Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pillid vanal ajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pillid vanal ajal #1 Pillid vanal ajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarjake01 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Vana Kreeka pillid

16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12­le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab

Muusika
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia

Muusika
thumbnail
6
doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

teha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna minekut. Kombetalitus Mütoloogia, religioon andsid moonutatud saate. Muusika arenes inimese tootmistegemisest, tööst või koos sellega. Laulu kui niisugust tollel ajal ei olnud. See oli kui rütmiseeritud kõne, mida kasutati suhtlemiskeelena. Rütm, mida edastati üksteisele oli tavaliselt, kas kaht puutükki kokku lüües või kivisid lüües jne. Esimesed algelised pillid olid löökpillid. Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub. Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused. Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides) Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba)

Muusikaajalugu
thumbnail
7
doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul ­ rütmiseeritud kõne ­ Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis ­ teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) ­ puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid ­ õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt ­ vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne ­ seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst ­ esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline)

Muusika
thumbnail
12
docx

Pillide tundmine

Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter ­ Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid ­ isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid ­ heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid ­ flööt, klarnet, viiul, trompet

Muusika
thumbnail
3
doc

Puhkpillid - flööt, oboe, klarnet

Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast

Muusika
thumbnail
5
pdf

Muusika ajalugu

lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr ­ häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid ­ aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform ­ pillid tõrjuti välja ei ole leitud noote, kuid on leitud ikonograafilist materjale, pille ja laulutekste kirjamehed kirjutasid kõik üles templites ainus pill sistrum KEIRONOOMIA ­ käezestide kasutamine meloodia näitamiseks sarnaseid käemärke kasutatakse Egiptuses tänapäevalgi neid kasutavad KANTORID ­ lauluõpetajad kopti kirikus POLÜFOONIA ­ mitmehäälsus, kus kõik hääled liiguvad nii rütmiliselt kui meloodiliselt iseseisvalt pillid:

Muusikalugu
thumbnail
5
ppt

Antiikaja pillid

Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria­ tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia­ meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia­ kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA

Muusika



Lisainfo

Erinevate maade (Egiptus, Mesopotaamia, Hiina, India,
Vana-Kreeka) olulisemad pillid


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun