Kreeka-Pärsia sõjad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Kreeka-Pärsia sõjad

visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist ajastut on nimetatud ka klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Pärsia esimene invasioon Kreekasse (492­490 eKr) 6. sajandil eKr kujunes Lähis-Idas uus maailmariik Pärsia. See laienes igas suunas kuni jõudis Väike-Aasiasse. Kuni jõudis Väike Aasia kreekapoolsele rannikule, kus asusid Kreeka linnad. Pärast seda, kui see vallutati, tegid kreeklased Balkanilt vasturünnaku ja vabastasid need linnad. Pärsia allutas need linnad uuesti ja asus 490. aastal karistusrünnakule Balkani poolsaarele. Allutades kõik vahepealsed alad, jõudis Pärsia vägi Maratoni väljale, 35 kilomeetrit Ateenast ning kohtus ateenlaste ja plataialaste ühisväega.

Ajalugu

3

doc

Termopüülide lahing

oma truuduse tõestamiseks taganeda. Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingus, et aidata evakueerida Ateena linna kuna nad said teada kaotustest termopüülides. Linna taheti evakueerida Salamise saarele. Ülemvõim anti Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes seal neile millega alustasid ühtlasi maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Selle suurima merelahingu võitsid kreeklased kuna neil olid eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste laevu läkski põhja sellepärast et nad jooksid karile. Pärsia eliitüksus surematud kes põgenesod laevade karile joostes lähedalolevale saarele. Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid

Ajalugu

3

doc

300 Spartalast referaat

kuumade väävliallikate järgi. Selle "värava" kohas oli võimalik kitsasteed sulgeda. Termopüülidel oli sõjaliselt tähtis ühendus Tessaalia ja KeskKreekaga. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, kes kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid

Ajalugu

20

doc

Vana-Kreeka

saata napisõnaline ehk lakooniline vastus. Poisid pidid tundma nälga ja valu kuid vinguda ja kurta ei tohtinud. 18 aastaselt võisid noored minna omavanuste salka mis kaitses Spartat. 20 aastaselt said neist täieõiguslikud sõjamehed. 30 aastaselt võisid nad pere luua ja õiguse rahvakoosolekul osaleda. Ka Sparta tüdrukud tegid läbi samasuguse koolituse kuid nende koolitus oli leebem. Nad elasid ema käe all. Sparta faalanks. Kreeka-Pärsia sõjad VI sajandil eKr vallutasid pärslased suure maaala Väike Aasias ja mujal. Linnad mis asusid Väike Aasia rannikul alistusid suurele Pärsia riigile ja pidid neile andamit maksma. Kreeklased ei tahtnud ülemvõimuga leppida ja seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla. Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia

Ajalugu

5

rtf

10. klassi Ajalugu - Kreeka

Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest

Ajalugu

3

docx

Kreeka lahingud ja mõisted

Kraater-Laia suuga veinisegamisnõu, millest kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikatesse. Gümnaasion-spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis- ning riietusruum. (alastioleku koht, kuna sporditi alasti.) Hetäär-sõbratarid, kellega paljudel aristrokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted. Pederastia-homoseksuaalne suhe mehe ja nooruki vahel. Sõjad, lahingud, liidud: Maratoni lahing 490 ekr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased olid kahekordses enamuses. Pärslased tulistasid kreeklasi põhiliselt vibudega kaugelt.Kuid kreeklastel õnnestus pärslaste read sassi ajada ja toimus veresaun.Lahing lõppes kreeka võiduga. Termopüülide lahing 480 ekr. Kreeklased olid ligi neljakümnekordses vähemuses võrreldes pärslastega aga nad ei tahtnud alistuda. Pärsia kuningas Xerxes saatis

Ajalugu

10

doc

Kreeka ajaloo periodiseering

Võitlus kulmineerus 1827 Kreeka taasiseseisvumisega. Kreeka ajalooallikad ja ajaloolased. · Herodotos ­ kuulsaim. Peateos ,,Historia". ,,Ajalugu on elu õpetaja ning ajalugu tuleb kirja panna ilma viha ja eelistuseta". ,,Historia" on 9- kõiteline. Seal oli kirjas, mida ta ise oli näinud ja tema enda kindlad teadmised. Teos käsitles Kreekat ja selle ümbruskonda (nt. Kreeka-Pärsia sõjad). On kirjeldatud ka Egiptuse ajalugu ja Lüüdiat. Herodotos soovitas kasutada allikkriitikat (suhtuda igasse allikasse kriitiliselt). · Thukydides ­ pärit Ateenast, 8-köiteline ,,Peloponnesose sõja", lühike ülevaade Ateenast enne sõda. Soovitas allikkriitika kõrval ka analüüsi, võrdlust. Arvas, et midagi ei tule seletada jumalast lähtudes.

Ajalugu

12

doc

Antiikaja armee ja sõjapidamine

Jupiter Dolichenust ja Mithrat, seostati sõjaga. Kreeklastel ja roomlastel tähendas sõda kogu sõjaväe korraldust. Antiikaja sõjakirjanikud eristasid sõjas sõja ettevalmistamist (kaitsevajadusteks kindlustuste ehitamine, sõjariistade hankimine, sõdurite värbamine, raha muretsemine), maavägede taktikat (vägede jaotamine, relvastumine), meresõjataktikat ning piiramis- ja kaitsekunsti.  Kreeka Kreeka-Pärsia sõjad 499 ­ 479 499 algas Joonia ülestõus ­ Mileetose juhitud Väike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Pärsia ülemvõimule. Ülestõusnud rüüstasid Sardeist, kuid said seejärel Efesose lähedal lahingus lüüa. Seejärel liitusid ülestõusuga ka Küprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, joonlaste laevastiku toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)