MAA
PILLID
Egiptus
4.at.eKr
Varasemad: müra- ja löökpillid
Kaarharf
Pikiflööt
Lauto
Lüüra
Trumm
Šalmei
Trompeti- laadsed pillid
Sisfrum
Mesopotaamia
Lüüra
harf
lauto
rooviled
topeltaulos
raamtrumm
Hiina
3000 eKr
kin
pipa
erhu
sansjan
lauto
flöödi-ja oboe -laadsed pillid
suuorel e. šeng / luušeng
king
kong
kellad
trummid
taldrikud e. bood
India
2500 eKr
samgita
sitar
vina
tanpura
sarod
tablad
pilutrumm
tümpsutorud
kellad
kulinad
ksülofonid
tünnikujulised põikitrummid
pungi
flöödid
oboe-laadsed puhkpillid
Vana-Kreeka
3.at.eKr
Forminks
Kitara
Lüüra
Barbiton
Harf
Aulos
Paanivile /flööt e. süürinks
Põikflööt
Metalltrompet
Krotala
Vasktaldrikud
Tamburiin
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maarjake01
Õppematerjali autor
teha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna minekut. Kombetalitus Mütoloogia, religioon andsid moonutatud saate. Muusika arenes inimese tootmistegemisest, tööst või koos sellega. Laulu kui niisugust tollel ajal ei olnud. See oli kui rütmiseeritud kõne, mida kasutati suhtlemiskeelena. Rütm, mida edastati üksteisele oli tavaliselt, kas kaht puutükki kokku lüües või kivisid lüües jne. Esimesed algelised pillid olid löökpillid. Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub. Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused. Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba)
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul rütmiseeritud kõne Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline)
teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti,
Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad -> sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1
- Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal (nimetatakse sageli muusika “leiutajaks”) ja pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides oli oluliseks signaalpilliks šofar ehk huulikuta sikusarv - Kuningas Saalomoni ajal Kujunesid kutselised muusikud - leviidid Vana-Egiptus 3000 eKr - Armastati suursugusust, rõhutati väärika rütmiga laulu, mida saatsid šalmeid, harfid ja lautod - Egiptuse keskmise riigi aegadel (2040-1730 eKr) in kirja pandud hümnitekste (religioossed laulud) - Kasutati 5- ja 7-astmelisi heliridu ning nii ühe- kui ka mitmehäälsust - Moodustusid esimesed orkestrid
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid