Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid

LTT esimene esitlus



Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Atmosfääri tsirkulatsioon ja  tuultesüsteemid Koostaja: Reet Tuisk


http://en.wikipedia.org/wiki/Atmospheric_pressure http://www.flightlearnings.com/2011/03/23/atmospheric-pressure-2/ Keskmine normaalrõhk meretasemel 
on 1013 mb ehk 760 mm Hg 
Õhurõhk vs kõrgus ~ 4300 m ~ 2750 m ~ 300 m


Tuul – õhu horisontaalne  liikumine http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7n.html ... tekib 
õhurõhu 
erinevuste 
tõttu. 
Õhk liigub 
kõrgema 
õhurõhuga alalt 
madalama 
õhurõhuga ala 
suunas.  
Õhurõhk erineb, 
sest:
• Maa erinevad piirkonnad saavad erineval  hulgal päikese-kiirgust ja kujunevad erineva t° 
ja õhurõhuga alad
• Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis  sooje-nevad ja jahtuvad erineva kiirusega


http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7n.html   http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html Õhu liikumist mõjutavad  jõud Gradientjõud 
– tekib 
õhurõhu 
erinevuse 
tõttu
Coriolise jõud – tekib 
maakera pöörlemise tõttu 
ja kallutab tuuled oma 
suunast kõrvale, 
kõrgemates õhukihtides 
puhuvad tuuled piki 
isobaare



http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html
http://lincolnparkpublicschools.com/web/userfiles/chadhar/Coriolis
%20Effect.jpg Coriolise jõud ... kallutab 
põhjapoolkeral tuuled 
oma suunast 
paremale ja 
lõunapoolkeral 
vasakule. 
Maapinna lähedal 
vähendab Coriolise 
jõu mõju aluspinna 
hõõrdejõud
Vaata animatsiooni ja 
selgitust



Tuulte  tants http://atmosedu.com/meteor/lessonSec3.html
http://atmosedu.com/meteor/images/0829.jpg Maapinna  hõõrdejõud  kallutab tuule  tagasi vasakule Kõrgel   Maapinnal   Seljaga  vastu tuult  ...


http://atmosedu.com/meteor/images/0833.jpg Õhk tõuseb, lahkneb Õhk koondub, laskub Maapinnal M Õhk koondub K Õhk lahkneb Nagu oige ja vasemba ... Kõrgemal


 pilvine taevas
 vähe päikesepaistet
 sademed
 tuuline ilm
 muutlik ilm
 parasvöötmes talvised  sulad
 aastane väike  temperatuuri-  
  amplituud
 selge, pilvitu taevas
 päikeseline ilm
 kuiv ilm
 tuulevaikne ilm
 parasvöötmes pakaseline  talv,  
   põuane kuum suvi
 suur ööpäevane t°- amplituud http://www.revisionworld.co.uk/node/7807 M K Soe õhk tõuseb Külm õhk laskub


http://www4.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/geog101/textbook/circulation/air_circulation.html Põhjapoolkera õhurõhualade tuulte suund Lõunapoolkera õhurõhualade tuulte suund


http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html  
http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html Sõbralik koostöö Õhusüsteemid Põhja-Ameerikas


http://www.meteocentrale.ch/en/weather/weather-dictionary.html?tx_contagged[source]=default&tx_contagged[uid]=166 Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis 
liigub kiirusega 250 – 360 km/h ja 
soodustab õhukeeriste – tsüklonite ja 
antitsüklonite teket



Tsükloni hingeelu on keerukas ... aga siiski mõistetav http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html Külm õhk Soe õhk Külm õhk Külm front Soe front


Külm front http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/cf_xsect.jpg
http://ww2010.atmos.uiuc.edu/%28Gh%29/guides/mtr/af/frnts/cfrnt/prcp.rxml Külm õhk liigub sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga.
Miks?



Soe front http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/wfront_xsect.jpg
http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/wf_xsect2.html Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees.


Tsükloni eluring http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1d.html Oklusioonifront  Tsükloni areng


http://www.revisionworld.co.uk/node/7807 Miks on  muutuse d sellises  suunas?  Iseloomus ta  tsükloni  liikumiseg kaasnevai
d muutusi 
Kordamiseks animatsioon


http://www.climate.org.za/module_1 Kas  midagi  on viltu? M


http://www.sciencephoto.com/image/158983/530wm/E0500687-Global_air_circulation-SPL.jpg Globaalne õhuringlus Animatsioon  Ekvaatorilähedased alad saavad 
aastaringselt palju päikesekiirgust ning 
siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad 
õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad 
kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk 
hakkab ringlema.
Troopiline  õhu-ringlus Parasvööt me  õhuringlu s Polaarne õhuringlus


Rõhualadest sõltuvad  sademed http://www.sonoma.edu/users/f/freidel/global/372lec2images.htm Selgita, kuidas?


Ka nii võib õhuringlusele  läheneda Polaarne õhuringlus Parasvöötme õhuringlus Troopiline õhuringlus


Õhurõhualad liiguvad http://www.sonoma.edu/users/f/freidel/global/372lec2images.htm
http://www.eoearth.org/article/Tropical_weather_and_hurricanes Miks? Mis on tagajärjeks? Talvine pööripäev Suvine pööripäev Kevadine pööripäev Sügisene pööripäev Juuli Jaanuar


Mussoonid on briiside  suured vennad http://earth.usc.edu/~stott/Catalina/Regionalcirc.html Miks nii  võib  öelda? M K M K Talvel kujuneb 
Euraasia siseosade 
kohal kõrgrõhu-
ala, ookeani kohal 
madal-rõhuala. 
Miks?
Suvel kujuneb 
Euraasia 
siseosade kohal 
madal-rõhuala, 
ookeani kohal 
kõrgrõhuala. 
Miks?
Kuidas mõjutab selline õhuringlus ilmastikku?


Kolmekordse maja jagu http://asisbiz.com/India.html http://de.wikipedia.org/wiki/Cherrapunji http://www.abdn.ac.uk/~wpg008/RedRiverWorkshop.html
http://tomhalltravel.wordpress.com/my-free-travel-planning-articles/getting-started-weather-budgets-
visas-and-more/ ... sajab vihma alla Cherrapunjis. 
On olnud aastaid, mille sademete hulk 
on olnud üle 22 000 mm.
Mis tegurite  mõjul? Mis on  sademete  jaotumise  eripära?


Kuhu see  vesi  mahub? http://www.gohydrology.org/2009/06/in-search-of-monsoons.html
http://www.earthweek.com/online/ew070803/ew070803e.html         
http://www.earthweek.com/online/ew070810/ew070810f.html Pildigalerii  2007. a sundisid  suvised üleuju- tused kodudest  lahkuma ligi 20  miljonit inimest


http://globalvoicesonline.org/2009/01/06/philippines-new-year-flash-floods/ Taifuunid toovad paduvihma


http://www.greenfudge.org/2010/08/23/climate-change-adaptation-floating-schools-in-bangladesh/ Kohastumine:  
Bangladeshis töötavad nn 
ujuvad koolid - lapsed 
ootavad koolipaati

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26

Vasakule Paremale
Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #1 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #2 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #3 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #4 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #5 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #6 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #7 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #8 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #9 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #10 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #11 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #12 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #13 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #14 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #15 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #16 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #17 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #18 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #19 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #20 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #21 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #22 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #23 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #24 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #25 Atmosfääri tsirkulatsioon ja tuultesüsteemid #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 405591 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tsüklonid ja antitsüklonid
30
pptx

Tsüklonid ja antitsüklonid

mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. · Õhk keerleb seal kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Kusjuures põhjapoolkeral liigub õhk vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60° pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. http://www.ilmateenistus.ee/i lm/ilmavaatlused/satelliidipi ldid/infrapunane-pilt/ http://en.sat24.com/en Soe õhk Külm õhk

Geograafia
2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest on sel tasemel või kõrgemal. ● 3km kõrgusel tekib inimesel õhupuudus tavaliselt ● Termosfääris O2 neelab päikesekiirgust, keskkond soojeneb kiiresti. Kuni 120km kõrgusele. Temperatuur väga muutlik, sõltub päikesest. ● Raadiosond mõõdab temperatuuri, rõhku ja niiskust ● 500km kõrgusel eksosfäär, aatmod lenduvad kosmosesse ● homosfäär - termosfääri alumine osa, atmosfääri koostis sarnane ● heterosfäär - termosfääri alumine osa kuni atmosfääri ülemine osa (molekule vähe ja need ei segune omavahel, kergemad nagu heelium üleval) ● ionosfäär - algab 120km, lõpeb 180km kõrguselt, ergutatud aatomid. D kiht 60km kõrguselt takistab AM lainete pääsemist päeval ionosfääri. Sest pikad lained. ● eksosfäär on termosfääri ülaosas II ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda y

Klimatoloogia ja meteoroloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun