidu. Taimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus
8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine. *Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sademeid vähe ja aurumine suur. Toimub sooldumine ja mulla läbikuivamine. *Vihmametsas- muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist
suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks.
kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1)Hapestumine happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses. *Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev org aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse
meetri (ABO) kõdunemist Sademete hulk Üle Huumushorisont Väga Rohtlad on tasakaalus Tasakaalustatud Kamardumine meetri (ABO) viljakad auramisega Kõrge Kõrb ja Väga Sisseuhtehoriso temperatuur, aurustuv Sooldumine väheviljakad poolkõrb õhuke nt (B) vähe sademeid Ferralisatsioon Liigniiske, kõrge 6 10 Sisseuhtehoriso
Maavarade kaevandamine. 17.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Sest tundravööndis esinev liigne külmus, igikelts ja liigniiskus pärsivad mulla teket. 18.Mida tähendab muldade gleistumine? See on protsess tundravööndis ülessulanud mulla ja igikeltsa vahel, selle käigus saavad mikroorganismid vajaliku hapniku rauaühendite oksüdeerimisel (muld on sinakashall). 19.Miks on mustmullad väga viljakad? Mustmullad tekivad kus on sademete hulk on tasakaalus auramisega, selle tõttu tekivad tüsedad huumushorisondid. 20.Miks on kõrbete mullad sooldunud? Sest kõrbete piirkonnas on sademeid vähe ja auramine on suur, sellepärast püsivad soolad mullas. 21.Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Väheviljakad, sest kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22
kõdunevad osaliselt, tekib huumus viljakad Kõrbed hallmullad vähe huumust, palju mineraalaineid sooldumine Rohtlad Mustmuld temp. soodne sademete hulk tasakaalus auramisega niiskuse defitsiit suvel- seetõttu ei jõua taimejäänused täielikult kõduneda ja moodustavad paku huumusekihi mullabakterite mikroorganismide ja näriliste rohkus- töötlevad
A A T E A D U S www.earthscienceworld.org Liustikud M Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava A sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, A ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. T E A D U S Liustikud
vees leotada. - Maitsesuitsu andmiseks võib grillimise ajal raputada sütele kohvi- või teepuru ja kuivatatud ürdipuru. Seejärel asetage grillile kaas peale, et maitsesuits saaks imbuda ka grillitavasse toitu. Keerulisem võimalus on teha nt fooliumist kauss, panna sinna veidi vett ja ürte ning asetada see sütele. Kaanega grilli puhul võib kausi panna grillresti peale. Vee auramisega saate juurde lisaniiskust ja head suitsuaroomi. Väga head aroomi annab sütele asetatud terve küüslauk. Saab kasutada ka märja saepuruga karpi (roostevabast terasest), mis pannakse grillile süte kõrvale, et lisada valmivale toidule suitsumaitset. - Enne grillimist laske lihal/kalal seista umbes tund aega toasoojas, et grillile pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas.
Sonora kõrbest voolab läbi Colorado jõgi. Kõrbes on vähe järvi ja needki soolajärved, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja, moodustades paksu soolakihi. Kuivad madalad nõod soolakud märgivad kõrbes neid kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Auramisel kasvab soolade sisaldus pinnases sarnaselt auramisega maailmamerest. Mullastik Kõrbe mullad ei ole eriti viljakad. Mullad on liivarikkad ja veevaesed. Taimestik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed
maitsenüansi. Põlemise aeglustamiseks ja suitsu tekitamiseks võiksite laaste/ürte eelnevalt vees leotada. - Maitsesuitsu andmiseks võib grillimise ajal raputada sütele kohvi- või teepuru ja kuivatatud ürdipuru. Seejärel asetage grillile kaas peale, et maitsesuits saaks imbuda ka grillitavasse toitu. Keerulisem võimalus on teha nt fooliumist kauss, panna sinna veidi vett ja ürte ning asetada see sütele. Kaanega grilli puhul võib kausi panna grillresti peale. Vee auramisega saate juurde lisaniiskust ja head suitsuaroomi. Väga head aroomi annab sütele asetatud terve küüslauk. Saab kasutada ka märja saepuruga karpi (roostevabast terasest), mis pannakse grillile süte kõrvale, et lisada valmivale toidule suitsumaitset. - Enne grillimist laske lihal/kalal seista umbes tund aega toasoojas, et grillile pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas.
maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. *Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ning selle kogujaks. Auramisega seotud energia vabaneb uuesti sademete korral. Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp. Seega on soojade hoovuste mõjualal auramine suurem. *Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid
*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad *kamardumine-huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-*mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta,
Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee
Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal,
Kuna lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid ei ole nii liivarikkad ja happelised kui okasmetsades, siis ei toimu ka nii intensiivset väljauhtumist ning seetõttu mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsade pruunmuldade mullaprofiil on ühtlase pastelse pruunika värvitooniga. 4. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Rohtlataimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga ainult niikaua, kuni
Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas vahelduvad niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul palju. Sellistes tingimustes arenevad välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlate mullad Kontineentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine (nimetatakse kamardumiseks). Huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teine maailma mineraalmuld. Kõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja
puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. 9.Miks on mustmullad väga viljakad? Need tekivad, kui aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega (ei ole liigniiske ega kuiv), on tüseda huumushorisondiga, viljakas. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Nende süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. 10.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keeminilt murenemist. Maapinnale langev orgaaniline
kamardumine, 3. sooldumine 3 A. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte ................................... B. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas ................................... C. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega ................................... · Mullad. (4 punkti) a) Millised mullad on ülekaalus rohtlates ja millised ekvatoriaalsetes vihmametsades? ............................. b) Mis on nende muldade peamised erinevused? ..................... c) Selgita, millest see erinevus on tingitud?................................. · Rendsiinad (paepealsed mullad) on Eesti kõige huumus- ja toitaineterikkamad mullad. Mis vähendab nende muldade
hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine. Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine a. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas gleistumine c. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega kamardumine Mullad. a. Millised mullad on ülekaalus rohtlates ja millised ekvatoriaalsetes vihmametsades? Rohtlates on ülekaalus mustmullad. Vihmametsades on ülekaalus punamuld b. Mis on nende muldade peamised erinevused?Mustmullad on huumusrikkad, kuid vihmametsades huumust peagu ei tekigi, kuna surnud orgaaniline aine laguneb sedavõrd kiiresti c
• kaitsevad keharakke kahjustuste eest. 10. Kuidas toimub inimese organismis keemiline ja füüsikaline termoregulatsioon? Keemiline termoregulatsioon ehk soojuse teke inimese organismis toimub: • eksotermsetes ainevahetusprotsessides; • skeletilihaste kontraktsioonil. Füüsikaline termoregulatsioon ehk soojuse äraandmine toatemperatuuril inimese organismis toimub: • soojuskiirgusena 60%; • soojusjuhtivuse ja konvektsiooni teel 20%; • higi auramisega 20%. 1. Mis on seedimine? Seedimine on toitainete mehaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedekanalis. 2. Kuidas toimub seedimine inimese organismi suus? Seedimine inimese organismi suuõõnes: • keelega toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine; • toidu peenestamine hammastega; • toidu süljega niisutamine, segamine ja neelu suunamine. 3. Kuidas toimub seedimine inimese organismi maos? • toidukämbu mehaaniline läbisegamine;
1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavedelike pH taseme 4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump? ( ATPaas on ensüüm (valk), mis) transpordib Na+ rakust välja, K+ sisse 4. Millega saadakse ööpäevane vedelikukogus? - Tahke toiduga - Joogiveega - Toitainete oksüdatsioonil 5. Vedeliku kadu toimub organismis(4): - Neerudes uriini väljumisel - Vee auramisega - Väljaheitega - Higistamisel 6. Kas palaviku korral on organismi veevajadus: a) suurenenud b) vähenenud c) ei ole muutunud 7. Millest koosneb sool? 40% naatriumist ja 60% kloorist 8. Mida põhjustab liigne keedusoola tarbimine? 1) osteoporoos 2) vereõhu tõus 3) tursed 4) väsimus 9. Mis on: Isotooniline lahus – rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga
lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ? Sest osoonikiht kaitseb meid kõrvetava päikese eest. Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja- Ameerika ja Arktika kohal. 4) Aasia kaart
poolselge, 2 ja kui päris selge soe ilm, siis 3 mm. Auruvus, veeaururõhk, suhteline õhuniiskus. Viimane sõltub temperatuurist, kui eeldame, et veeauru on õhu sama palju. Olemuselt on 2 tüüpi ilmaelemente: need, mida mõõdetakse hetkeliselt: temperatuur, õhurõhk, niiskusenäitajad ja siis võidakse neid keskmistada, ka tuulenäitajad ja on teist sorti ilmanäitajad: sademed, päikesekiirguse summad, mis on olemuselt summeeruvad, st kuhjuvad. Sademete hulk Eestis: seaduspära auramisega seoses, et sügisel mere ääres enam, suvel aga sisemaal. Suht kuiv on Väinamere ümbrus. Et ühest küljest meri, teisest küljest dünaamiline tegur. Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada. Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem.
Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed, esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. 3 Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid
viljelemiseks Rohtlad Lähis troopiline/ tasakaalustatud Üle 1m kamardumine Kõige parasvöötme mand viljakamad, ei mustmullad Sad hulk tasak toimu auramisega läbiuhtumist Kõrb ja poolkõrb Lähis troop/par.man/troop Aursamise Õhuke Sooldumine Võimalik Kuiv ja sad vähe ülekaaluga sed kasvatada Sooldunud kunstliku
- mäestikud kurutamine on maasisejõudude toimel kivimkihtide lainetaoline paindumine ja üleskuumumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta(nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses - eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud - glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus - liustikud klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksu maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril(andides) ligi 6400m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. Aastate jooksul on lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tihendab päikesekiirguse ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustub muutunud jäkritalli struktuuriga sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää.
Kaenla alt kehatemperatuuri mõõtmine on mugav. See häirib last kõige vähem. Antud meetod on hügieeniline. Eelistatud meetod kõhulahtisuse korral. Peegeldab lapse kehatemperatuuri muutusi nii adekvaatsetes tingimustes kui ka jahtumise või ülekuumenemise korral. (Tunell 1998, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008, Coyne jt 2010) Lapsel võetakse särk seljast. Kuivatatakse kaenlaalune nahk (see väldib kraadiklaasi jahutamise, mis võib tekkida higi auramisega). Termomeetri otsik asetatakase sügavale kaenlaauku. Jälgitakse, et termomeeter oleks nahaga tihedas kontaktis. Selleks hoitakse lapse kätt tihedalt külje vastas, kergelt küünarnukki surudes (sellega välditakse õhu sattumist kaenla alla). (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Foto 12. Aksillaartemperatuuri mõõtmine (Bahri 2007). 15
külmunud, tekib igikelts, suvel on voolamine. liiga niiske sest on väike auramine ja igikelts. OKASMETS Jahe niiske kliima, läbiuhteline Leetumine AD veereziim, keerulise ehitusega mullad, Soostumine kuna sademed ületavad auramise on läbiuhteline veereziim. ROHTLA Kontinentaalne mandriline kliima, Toimub: kamardumine sademete hulk on tasakaalus auramisega ning tekivad viljakad mustmullad. KÕRB Kuiv ja poolkuiv kliima, mullad on Toimub: sooldumine soolade rikkad, sademeid vähe, enamasti kuiv, sest auramine on suur ja sademeid vähe. VIHMAMET Kuum ja niiske kliima mis pidevalt Toimub: keemiline murenemine S soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Sademeid on palju ja toimub läbiuhtumine
astangud 55. Kurrutamine, sünklinaalid, antisünklinaalid Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja ülekummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Sünkliaalid on positiivne kurd ja antisünkliaal negatiivne kurd 56. Liustike tüübid, nende setted Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega Aluspinna kallakuse (mägiliustikud), jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) ja kui jää hakkab liikuma (jääliustikud). Limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Fluvioglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid 57. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid Voored madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist
T-turvas,mis on vee ja org.aine rikas tuhavaene soomulla horisont. - Mulla veereziim 1.Läbiuhteline-sademed ületavad auramise,mullaviljakus langeb(paras-ja palavvöötme kliimas) 2.Tasakaalustatud-sademed tasakaalus auramisega(rohtlad,stepid,savannid) 3.Auramine ülekaalus-vesi aurustub,kuid soolad jäävad(kõrbed,poolkõrbed) - Maailmamullad 1.Tundravööndumullad-lähispolaarses kliimas on madal temp.,tekib igikelts.Väike auramine seega muld liigniiske,mullateke aeglane,kuna on hapnikuvaene.Mullahorisontides toimub gleistumine,kui aga org.aine laguneb puudulikult liigniiskuse tõttu,tekib turvastunud gleimuld. 2.Okasmetsade mullad-tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub
32- küünarnukkidel 36 - õlavarrel 37 - tuumas. Sobiv temperatuur istuval tööl on 18 -24 C istuval tööl kerge käsitsitööga: 16- 22 C seisev asend kerge käsitsitööga: 15 - 21 C seisev asend raske käsitsitööga: 14- 20 C füüsiliselt raske töö: 13- 19 C Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: soojuskiirgusega soojusjuhtivusega higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt Kui teha 30C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu, 10-12 l/vahetuses. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40 -ni. Seejuures esinevad: peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus Kuumarabandus võib lõppeda surmaga Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42C) Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 C.
340- reitel 280- sõrmedel 320- küünarnukkidel 360- õlavarrel 370- tuumas. Sobiv temperatuur istuval tööl on 180 -240 C istuval tööl kerge käsitsitööga: 160 - 220 C seisev asend kerge käsitsitööga: 150- 210 C seisev asend raske käsitsitööga: 140 - 200 C füüsiliselt raske töö: 130 - 190 C Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: soojuskiirgusega soojusjuhtivusega higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt Kui teha 300C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu 10-12 l/vahetuses. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus Kuumarabandus võib lõppeda surmaga Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...420C)
mullad koguaeg, talv läbiuhteline lupjamist külm, suvi jahe, Rohtlad Kontinentaalne Sademete Üle meetri (0), A, B, C Kamardumine Maailma must- soe parasvööde, hulk viljakamad mullad soe suvi tasakaalus mullad auramisega (erosioonioht, vahel põuad) Kõrb Kuiv kliima, Aurustumise Väga A, B, C Sooldumine Võimalik hall- troopiline ülekaaluga õhukesed ainult mullad kliimavööde, niisutamisel
lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad alsupõhjakivimi erineva suurusega plokkideks murrang – rike, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paralleelselt kas vertikaalselt või horsiontaalselt (ülang, alang, astmeline murrang) Liustikud: klimaatiline lumepiir – ala, kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi, vihm jne) ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni (jäätaoline mass)
Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine
Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine
organismi vastupidavust kuumusele. Maksimaalselt lubatav kehatemperatuur (keele all) on39,40C, peale mida saabub järsk enesetunde halvenemine ja temperatuuri tõus kogu kehas. Seda nimetatakse kuuma-löögiks. On selge, et üleliigne soojus tuleb eemaldada. Varem oli juba räägitud kuidas seda teha. Harilikes tingimustes kulgeb see protsess järgmiselt: 28% soojusest eemaldatakse soojusvahetuse teel, 37% - soojuskiirgusega, 10% - kopsudest toimuva auramisega, 2% soojusjuhtivuse teel, 5% söödava toidu ja hingatava õhu soojendamisel, 4% väljahingatava õhuga, 14% higistamisel.. Temperatuuri tõusuga kasvab higistamise osatähtsus järsult. Kui 15,50C juures muutub auruks 67 kogu kaotatud vedelikuhulgast, siis 320C juures juba 81%. 330C juures toimub kogu soojustasakaalu hoidmine higistamise arvel, kuna teised teed on suletud. Õhutemperatuuri edasisel tõusul
annaabi.ee 
