Muusika vanaajal ja keskajal (0)

Sõna “ muusika ” veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga . Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool.
Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid.
Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus ) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid .
Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst ).
Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid.
Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse.
Muusikat seostati taevakehadega.
Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti.
Keskaeg (u. 5 saj)
Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja muusika ning see muusika on kogu lääne auroopa hilisema muusika eelkäijaks.
Algselt laulsid kõik veel erinevates keelted kuid see muutus juba 6 sajandil.
Kõik erinevad laulu tekstid kogus kokku Gregorius Suur, kes kehtestes laulmise keeleks ladina keele ning määras uue laulu reeglid.
1) vabalt voolav
2) lähtub tekstist
3) ühe häälne
4) ladina keeles
5) ilma pilli saateta
Gregoriuse laulu taustaks ei olnud algselt pilli lubatud, kuid 9 saj ilmub kirikutesse ka orel .
10 saj tekkis esimene mitmehäälsus, kus hääled kordasid üksteist kõrgemalt või madalamalt.
Esimene ühtne noodikiri tekkis ka 10 saj (Guido Arezzost).
Neid noote nim. neumadeks.
Hääli tuleb laulu järjest juurde.
12. saj tekivad rütmid.
See kõik on vaimulik muusika.
Eksisteeris ka ilmalik muusika.
Lihtsamaid laule esitasid rändlaulikud, keerulisemaid rüütlilaulikud.
Lauldi kangelastegudest ja armastusest.
Kõik pillid olid lubatud.