Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr
Aischylos Aischylos sündis 525. aastal Atikas suurmaaomaniku pojana ja suri 456 aastal Gelas. Ta oli Vana-Kreeka tragöödiakirjanik, kes kogus kuulsust pärast Kreeka- Pärsia sõdu. Aischylos oli esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas. Ta osales tragöödiaalastes argoonides ning saavutas kokku 13 võitu. Looming
Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on 24 kannelüüri, mida üksteisest eraldavad pindribad. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis
50 meetri kõrgusele ning oli piiratud 63 sambaga. Selles mausoleumis oli enam kui 300 skulptuuri. Halikarnassose mausoleum on üks seitsmest maailmaimest. Vana-Kreeka kunstnikud Skulptorid Maalikunstnikud Agatharchos – pärineb Samose saarelt, töötas Ateenas u 420 a. eKr. Myron – pärineb Elutheraist (Atikas), töötas 5. Parrhasios – pärineb Ephesosest, sajandil eKr. töötas 5-4. sajandil eKr. Oli üks Pheidias – elas 5. sajandil eKr. Kreeka kuulsamaid Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim skulptor. Kaunistas Parthenoni templit. maalikunstnikke. Kokkuvõte Arhitektuur on väga oluline kunstiliik. Templid olid Vana-Kreekas väga tähtsad ehitised.
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia
Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus-euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 13)Eepos-algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes dionüüsia- jumal Dionysose auks Atikas korraldatud pidustused saatür- on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved tragöödia-ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. komöödia- ehk pilke- või naljamäng retoorika-hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
• Hakati ehitama korralike teid, sildu üle jõgede, vee juhtmeid mis toestusid orgudele • Ühiskondlikumatest hoonetest olid tähtsad saunad ja amfiteatrid. • Ehitati areene, kus peeti veriseid vaatemänge • Colosseum 80 sissepääsu, 50 000 vaatajat, kasutati kreeka arhitektuuri kogemusi • Triumfikaar massiivne kivisein, poldud mõeldud väravaks, vaid monumendiks • Atikas poolkorrus, kus seina friisitaoline ülalosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju.
vanima poja, Triptolemose Sküütiasse inimesi õpetama. Kord karistas jumalanna puude mõrtsukat, Erysichthoni. Kuuvalgete ööde jumalanna Artemis oli Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Kord tappis ta hiiglase Aloeuse kaks poega. Ateena kuninga Theseuse poeg Hippolytos oli Artemise parim sõber, aga Aphrodite kadeduse pärast suri Hippolytos. Ühel päeval nägi Teeba kroonprints, Aktaion Artemist paljalt ja selle eest maksis Artemis noormehele kätte. Atikas peeti Vravronis iga viie aasta tagant suur pidu Artemise auks. Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi Hephaistos oma emale kullast trooni, millel olid aga nähtamatud ketid ning kord tegi hephaistos Achilleusele soomusrüü. Ühel päeval karistas Hephaistos jõejumal Xanthost
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas
kehast. Kreeklaste seas oli ta tuntud ka tsivilisatsiooniedendajana, seaduseandjana, teatri ja põllumajanduse kaitsjana. Dionysose austamisega käis kaasas maskide kandmine. Tihti kujutati seda jumalat kui tokki, mille otsas oli mask. Siit võis alguse saada maskide kasutamine teatris ning seetõttu on Dionysos tragöödiajumal. Ateenas on Dionysosele pühendatud teater, millel on lisanimi Eleutherios. Eleutherios on küla Atikas ning kunagi oli Dionysos Teebast tulnud ning sealt edasi Ateenasse liikunud. Ateena elanikud tõid igal aastal Dionysose kuju sellest külast Ateenasse, et tähistata suuri Dionysose pidustusi, kus etendati ka tragöödiaid. Lisaks seotakse Dionysost ka kasside ja kaslastega, sest teda on kujutatud kandmas lepoardinahka, ratsutamas lepoardi seljas või sõitmas kaarikus, mida veavad pantrid. Samuti seostub see jumala metsiku loomusega.
Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR Tähtsaim ala oli templiehitus. Tempel jumala eluase. Arvatavasti välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad templiehitused arvatavasti puust. Demenos - templi ala A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas.
oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebasse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed.
kaubandusega, pidid maksma maksu ning teenima sõjaväes)polise kodaniku kohustused: Kaitsekohustus(oma relvastusega), rahvakoosolekutel osalemine.Elanikkonna grupid,kes jäid kodanikustaatusest ilma- naised( neil polnud õigust midagi teha,mehed tegid kogu töö ära ning naisi ei austatud), orjad(nemad pidid ainult töötama kodanike jaoks ning nad olid täiesti alamklass,Ateenas oli neid üsna palju)võõramaalased e.metoigid(neil puudus õigus osta Atikas maad,siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega,nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes) Demokraatia-võim rahval,nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.Kuj. joonias,tuntuim oli Ateena demokraatia,otsene demokraatia.Aristokraatia-võim aristokraatide käes,nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.Aristokraatia valitses tumedal ajajärgul,kuid püsis ka hiljem
oliivipuust on räägitud ainult head. Oliivipuuvanikuga pärjati olümpiavõitjad; oliivipuuoksa tõi Noale tuvi selle märgiks, et veed on tagasi tõmmanud ja maa on jälle elamiskõlblik. Mükeene ajajärgul kasutati majapidamises oliiviõli rohkesti parfüümide valmistamiseks ja salviõlina, ka hilisemal ajaloolisel ajal oli oliiv tähtis toiduaine. Oliivipuuoksast on saanud ka rahusümbol. Müüt: Jumlad Athena ja Poseidon läksid riidu ülemvõimu pärast Atikas ja palusid Kekropsi vahekohtunikuks. Poseidon kinkis kuningale soolaveeallika ja Athena kinkis oliivipuu (õlipuu) mis läks ilusasti kasvama. Kekrops otsustas Athena kasuks, sest arvas, et oliivipuu (õlipuu) on kasulikum kingitus kui merevesi. Ja nii andis Athena sellele kohale oma nime, ning sellest ajast saati oma linna elanikud saanud nautida tema puu vilju. Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse
küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed.
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed.
IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk koinee. Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises)
on omavahel nii tihedalt seotud, et neist räägitakse kui "jumalannadepaarist". Hestia Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld. Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt. Athena Zeusi lemmiktütar Athena oli tarkuse- ja sõjajumalanna. Ta sündis täies sõjarõivais ja -varustuses oma isa peast. Atikas austati Athenat linnajumalannana ning seal räägiti, et ta oli inimestele adra ja kangasteljed kinkinud. 6 Hermes Hermes on kreeka müüdis ja kreeklaste teadvuses kui üks populaarsemaid jumalaid, kuigi jumalatehierarhias on tal alluva positsioon. Nimelt on ta Olümpose jumalate käskjalaks. Selle töö sümboliks on tal heeroldikepp, mis algselt oli võlukepp, mille ümber keerdus üks madudepaar
Lisaks on veel tragöödia "Rhesos". Euripides kirjutas oma teoseid vanakreeka mütoloogia põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. -Aischylos [aish'ülos] (525 eKr Atikas Eleusises 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu. Ta on esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas. Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Müütidest võetud ainestikku
- Võlgade tühistamine vabastas korraga võlaorjad ning kergendas talupoegade olukorda. - Keelati inimeste müümine võlgade katteks. - Seadus, millega kehtestati vaba pärandamisõigus. (See seadus sanktsioneeris eraomanduse, lubades tükeldada sugukonna maad. Varem ei tohtinud maa minna väljapoole sugukonda. ) - Reformide tulemusena ilmus Atikas sugukondliku maaomandusega seotud talurahva asemele vabade väike- ja keskmaaomanike kiht. - Reformide soodustaval mõjul muutus Atika teraviljakasvatuse piirkonnast maaks, kus põllumajanduses oli peamisel kohal suurt kaubatoodangut andvad aiakultuurid. Soloni reformide tähtsus seisnes selles, et need vabastasid tee orjanduslike suhete arengule ja panid aluse Ateena demokraatiale. 5. Vana--Rooma majanduse olukord kuningate perioodil
Orjade hankimise teid oli kolm: · Sõjavangide orjadeks muutmine · Piraatidelt orjade ostmine · Orjade lapsed olid automaatselt vanemate isanda omad. Orjade vabastamine polnud levinud. Orjade eest hoolitseti hästi. Orjade tööle rakendamine: · Enamuse füüsilisest tööst tegid ära orjad. · Sõnakuulmatud orjad saadeti kaevandusse. · Orjad olid laevadel sõudjaks. · Põllutööd (orjad olidki need, kes Atikas ja Spartas põlde harisid). · Käsitööliste töökodades töötavad orjad nt. sõtkusid savi, viisid valmistoodangut ära, tõid toorest savi juurde jne. Oskustööd orjadelt ei nõutud, nad olid ainult abitöötajad. · Riigiametites sellistel ametitel, mida kreeklased põlgasid nt. politseinikud. · Kodune majapidamine abitööd, parim võimalus orjale. Rahandus
lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav usklikkus, tähtsaim kunstikeskus tol ajal oli Ateena, kus tooniandvat osa etendas kuulus riigimees Perikles (umb. a. 495 429). Selle ajastu kaks skulptuuri suurmeistrit olid Polykleitos ja Myron Myron ja Polykleitos esindavad V sajandi kreeka klassika kaht erinevat suunda. nende suundade tegelik ühinemine toimus Atikas sel lühikesel ajavahemikul, mil ateenlased valitsesid Periklese juhtimisel kogu Kreekat (460 431 eKr). Meister, kes sel ajal kreeka plastika suurepärase täiuslikkuseni viib, on Pheidias, kelle elukäigust teame vähe: tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Tema mõju oli niivõrd suur, et paljudes atika skulptuurides, eriti aga Parthenoni skulptuurides võib tunda tema vahetut mõju. Pheidiasel oli anne tasakaalustada
üldistatud karikatuurid. Lisaks koomilisele põhiideele lisasid komöödias nalja veel anekdootlikud stseenid näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid; seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades pilatavaid läbipaistvate hüüdnimede või suisa pärisnimedega (levinud Atikas, kuna seal oli demokraatia ja sõnavabadus), kujunes pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks; o olustikulisus sellisel juhul on tegemist lihtsalt koomilise jandiga (levinud Spartas, kus võimukandjaid pilgata ei saanud) või o mütoloogilisus -- sel juhul parodeeriti müüte. Igal juhul kujutati kaasaega ja kajastati aktuaalseid teemasid. Komöödia süzee oli enamasti fantastilist laadi. Tegevuse ebatõepära lõi koomilise efekti.
Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega.templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega. Säilinud dooria stiilis templitest vanimaks peetakse Hera templit Olümpias. Ehitis oli algselt puust, hiljem asendati kivisammastega, äärmiselt pikaksvenitatud põhiplaan. Apolloni tempel Korintoses säilinud rida äärmiselt madalaid ja jämedaid sambaid tugevate kapiteelidega. Üks paremini säilinud templeid on Poseidoni tempel Paestumis säilinud ka sisearhitektuuri
nagu me praegu kirjutame. Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid (stigma, koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni käsikirjades, tekst oli V saj-ni kreeka keeles, kuid tähestik oli muutunud (nt. [beeta] muutus B [vee]). Kreeka tähestikust on mitmeid variante. Kõige vanemad Kreetal Theloses ja Meloses. Ida-Kreeta tähestik või Ioonia-Mileetose tähestik oli Väike-Aasias Ioonias, Aioolias, Atikas, Küklaatides, Argoses. VII saj. e. Kr. olid võtnud tähestikku ja VIII saj. e. Kr. . Lääne- Kreeka tähestik tekkis hiljem Itaalias. Peamine erinevus X (hii muutus iksiks). 6 Kreeka tähestik: 1., [ alfa] üks , [beeta] maja , [gamma] kaamel , [delta] uks 6. [stigma] tempel, tähendab ka täppi v
valged purjed. Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes kogu aja ootas kaldal laeva, nägi musti purjesid ja otsustas selle järgi, et Theseus on hukkunud. Meeleheites viskus ta merre. Sellest ajast peale, kõneleb muistend, hakati seda merd nimetama Egeuse mereks. Section IV.2 Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed.
osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult
atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr). Joonia murdes kirjutatud Homerose ,,Ilias", ,,Odüsseia", Hesiodose ,,Tööd ja päevad", esimesed filosoofide teosed (st proosatekstid), arstiteaduslikud tööd vaid joonia murdes. Atika murret kõneldi Atikas, seal laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeles. Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes
Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse.
Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega). Kuna viimastel polnud õigust osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse.
Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord. Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud
Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Dekeleia sõda 413 404 413 vallutasid spartalased Dekeleia tugipunkti Atikas ja hoidsid sealt lähtuvalt kogu maakonda oma kontrolli all. Ateena oli seetõttu pidevas piiramisseisundis. 412 lõid mitmed Väike-Aasia ranniku ja saarte liitlaslinnad (Mileetos, Hiios jt) spartalaste toel Ateenast lahku. Spartalased said rahalist toetust Pärsia asevalitsejalt ja finantseerisid selle eest oma laevastikku. Algas meresõda Väike-Aasia rannikuvetes. 411 toimus Ateenas oligarhiline riigipööre: võimu haaras 400 vandenõulast. Väike-
ligi 60 000-ni. Neile lisandusid naised, kellel poliitilisi õigusi polnud (nagu teisteski polistes), samuti riigis elavad võõramaalased ja orjad. Võõramaalased ehk metoigid (metoikos see, kes elab koos [ateenlastega]) pidid maksma regulaarset maksu (kodanikud olid sellest vabad) ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õigusi neil polnud, kuid nende elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna metoikidel puudus õigus omada Atikas kinnisvara, siis tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisid juhuslikku teenistust Ateena linnast ja sadamast, samal ajal kui Ateena kodanike enamuse moodustasid, linnakäsitöölistele lisaks, Attika talupojad. Metoikide seas oli nii rikkaid kui ka vaeseid inimesi. Palga maksmine hulgale nõukogu liikmetele, ametnikele ja tuhandetele kohtunikele nõudis suuri kulutusi. Sellele lisandusid kulud laevastiku ehitamiseks, varustamiseks ja
silmapaistmatutel kodanikel riigi juhtimisest osa võtta. Ateenas kehtis seega otsene demokraatia: erinevalt tänapäeva demokraatlikest riikidest ei valinud rahvas riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegi seda suurel määral ise. MITTEKODANIKUD Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateena kodanike hulka naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased – metoigid. Kuna viimastel puudus õigus osta Atikas maad, siis elasid nad enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orje kui ka metoike oli Ateenas üsna palju, arvatavasti oli neid demokraatia hiilgeaegadel kodanikest rohkem. Kuigi kodanike osatähtsus oli Ateenas võrratult suurem kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustega vähemuse. 1
Poliste sõltumatust väärtustati kõrgelt, seetõttu oli idee ühtsest kreeka riigist või impeeriumist klassikalisel perioodil kreeklastele vastuvõetamatu. Sellest omakorda johtus süsteemi antihegemoniaalne orientatsioon. Enamus linnadest oli orienteeritud kaubandusele. Kolonisatsioon. Kreeka-Pärsia sõjad Algasid Pärsia ülemvõimu all olevate Väike-Aasia (tänapäeva Türgi) kreeka linnade ülestõusuga 6-5 sajandi vahetusel, mida toetas Ateena. 490 eKr maabusid pärslased Atikas, kuid nende edasitung pandi seisma Maratoni lahingus. Kuningas Xerxese uus sõjakäik algas edukalt - Termopüülide lahingus said spartalased, ehkki avaldasid meeleheitlikku vastupanu, lüüa. Lüüa said ka Ateena väed. Kuid 480 kaotasid pärslased Salamise merelahingu. See oli kreeklaste, eriti Ateena suur võit. Ateena mereliidu loomine. Sõda jätkus, kuid pärslased ei suutnud päris Kreekas kanda kinnitada. 449/8 eKr sõlmiti
annaabi.ee 
