MUUSIKA kultuuride võrdlus (0)

1 Hindamata

LOODUSRAHVAD
VANAD KÕRGKULTUURID
VANA-KREEKA

Lindude-ja loomade keel:muutuvad helikõrgused;tämbrid,rütmid,ka tants;
Rituaalide keel kõrgemate jõudude ja vaimumaailmaga suhtlemiseks
1. Rituaalid kaljul ja muudel joonistel,mis on seotud tantsu ja muusikaga;
Muusikud ja poeedid olid jumaliku andega prohvetid
1. Muusikal ,poeesial ja tantsul oli tähtis koht kreeka kultuuris;kultuuri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide tekkimise ajast

Laulik , kreeklaste Orpheus
2.Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid ;kõikide muusikas kasutati harfi
2.Kreeklastel olid levinumad keelpillid,vanim on 4- keeleline forminks,millest 7.sajandiks arenes kitaara,levinud oli ka aulos;
Kutselised laulikud ja rändlaulikud

Pillimäng; pillimänguga,lauluga ja tantsuga väljendati rõõmu, kurbust ,sümpaatiat,armastust,õhutati ka vaprust ja ületati hirme.
3.Esimene Moosese Raamat:esineb muusikunimi Juubal,keda keskaegsed autorid nimetasid ,, muusika ,,leiutajaks;
Esimene muusik oli Zeusi poeg
3.Kreeklaste põhialus muusikas oli ka rütm;
7 sajand hakkas arenenma lüürika;2 põhihümni olid:Delfi ülistuslaul 138eKr(Apolloni auks)
Ja Delfi ülistuslaul 128eKr(joogilaul Seikilose auasambal); arenes välja tragöödia ja komöödia
Kõigis kolmes on ühine see, et igal kultuuril olid olemas oma pillid,kuid vanades kõrgkultuurides oli muusika ebamäärane. Tehti vaid oletusi, mida arheoloogid parajasti leidsid . Loodusrahvaste hulgas mängis rolli lindude-ja loomade keel ja selle juurde kuuluv tants oli ka tähtis. Kreeka ajaloost on pärit ka oma nö laulikud. Pillidest eelistati kasutada siiski keelpille rohkem ja luges kindlasti ka rütm. Vanades kõrgkultuurides olid jumaliku andega muusikud ja poeedid,keda austati väga. Muusikat peeti jumalate keeleks ning muusika ja pillid,millega jumalaga mängisid,peeti pühadeks. Muusikuid koheldi suure austusega. Igas kultuuris arenes välja mingi teatud asi.
Tänapäeva muusika põhineb muusikalistest helidest,helidest,müradest ja konkreetsetest loodus-või inimkeskkondade helidest. Muusika ülesmärkimiseks kasutati ka noodikirja,mis oli pärit 8-9 sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites. Algsteteks noodimärkideks olid neumad .Juba uusajast peale on muusikat seotud kunstmuusikaga ja meelelahutusmuusikaga. Tänapäeval võib muusikat kuulda ka telefonihelinana,raadios ja televisioonis. On ka palju muusikastiile ning pille on samuti palju.
Muutusi on palju,sest aeg on edasi läinud ja kõik on arenenud edasi tänu inimestele ja muusikale. Keskajal oli muusikastiile palju vähem. Keskajal ei pööratud tähelepanu sellele,kas muusika kuulajatele meeldib või ei, aga tänapäeval on see vägagi tähtis.
Samaks on jäänud koor, vanasti oli kooris 12-15 lauljat. Ma usun,et isegi kreekapärane tants ja muusika on tänapäeval olemas ja ka osad pillid,lihtsalt pille on edasi arendatud ja muudetud. Samaks on jäänud ka helikõrgused,tämbrid,rütmid ja laulikud ning ka orkester . Tänapäeval on olemas ka tragöödia ja komöödia.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 72 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LinderKaisa Õppematerjali autor

loodusrahvaste,vanade kõrgkultuuride ja vana-kreeka muusika

muusika Laulik kreeklaste Orpheus

Sarnased õppematerjalid

doc

Vanaaja muusika

VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul

Muusika ajalugu

docx

Vana maailma muusika

nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv). Kuningas Saalomoni ajaks (965-926 a. e. Kr) oli templiteenistuse tarvis välja kujunenud ka kutseliste muusikute – LEVIITIDE – seisus. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik

Muusikaajalugu

docx

Muusika ajaloo konspekt I kt

Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid"

Muusikaajalugu

docx

VANAAJA MUUSIKA

VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas

Kategoriseerimata

docx

VANAAJA MUUSIKA

VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas

Ajalugu

pdf

Vanaaja muusika kontrolltöö kordamisküsimused konspekt

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja

Vanamuusika