Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Teine sugupool" Simone de Beauvoir (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Teine sugupool”
Simone de Beauvoir
Antud teos räägib pikalt ja põhjalikult sellest, kuidas naine on see Teine ning kuidas mees ta endale allutab. Kõik, mis naisega eales juhtub või kõik, mida naine tunneb on tingitud mehest. Naine on mehele kui ori, ta kasvatab talle lapsi, koristab ja hoiab maja korras ning mehel on õigus tema tegemistega mitte rahul olla.
Teos algab kirjeldusega, kuidas naine on ajaloo jooksul üritanud vabaneda mehe ülemvõimust ning mitte enam olla see Teine. Kuid selle raamatu alusel on kõik katsed ebaõnnestunud. Siinkohal tuleks mainida, et raamat on kirjutatud 1949. aastal. Maailm oli siis tänasega võrreldes veidi teistsugune. Naine on olnud küll mehest koduses elus kõrgem, kuid seadused, mis olid meeste poolt loodud, eelistasid igas asjaolus siiski meest. Naisel puudus näiteks õigused lahutust nõuda. Mehel tuli vaid naise truudusetust tõestada ning abielulahutus oligi olemas. Samuti on väljatoodud ka väga kaugest ajast näide, kus naist austati ja kardeti, kuna temast sündis uus elu. Sel ajal austas mees maad ning hoidis seda, kartes tema viha. Naist samastati seega maaga. Aga elu edasisel arenemisel see aukartus kadus ning naisest sai mehe omand. Naine võeti endale samamoodi kui osteti hobust. Armastusest siis asi ei sõltunud. Tehing sooritati neiu isa ja tulevase mehe vahel.
Edasi kirjeldab raamat naise arengut sünnist kuni vananemiseni. Autor on toonud välja huvitavaid teooriad, miks miski on nii nagu ta on Teise puhul. Näiteks seletab ta tütarlapse nuku armastust sellega, et nii kompenseerib laps fallose puudumist. Nukust saab lapsele tema alter ego. Poisile asendabki seda tema fallos .
Kui laps jõuab neiu ikka ja tal algab puberteet , toimuvad temaga äkilised muudatused. Laps hakkab pelgama suureks saamist, kuid samas otsib meessoost isikutelt pidevat tunnustust ning tähelepanu. Siiski, kui peaks juhtuma, et asi muutub liigagi reaalseks ning on oodata tõsisemat füüsilist kontakti mehega, muutub sama meesisik talle jälgiks. Seda on seletatud sellega, et tüdrukud kardavad vägistamist ning oma neitsilikkuse valulise hävitamise tõttu pelgavad esimest suguakti. Kõrvale on toodud näide sellest, kuidas neiu otsib oma sõbratarilt mõistmist ning räägib talle kõigest. Juurde on autor lisanud, et enamus naisi on lesbiliste kalduvustega.
Kui lapsest saab täiskasvanu, ei oota teda ees midagi muud kui abielu ja laste sünnitamine. See võib taaskord tekitada temas hirmu eesootava ees. Ja kui naine pettub oma pulmaöös võib ta muutuda külmaks kõigi järgnevate suguaktide suhtes. Kuigi naine võib koduste kohustuste kõrval ka tööl käimiseka aega leida, ei ole see siiski samasugune, kui see on meestel. Naisel on väga raske end tööga iseseisvaks muuta ja sõltub siis oma mehest. See aga näitab taas mehe ülemvõimu ja muudab naise alandlikuks.
Pärast seda kui naine muutub suguvõimetuks hakkab ta elama oma lastes . Oma pojas näevad nad maailma vallutajat, midagi erilist, mis on maailmale vajalik. Emad üritavad oma poegi hoida, kuid samas innustada tööl arenemist ning majanduslikku kindlust arendama. Kui poeg leiab omale kaasa, näeb ema selles enda asendust ning muutub vaenulikuks uue naise suhtes. Sama vaenulikkust võib ta ka oma lapselaste suhtes tunda. Kuid kui naine kord lepib oma olukorraga, muutub ta ka sallivamaks. Tütre puhul näeb naine temas oma teisikut. Tema õitsengus näeb ta iseenda hävingut või taassünni lubadust . Kui tütar laseb oma emal liigselt oma elu kontrollida, ei pruugi ta iseseisva eluga enam toime tulla. Tal ei õnnestu majapidamine , laste kasvatamine ega ka abielu. Kui need asjad luhtuvad, pöördub ta tagasi ema käte vahele. Kui aga tütar õigeaegselt lahti murrab, muutub ema tema suhtes külmaks. Sageli kandub see üle väimehele. On ka juhtusid, kus ema kujutab ette, et hoopiski tema abiellub oma tütre mehega.
Üleüldiselt kordub raamatus üks ja sama idee: naine on Teine ja seega ka mehele allutatud. Olgu naine siis täislik või mitte, mees on see, kes tema üle valitseb. Oma arvamust selle raamatu põhjal oleks veidi vale teha, kuna raamat on peaaegu 60 aastat vana. Tänapäeval on levinud asjaolu, et naine on iseseisev ning ei pruugigi vajada mehe toetust. Samuti on laste saamine naise otsustada. On levinud rasedusvastased vahendid, mis hoiavad ära viljastumise. Samuti ei ole enam igal pool abort tabu . Selle sooritajat ei mõisteta enam nii väga hukka kui 60.aastat tagasi. Muidugi ei ole abort asi, mida naisele soovitada . Tänapäeval on naise olukord kindlasti selline nagu ta on, naiste poolt võidetud lahingute tõttu. Asi algas ehk valimisõiguse, võrdsusega, kuid nüüdseks on olukord naise jaoks taoline, et hoopiski mees jääb koju last kasvatama sel ajal, kui naine käib tööl ja teenib pere sissetuleku. Samas on võimalik sellest raamatust saada erinevaid seletusi sellel, miks me midagi teeme nii, nagu me seda teeme.
Teine sugupool-Simone de Beauvoir #1 Teine sugupool-Simone de Beauvoir #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuriherilane Õppematerjali autor
Kokkuvõte ning analüüs "Teine sugupool" teosest filosoofia II kursuse jaoks. Analüüsib feminismi filosoofias.

Sarnased õppematerjalid

Feminismi areng kiviajast tänapäevani
6
docx

Feminismi areng kiviajast tänapäevani

aktiivselt liberaalsesse kapitalistlikusse ühiskonda (E. Annus 2009: 799-800). Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir. Seda on peetud 20.sajandi kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Selle raamatu kõige tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse (Beauvoir 1997: 185). Minu arusaam sellest on, et vanadel aegadel arvatigi, et kui sündisid naiseks, siis sellega kaasnesid kohustused ning ülesanded, mis naistele omased. Kuidas on selle fakti tähendus ajas muutunud, kas tõesti naiseks ei sünnita, vaid saadakse? Beauvoir räägib raamatus sellest, kuidas ürgsetel aegadel samastati naist

19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia
Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

kosjakase. Näitemängu lõpuks lahenevad vahekorrad nii, et Hans kosib Miina ja Siim ei taha enam Maretit oma tulevaseks. Ka tema arvamus Hansust muutub (joonis 7). Joonis 7. ,, Kosjakased'' ,,Vanemuises''. Autor: K. Lotamõis. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Näidendis on kaks täiesti vastanduvat naistegelast ­ aus saunaneiu Suli Miina ja õel suurtalu peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist mööda tegema, sest on kõige varakam neiu terves külas (vähemalt teised teadsid nii olevat) ja hoidku oma nahk selle eest, kes ta uhkust julges riivata. Isegi Hansu pidas enda omaks, kuigi

Kirjandus
klöjöjgg
8
docx

klöjöjgg

Paraku mängib siingi rolli see, mis paljudes peredes ­ hariduse erinevus. Pikalt ei püsi koos paarid, kus hariduse vahe on suur. Siin on mees kõrgelt haritud, naine aga keskharidusega. Ka mängib rolli töökeskkond ning töötajate intelligentsus. Naine on harjunud olema oma kaastöötajate seas lugupeetud naine ning seega üritab ta end kehtestada ka kodus. Mees jällegi on hea juht, kuid ei oska kurja sõna teha. Lahendus antud olukorras: See, kus üks osapool veab kaigast ühele poole, teine teisele, ei too lahendust. Siin peaks otsustama, kumb on peres pea ning otsuseid vastu võtab. Mees peaks natuke endas tugevust kasvatama, et mitte laste naisel endale pähe istuda. Naine kasutab osavalt ära erinevaid veenmistehnikaid, rääkides kui hea elu varem oli, lootes, et mees murdub, valib teise palgalise töökoha või võtab laenu, et finantseerida naise soove. Mõlemad peaksid ennast seirama, st. lähtuma oma otsustes sisemisest, mitte välisest minapildist

Suhtlemise alused
Seksuaal vägivald
11
pdf

Seksuaal vägivald

sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda seksuaalvahekorda astumiseks. Kui aga naine käitub nii, et mees peab tema käitumist nõusolekuks, kuigi tegelikult ei ole naine nõus, siis puudub subjektiivne külg ja seega ka kuritegu

Seksoloogia
Decameron VII päev
7
doc

Decameron VII päev

Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad täielikud edvistajad ja neile lubatakse liiga palju. Nii ajaski Rinaldo Agnesale ligi, ta ihkas teda. Agnesa siiski kahtles algul , imestades, et mungad selliseid asju teevad. Rinaldo kinnitas, et jah, kui see rüü ära võtta, olen nagu iga teine mees. Probleemiks sai korraks ka see, et Rinaldo Agnesa poja vader oli- sugulussidemed. Rinaldo aga kinnitas taaskord, et ei ole siin midagi. Agnesa veidi lihtsameelsena uskuski kõike, ja nad vallatlesid mitmeid kordi. Ükskord aga tuli Agnesa mees järsku koju ja otsis naist. Naine ja Rinaldo aga vallatlesid samal ajal, olid paljad. Vahele ei tahetud aga jääda. agnesa käskis Rinaldol riided selga panna. Ise vingerdas ta

Kirjandus
Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus- Uibu-
3
odt

Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus ''Uibu''

vaatamata temast lahutamast just laste nimel. Ta korrutas pidevalt nii endale kui ka mehele, et tema arvates ilma isata lapsed kasvavad ''keerdu''. Raamatus on ka mitmeid kordi välja toodud peategelase suur soov elada täiuslikku elu, oma suures majas perega nii, et oleks palju lapsi, kõik lapsed on ühe mehe omad. Naisel oli ka suur hirm üksinduse ees, arvates, et ei leia mitte kunagi endale uut meest. Sest ühiskonna arvamus oli selline, et kui on juba lapsed ühe mehega olemas, siis keegi teine mees teda enam ei taha, vaadatakse selle peale viltu ­ ei ole naisena õnnestunud. Samas oli raamatus minu jaoks tunda naise tahtmist eituses elada. Olgu olukord nii halb kui tahes, ta ei tahtnud midagi teada halbadest ja koledatest asjadest, püüdes neid justkui vältida. Nagu ka raamatus peategelane ise pidevalt halbade olukordade ja sündmuste peale ütles: ''Ei tahaq, ei tahaq'' ­ Ta ei tea kas on hullem valu eest peituda või valu ära kannatada.

Kirjandus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Ketramakuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim ­ nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama

Perekonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun