Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d ...
Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Ületab Maa massi 318 korda ja kõikide teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,53°) Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" , mis startisid 1977. aastal ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda teiste Päikesesüsteemi välisplaneetide uurimist. 1995. a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks minekut saatis planeedi atmosfääri selle uurimiseks sondi Teleskoobis on näha tumedad ja heledad
massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikjumalate valitsejale Zeusile, kes oli taeva isand, vihma- ja piksejumal. Ei usu, et antiikkreeklased seda teadsid, kuid Jupiter on tõesti suurim planeet Päikesesüsteemis. Kui Jupiteri oleks uuritud ainult teleskoopide abil, siis oleks temast praeguseks kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". 1995.a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis uuris nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. PILVKATE Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem.
Esimeseks õnnestunud kosmiliseks päikeseuurijaks loetakse 11. märtsil 1960 startinud ning Veenuse ja Maa vahelisele orbiidile jõudnud USA automaatjaam Pioneer 5, mille pardal olnud aparatuur registreeris ligi kahe kuu jooksul päikesetuult. Huvi päikese vastu kestab siiani. Üsna mitu uut Päikese uurimiseks mõeldud tehiskaaslast-automaatjaama jõudis kosmosesse 2006. aastal. Kõiki aegade jooksul Päikest vaadelnud tehiskaaslased ja automaatjaamad mainitud ei saanud. Neid on märksa rohkem ja kindlasti tekib ka aegade jooksul juurde. Ma ei suuda endale ette kujutada, kui päike lihtsalt ühel hetkel kaoks. Siis hävineks ka meie planeet Maa. Päikese eeldatav eluiga on 5 miljardit aastat. Ma loodan, et see ennustus peab paika ja minu elu aja jooksul ei kao päike kuhugi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://www
Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastavad Jupiteri, siis peavad nad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 60 km/s. Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe. Jupiteri vahetut jälgimist alustasid kõigepealt USA automaatjaamad "Pioneer". Nendelt saadud info aitas välja töötada palju võimsama projekti "Voyager". USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" startisid 1977. aasta juulis ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda Päikesesüsteemi teiste välisplaneetide tundmaõppimist. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi
Kosmoseaparaatide abil on leitud kolm kaaslast ja planeeti ümbritsev rõngas -- erineva suurusega tahketest osakestest koosnev süsteem, laiusega umbes 6000 ja paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS Kui Jupiteri oleks uuritud vaid teleskoopide abil, oleks esimese hiidplaneedi kohta praeguseks veel kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". Neile järgnenud USA automaatjaamad "Voyager 1" ja "Voyager 2" startisid 1977. aastal ning möödusid Jupiterist 1979. aasta märtsis ja juulis, jätkates pärast seda teiste 4 Päikesesüsteemi välisplaneetide uurimist. 1995. a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks
vedelat hapnikku. Tema tööd ennetasid üle poole sajandi tehnika arengut ja said aluseks tänapäeva teoreetilisele ja praktilisele kosmonautikale. Kosmoseajastu alguseks peetakse 4.oktoobrit 1957, kui NSV Liidust lennutati esimene Maa tehiskaaslane ,, Sputnik 1". Lennuaparaadi viis kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz
Tema pinnaehitus muutub vulkaanmilise tegevuse tõttu pidevalt. Maapealsetest vulkaanidest erinevalt ei purska Iol mitte sulakivimeid vaid vedelat väävlit. Väävliaur ja tolm paiskub rohkem kui 160 kilomeetri kõrgusel. TEEKOND JUPITERILE 1972 aastaks oli meie vahetu planetaarne ümbrus saanud meile järjest tuttavamaks. 1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud minna kaugemale. Siis, mainitud aasta juulis, tungis üks Ameerika kosmosesond uuele territooriumile. Kui Pioneer 10 jättis Marsi punase ketta seljataha, oli tema ees näha kauget sära, igast tähest tugevamat valgusallikat see oli Jupiter, lähim ja suurim neljast massiivsest maailmast, mida ühiselt nimetatakse gaashiidudeks. Jupiteril on impepärasete kujunditega pilvkate ja intrigeeriv punane laik ning ta on nii
automaatjaamade vaatluste põhjal esineb jääd. Phoenixilt oodatakse eelkõige vastust küsimusele, mil viisil on see jää sinna saanud: kas on see külmunud jäänuk kunagisest ookeanist või on see sattunud sinna atmosfäärist või ehk mingil muul moel. Kolmele jalale pole Marsile maandutud enam pärast 1976. aastat, kui sellega said probleemideta hakkama mõlemad Vikingid, mis olid üldse esimesed edukalt Marsile jõudnud automaatjaamad. Nüüd siis üritab Phoenix seda korrata, sest õhupallide abil ei saa ta maanduda suurema massi tõttu. Vikingitega on Fööniksil muidki sarnasusi peale kolme jala, näiteks robotkäpp ja automaatlaboratoorium analüüside tegemiseks Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis võtab see kosmoseaparaat Marsil 2,35 meetri pikkuse ja puurimisseadmega varustatud robotkäe abil proove kuni meetri sügavusest ning ka analüüsib neid pardal olevates aparaatides. Tegemist on kalli projektiga
projekte; kolmanda taseme jaamad oleks seotud spetsiifiliste teadusuuringutega. Üleeuroopalises skaalas võiks selliseid jaamasid tinglikult nimetada ka superseirejaamadeks, nende asukohad soovitakse kooskõlastada eri riikide ekspertide vahel. Eesti on osalenud EMEPis juba mitukümmend aastat, esimene seirejaam asus Sõrves ning tegutses aastatel 1980–1991. Praegu on käigus Vilsandi (alates 1989. a) ja Lahemaa (alates 1985. a) automaatjaamad. Seirejaamade kaardi leiad siit. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll Juba kahe aasta pärast, 16. septembril 1987, võtsid konventsiooni allkirjastanud riigid vastu
Kiirguskeskusest on võimalik tellida ka radooni kontsentratsiooni mõõtmist siseruumis. [] Varajane hoiatamine Antud süsteemi ülesandeks on avastada võimaliku piiriülese radioaktiivse saastumise kandumine Eestisse. Selleks jälgitakse reaalajas avatud maastikul atmosfääri gammakiirguse taset ja radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja aerosoolides. Need kaks suunda täiendavad teineteist võimaliku radioaktiivse saaste leviku varajaseks avastamiseks. Pidevalt töötavad automaatjaamad reageerivad operatiivselt õhu radioaktiivsuse tõusule, mis võib näiteks juhtuda Eesti lähedal toimuva tuumaõnnetuse korral. Antud info on aluseks elanikkonna teavitamisel kiirgusohust ja kiirguskaitsealaste meetmete rakendamisele. Kaugematel toimuvate õnnetuste korral saaste hajub ja jõuab meieni kohale teatud viivitusega, andes ajalise reservi õhuproovide kogumiseks ja filtrite gamma- spektromeetrilisteks analüüsik
Muidugi saab oletada, et tasakaalu võivad rikkuda vulkaanid. Kuid see jääb vaid oletuseks. Oma mõju on kindlasti ka sellel, et Veenuse pinna ja atmosfääri vahel toimuvad pidevalt reaktsioonid ja pinnas neelab selle tulemusel väävlit. Basaldid planeedi pinnal sisaldavad väävlit kaalu järgi kümneid kordi rohkem kui Maa basaldid. "Vegade" missioon N. Liidust Halley komeedi suunas saade automaatjaamad "Vega 1" ja "Vega 2" viisi möödaminnes maandurid ka Veenusele. Need alustasid õhkkonda sisenemine umbes 115 kilomeetri kõrgusel teise kosmilise kiirusega, 62 kilomeetri kõrgus avanes põhilangevari kiirusel 270 m/s. Langevari heideti ära 10 minutit hiljem, 48 kilomeetri kõrgusel. Edaspidi stabiliseeris lendu aerodünaamiline kilp. Aparaat maandus umbes 50 minuti pärast kiiruse 8 m/s. Eksperiment korraldati nii, et maandurist eraldus ka aerostaat ja liikus vabalt 53-55
Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997). Venemaa kaheksa Marsi uurimise projekti on kõik edutud olnud, samal ajal kui USAl on kaheksa projekti õnnestunud ja neli on olnud edutud. Esimese eduka lennu Marsi juurde tegi Mariner4. Ta edastas Maale üle 20 foto, mis kummutasid ümber faktid, et Marsil on kanalite süsteem ja taimestik. 1976. aastast kestnud ebaõnnestumiste seeria järel jõudsid 1997. a. Marsile USA automaatjaamad Pathfinder ja Global Surveyor; neilt oodatakse mitmete seni vaieldavate probleemide lahendamist. Astronautide lendu Marsile planeeritakse järgmise sajandi kolmekümnendateks aastateks. "Mars Pathfinder" NASA uurimiskeskuses on välja töötatud programm Päikesesüsteemi odavamaks uurimiseks. See kannab nime "Discovery" ja ühe osana kuulub selle hulka ka "Pathfinder". Viimase tähtsamaks ülesandeks oli toimetada Marsi pinnale iseliikuv sõiduk "Sojourner"
pind asub pilvekihist 60km allpool. Pinnavormidelt samuti sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Marss Kõige rohkem uuritud planeet ja mõõtmetelt üsna väike. Marss pöörleb samal kombel kui Maa. Teleskoobis on seda näha palju paremini kui Veenust või Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab pmts tagant). 1997. aastal jõudsid Marsile USA automaatjaamad. Marsil on kaks kaaslast. Puudub hapnik. Maa tüüpi planeedid erinevad teistest planeetidest selle tõttu, et nad on tahked. Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb ,,mantel", vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel. 7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo Jupiter on kõige suurim hiidplaneetidest. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11-kordselt ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist
Tõus Maa Kuu Mõõn XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu pind Atmosfääri Kuul ei ole Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike("mered"). Suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 milj ruutkilomeetrit(Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit) Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on leitud(ameerika automaatjaamad "Clementine", "Lunar Prospector" ) jääd. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kraatrid Kuu kraatrite tekkepõhjuseks on meteoriitide põrked. läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini. Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust
annaabi.ee 
