August alle Elulugu Sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis, kivilõhkuja pojana 1902. aastal kolis perega Narva 1909. a sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. Aastal kuulus rühmitusse Siuru, 19211922 Tarapita kirjandusrühmitusse. 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja August Alle suri Tallinnas 8.07.1952 Koolipõlv 18981901 õppis Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis 1909. a. õppis Jaanilinna õhtukoolis 19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming
Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendusvormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti kirjanduses. Juba oma esikkogu lõppu oli ta lisanud mõned epigrammid. August Alle oli õiglane ja sirgjooneline mees. 3 Elulugu August alle sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis kivilõhkuja pojana. Allel tuli tänu isa viinalembusele hakata taludes juba seitsmeaastasena karjaseleiba teenima. 1898- 1901 õppis tulevane kirjanik Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, paistes silma kirjatöö- ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva. Hiljem töötas ta ketruspoisina Kreenholmis, õppides samal ajal Jaanilinna õhtukoolis, kuni 1909. a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. 1910
Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu" ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920
(2) Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega Võtab osa seltskondlikust tegevusest(kõnekoosolekud, näitering, osaleb haridusseltside tegevusest) Vaba aeg kulus enesearendamisele 1911 vallakooliõpetaja Kavastu Tähemaal Visnapuu k to edit Master text styles noorena Second level Third level Fourth level Fifth level Visnapuu 1913 Visnapuu 1908 Visnapuu 1909-esimese reas vasakult Tartu periood Teenis raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis Kujuneb loominguliseks isiksuseks Huvitus vene kultuurist (futurism, akmeism) ja idamaade religioonist
1919 rõõm-see olgu Semper, Tuglas, Kirjanduse meie ainus Adson, populariseerimine. tõukejõud." Visnapuu. Murdeluule.Uuendusliku keele kasutamine. Luule taseme tõstmine. Tarapita 1921- Opositsioon Adson, Alle, Ajaluule. Tarapita I 1922 vaimliku Barbarus, Ekspressionistlik. Anti barbarismi Kivikas, Kärner, edasi tegelikkusest vastu. Semper, Suits, deformeeritud pilt. Aleksander Tassa, Tuglas, Under Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid
Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti
Vanemuine Koidula Dr. Karell Koit Hämarik J.W. Jannseni büst Amandus Adamson 1855.-1920. aasta ● Sündis Paldiski lähedal meremehe pojana; ● 1874. aasta- peterburi Kunstide Akadeemia Raam Köelri maalile “Ande keisrile, mis keisri kohus..” Koit ja Hämarik, 1895. aasta Merehelinate kuulaja 1901. aasta Maadleja G.Lurich, maailmanäituse kunstivõistluse võitnud töö Russalka- näkineid, 1902. aasta Noorus kaob 1919. aasta ● 1893. aasta tormis Soome lahte uppunud sjalaeva mälestuseks Nälg, 1920. aasta Kalevipoeg põrgu väravas, 1922. aasta Hülgekütt Pakri saarelt, 1925. aasta Vabadussõja monument Rakveres Ants Laikmaa ● Sündis Läänemaal; ● kogus vanavara; ● 1889. aasta- Peterburi Kunstide Akadeema ● 1891. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia ● 1903
Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13. Jerevani ihukaitsegrenderide polku Kaukaasias. 25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks. 1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska'ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti
Isa-ema olid pärit Viljandimaalt mulgid olid rikkamad ja haritumad kui ülejäänud eesti, aga seal olid selle tõttu ka talud kallimad. Selle tõttu koliti Järvamaale, mis on soine ala. Tammsaare oli oma pere neljas poeg, isa oli väga range. Lõunatalus elas Jakob Sikenbreg, kellest sai Pearu prototüüp. 1888 läks Tammsaare kooli, ta oli siis 10. Lastel ei olnud jalanõusid, selle tõttu minek viibis. Käis külakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898, kui oli 20, läks gümnaasiumi Treffnerisse. Tegu oli venekeelse kooliga, seal oli õppureid üle Venemaa. Tamsaare tegi raha saamiseks tööd äratas inimesi, küttis ahje. Paljud õppejõud olid ülikoolist. 1903 tegi Narva gümnaasiumis lõpueksami, sest Treffneris ei saanud. Samal ajal töötas ,,Teataja" toimetuses ajakirjanikuna. 1905 1907 toimus Venemaal revolutsioon. Tammsaare mõistis seda hukka. 1907 läks Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, olles ise 29
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1
Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango", Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell" Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud
Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel. 1925 Kultuurkapitali seadus osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud
Töötas pärast Valga J.Cimze kooli lõpetamist Tormas oma isa järglasena kösterkooliõpetajana. Vastuolude tõttu mõisniku ja pastoriga lahkus Tormast, töötas kooliõpetajana Jamburgis ja Peterburis, ametnikuna Tallinnas ja Vändras. Oli EkmS asutajaliige ja hilisem president, mitmete seltside juhtiv tegelane, Eesti Aleksandrikooli asutamise toetaja ja tulevasele koolile erialase õppekirjanduse looja, Oma aja radikaalseima ajalehe ,,Sakala" asutaja ja toimetaja, silmapaistev kõnemees ja publitsist, võimekas kirjanik (kasutas kirjanikunime C.R.Linnutaja), rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariduse sisus tõi oma uues kirjaviisis kooliraamatutega: ,,Uus Aabitsaraamat", ,,Kooli Lugemise raamat" I-III. Lisaks nendele veel uutelt alustelt koostatud saksa keele õpik ning lugemik tütarlastele ,,Helmed". Pidas määravaks ilmalikku, loodusteadustel põhinevat haridust. Esmakordselt oli tema kooliraamatutes nii rohkesti ruumi antud eestlaste
*poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu - tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse koduümbruse ilu ja salapära - algteadmised omandas kodupaiga koolis - 1886 – asus õppima Hugo Treffneri gümnaasiumisse, siis reaalkooli - 1896-1904 – Riia polütehnikum (kaubandusteadus)
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)
pealetungis eriõiguste toetaja, ei tohi anda initsiatiivi käest. Reguleerida talurahva õiguseid, omavoli piirata. Põhjalik Liivimaa ajalookirjutuse katse 1773. Alates esimesest Saksa kaupmeeste saabumisest, sakslaste Aussidlungist 1158 kuni Vene riigi osaks saamiseni 1710. Rootsi aja lõpu kirjeldus, taunib keskvõimu katseid siinset olukorda muuta. Heinrich von Jannau (1753-1821) Laiuse pastor ja ajaloolane. Sündis Viljandis mõisavalitseja pojana (vanemad Böömimaalt) ja õppis Riia Toomkoolis, kus ka Herder õpetas. Schlötzeri tugev feodaalkriitiline mõju talle. Göttingenis mõjutas Liivimaale elama tulnud sakslaseid. Jannau on pärit Göttingenist, tulnud tagasi abipastoriks Põlvas. Pärast Tartumaa praost. Liivimaa konsistooriumi protsessir. Jannau terava kriitika sulega. Aadlitegelaste vastu. 1781 ,,Sitten und Zeit, ein Memorial an Lief- und Estlands Väter", noomib aadleid, et talurahva kõlblust ega majanduslikult ei hari
Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses. 1917 aastal töötab Gailit Tartu Postimehes, kus tema kirjutisi iseloomustab teravus. Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb. Looming 1909-1924 iseloomulikeks joonteks on romantiline laad, erandlikud karatkerid ja hingeseisundid. Sellesse ajajärku jääb seotus Siuruga. Gailit püüdis luua erakordset ning seda nii materjali, sõnastuse kui tegelaste osas. Tegevuspaikadeks olid näiteks eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul
Näeb seal sümbolismi, realismi. Sümbolismiga seotud tööd meretemaatikas. - ,,Lüüriline muusika" - ,,Laeva viimne ohe" - Teeb ka naisakti - Pöördub Peterburi, realistlikus vormikõned skulptuurid nt. ,,Hülgekütt Pakri saarelt" (1898, pronks) - ,,G. Lurichi portree" (1903, pronks) - Sümbolism ,,Koit ja Hämarik" (suudlevad kujud) - ,,Noorus kaob" - Uputatud laeva monument Sevastoopolis - Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust - Russalka monument 1902, eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel, käes õigeusu rist, suunatud laeva uppumiskoha poole. - Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti maha. Tänaseks taastatud, aga originaal kadunud.
tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Kool oli mõeldud kõikidest seisusest poeglastele alghariduse andmiseks ning oli kuueaastase õppeajaga. Õppimine koolis oli tasuline. Kooli võidi vastu võtta lapsi alates seitsmendast eluaastast. ·Carl Robert Jakobson- 1841-1882, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. ·Jakob Hurt- 1839-1907. oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane
Käsu Hansu kaebelaul levis tollal Kagu-Eestis käsikirjaliselt, tänaseni säilinud kaheksast koopiast vanim üleskirjutus pärineb Tartu Jaani koguduse õpetaja Johann Heinrich Grotjani sulest Jaani kirikuraamatus 1714. aastast. Trükis avaldati kaebelaulu üksikute katkenditena Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi II lehes 1894. aastal Villem Reimani redigeerituna. Tervikuna ilmus lugu koos saksakeelse tõlkega alles 1902. aastal. Käsu Hans oma itkulauluga on lisaks oma rahvale härda kaasaelajana oluline ka kui esimene teadaolev eesti soost luuletaja ning laul on omakorda lisaks ajaloosündmuse tõetruule kujutamisele väärtuslik ka kompositsiooni ja värsitehnika poolest, seda EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 6 hinnatakse kogu meie vanema kirjanduse üheks parimaks saavutuseks. Laul on kirjutatud
On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist
mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana, teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks, põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse ("Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene.") Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s.o tema pärisema, kunn tapetud Oidipuse poolt)
ülesanne seisnes kirjutamisoskuse andmises. Juba aasta pärast Tartu gümnaasiumi avamist pöördus kindralkuberner Gustav II Adolfi poole palvega muuda vast avatud kool ülikooliks. 1632. aasta juunis kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli asutamisürikule. Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist
Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud ,,Kalevi Poeg", Jüri Harrak ,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3 Kirjandus rühmitused sajandi alguses Noor- Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon. Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa(1902). Noor- Eesti väljundid olid samuti albumid. Albumeid oli 5. I. Album oli 1905 II. Album oli 1907 III. Album oli 1909- Kõige sisukam, annab kõige rohkem teada IV. Album oli 1912 V. Album oli 1915 I. Kirjutatakse juht artikkel G. Suitsu poolt ,,Enam kultuuri!"
rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928)
löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. LOOMING: 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928)
tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam
1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson
Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna end Pariisi täiendama, aga I MS tõttu jäi tal sinna minemata. 1917 esialgu osales ka poliitilises elus, aga 1919, kui ülikool alustas tegevust eestikeelsena, siis kutsuti ta eesti ja üldise kirjanduse õppetooli tööle. Tööle asus alles 1921. enne valmistus põhjalikult. Aja jooksul sai temast professor Tartu ülikoolis, tema käe all kujuneski akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. Veel mõningad luulekogud. 1920 „Ohvri suits” valik armastusluulet 4 1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu” Seejärel pikem paus, pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud. Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
By the turn of the century the university town of Tartu retained its leading role as the cultural centre of Estonia. The general level of cultural life was rising and the body of Estonian intelligentsia was growing rapidly. Two distinct groups of the Estonian intelligentsia can be identified. The faction in Tartu, gathered round the newspaper Postimees, was led by Jaan Tõnisson (1868-1941?), a lawyer and politician, one of the founders of the first Estonian bank in 1902 and establisher of the first Estonian political party Rahvameelne Eduerakond (National Progressive Party) in 1905.1 The group in Tallinn centred round the newspaper Teataja (The Announcer), and was headed by the lawyer and politician Konstantin Päts (1874-1957). Among the members were the writers Eduard Vilde (1865-1933), Anton Hansen Tammsaare (1878-1940), and the philologist Johann Voldemar Veski (1873-1968). The newspaper concentrated on economic
tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks. Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund" (1966), kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. "Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirgastunud eluvaade. Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Pilet 6 Edvard Vilde draamalooming
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
