pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda heita endalt Hispaania feodalismi ike ja asutada
Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada. Korralik nõukogude perioodil elanud kodanik kirikus ei käinud. Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism. See hõlmas endas ateistlikku propagandat läbi massimeedia ja kirjanduse. 1963. aastal loodi vabariiklik ateismikool (Eestisse siis
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteiju
inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 1980 hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri.
Väljasel, kes asus diplomaatilisele kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, Võõrsõjaväe kohalolek. mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline
1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil. 9 Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka napsimees, mistõttu ta vallandati mitmeid kordi, kuigi alati kutsuti tagasi. Moor oli hiljem ENSV-s teatri õppejõud, õpetas ka Moskvas koolituselt oli ta kutseline näitleja. 1939. aastaks oli Eestis registreeritud raadioomanikke 8% elanikkonnast. Teater Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi".
Satanistid on ohutud ja normaalsed inimesed, kes usuvad kunagist inglit Luciferi. Siiski on teada üks juhtum Eestis, kui satanistid tungisid inimestele kallale. See fakt pärineb 1999. aasta Õhtulehest: ''Tartu kesklinnas pussitasid kaks end satanistiks nimetanud noormeest kirjanik Hando Runnelit ja veel kolme meest. Kamp, kuhu poisid kuulusid, oli varem sigatsenud Tartu vanal juudikalmistul.'' (http://www.ohtuleht.ee/58990) 15 4. SATANISM VERSUS ATEISM ''Mulle endale meeldib mõelda nii, et ateist on võimetu uskuma, satanistil on valik, uskuda või mitte. Ateistidest ma üldiselt suurt lugu ei pea, kuigi nende maailm on toimiv ja kergesti mõistetav.'' (http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php? t=5491&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=a30d03bebd183886344 6c85f23e7cea2) Niimoodi kommenteerib MVO liige teemat ,,Satanism versus ateism". Selles samas foorumis kõneleb keegi Nightknight järgmiselt: ''Yks ateist ytles et
peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. Tähtsal kohal olid televisioon (algas Eestis 1955) ja raadio. Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad.
peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. Tähtsal kohal olid televisioon (algas Eestis 1955) ja raadio. Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad.
kuid sealjuures me vaid vormime oma vaimus teatavaid ideid, mida me raamatuteks ja kapideks nimetame, samal ajal jättes vormimata kellegi, kes neid tajuks. Me ei suuda kujutleda oma mõtlemise objekte võivat eksisteerida väljaspool vaimu; selle jaoks peaksime me kujutlema neid eksisteerima nii, et keegi neid ei kujutle ega neile ei mõtle, mis on ilmne vasturääkivus. Vaim arvab ekslikult, et suudab kujutleda ja kujutleb kehasid eksiteerivat ilma vaimuta, nii,et keegi neile ei mõtle, ehkki samal ajal ta seda just teeb ja nad eksisteerivad temas. Tegemist on kõige tavalisema Berkeley katsemeetodiga, lahutamisega: katsuge irrutada oma tajumus (x) tajutavast kehast (y). Keha, mida keegi ei taju ja millele keegi ei mõtle, on vasturääkivuslik-, kuid enamasti eksperimentaalselt: püüdke lahutada x ja y. Inimene peaks üritama omaenese mõtteis lahutada meeleliselt tajutava asja olemasol tema tajumisest.
Liiga tõsine või pühalik hoiak on minu jaoks läila". Andrus Kivirähk avaldab oma arvamust ka poliitika teemadel. Nende kohta ta raamatud või näidendeid ei kirjuta, aga teeb seda avalikult Eesti Päevalehes ning ega need tähelepanuta jää. Kindlasti teab iga inimene, kes on Kivirähe tegemistega vähegi kursis, ka tema ideoloogilisi vaateid. Oma poliitiliste vaadete kohta on ta öelnud: ,,Isamaaliidust ja Mart Laarist pean ma isiklikult väga lugu, ehkki hääletanud olen viimastel valimistel ikka Mõõdukate, nüüd siis sotside poolt. Tõsi, usumeestel on Isamaaliidus minu meelest liiga palju sõnaõigust. Aga kahjuks polegi Eestis ühtki erakonda, mis 100% minu veendumustele vastaks." Tema meelsus, eriti Keskerakonna vastumeelusu, tuleb väga hästi välja ka ta artiklites. Ühes tema hiljuti ilmunud arvamusloos ,,Krokodill ja ninja" naeruvääristas ta Katrin Siska tööle
koguduseliikmetega. Vastupidiselt Saksamaale, kus pastor oli eelkõige jutlustaja, pidi ta siin olema hingekarjane. Muu hulgas kasvas pastorite huvi kirikumõisate majandamise ja üldse põllumajandusküsimuste vastu, ka selles vallas püüti talupoegadele näpunäiteid jagada. Üldreeglina jäi luteriusu kirikhärra eesti talupojale ikkagi võõraks, sotsiaalne ja kultuuriline kuristik oli sügav. Uues olukorras jäi religioon vaid üheks sfääriks inimeste teadvuses, millel oli teatud funktsioon inimese emotsionaalsete tarvete rahuldamisel ja elu üldfilosoofilisel mõtestamisel. Aga koos üldhariduse laienemise ning uute kultuurivahendite esiletõusuga süvenes tema tõrjutus. Kuigi rahvakool oli rajatud usuõpetusele, oli koolisüsteemi väljakujunemine ise tähelepanuväärne rahva vaimuelu muutumist ning elavnemist ettekuulutav ja ettevalmistav nähtus.
Ka selles suhtes jagunevad seisukohad kahte lehte: ühed on usuõpetuse poolt, teised vastu. Teadmised piiblist ja kirikuloost peaksid kindlasti kuuluma põhihariduse miinimumi juurde, kuid põhiharidus peaks andma mingi ülevaate ka teistest religioonidest. Rahva hulgas liikuv õppekava on aga hoopis teise orientatsiooniga, mille eesmärgiks on ühendada usuõpetus kõlblusõpetusega, eetikaga, lähtudes eeldusest, et eetika aluseks ongi kristlus, et religioon ja usk, ennekõike ristiusk teeb inimese moraalsemaks. Siit on tekkinud ka järeldus, mida võib kohata nii vaimulikus kui ilmalikus kirjasõnas ilma usuta Jumalasse, ilma ristiusuta läheb inimene hukka. See järeldus on väga kahtlane. Ei ajalugu ega tänapäev ei anna sellele järeldusele mingit kinnitust. Euroopa ja Idamaade ajalugu on ususõdade ajalugu ja sündmused Lähis- ja Kesk-Idas näitavad, kuidas religioon on endiselt
Tänu hernhuutlastele muutus lauluharrastus elavamaks ka luteri kogudustes.18 Hernhuutlus kui Eesti kristliku maailmapildi kujundaja Balti kubermangudes valitses 18. sajandil, mil vennastekoguduste liikumine Euroopa maades jõudsalt levima hakkas, saksa ülemseisustele tuginev luterlik protestantism, kuid alamkihtidesse kuuluvad pärisrahvad olid ristiusu poolt veel vallutamata. 19 Rahvas tundis selgelt siinsete kirikhärradega seisuslikku ja hariduslikku vahet, mistõttu ei tekkind vastastikku arusaamist ja usaldust. Aja jooksul süvenes talupoegades hoopis vastumeelsus kiriku ja jumalasõna vastu. Õpetaja abinõud, mis tihti sundusega ja vägivallaga kogudusele peale käisid, olid raha seas vihatud ja tuletasid liialt kupjakeppi meelde. Rahvale sunniti küll jumalasõna pähe õppima, kuid inimesed ei suutnud nii seda südamesse võtta ja endale elujuhiks seada. Asi muutus hernhuutlaste saabumisega. Rahvale sümpatiseerisid uue
äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. Venestamine- I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino. Tema jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huve, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eestist pidi lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas
Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina- Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980. aastatel, kui hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades. Venestamissurve tekitas eestlastes tunde, et rahvuskultuur on hääbumas. See
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
4. mitte uskuda kui jumalat pole olemas Pascali järgi annavad kaks viimast, st mitteuskumise varianti inimese jaoks kas neutraalse või negatiivse tulemuse, seevastu kaks esimest uskumise varianti positiivse tulemuse. Seega on inimese jaoks mõistlik igal juhul uskuda. Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Religioon ja selle vaated ei põhine rationaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik rartsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. 4 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Teosed.
märtsi 1934 riigipööre ja selle põhjused; Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused; 1938 põhiseadus; välispoliitilised põhiprobleemid 1920.-1930.aastatel (tunnustamine, julgeoleku tagamine, välispoliitilise seisundi halvenemise põhjused). · Mõisted: sõjakommunism, NEP, kolhoos, sovhoos, NKVD, GULAG, käsumajandus, plaanimajandus, kollektiviseerimine, üliindustrialiseerimine, NLKP, isikukultus, ateism, Komitern, Weimari Saksamaa, õlleputs, NSDAP, aaria rass, füürer, ,,Pikkade nugade öö", ,,Kristalliöö", GESTAPO, SS, SD, ,,Mein Kampf", Anschluss, majanduse juhtimise korporatiivne süsteem, devalveerimine, Vabadussõdalaste keskliit (vapsid), Vaikiv ajastu, Riigikogu, Riigivolikogu, Riiginõukogu, ,,juhitav demokraatia".
filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majandusp
1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond. Oma koha kaotas ka Nikolai Karotamm, kes asendati Johannes Käbiniga.
Kirjandus 10.klassile Mõisted Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, m
Tarbekaupade hankimise raskus muutis inimesi, nad ei näinud enam mõtet, t püüda korralikult tööd teha, kuna selle eest tasu ei saanud. Kaupa ei jätkunud, kuna põhiosa viidi maalt välja. Kultuurielu Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all. Oli infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul, mida ,,illustreeris" propaganda. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati või sunniti üldse loobuma, mis tekitas inimestes masendust, kartust ja depressiooni. 1950. aastatel aga algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Alustati isetegevust: pilli-ja näitemängud, laulukoorid. Suurenes Eesti raadio saatemaht, tööd alustas Eesti Televisioon. Oluliseks peeti siiski ainult kommunistlike autorite loomingut ja tegevust, kuna eesmärgiks oli nõukogude reziimi
Tajutavad on üksnes esemete suhtelised asendid taustkehade suhtes, mida loetakse paigalolevateks. Newton väidab, et argielus ei tekita see probleeme, kuid filosoofiliste probleemide puhul on vaja meeled kõrvale jätta. Newtoni ''loodusfilosoofia'' on seotud kehade liikumise neljamõõtmelise ja vahemaade taha mõjuvate jõudude kolmemõõtmelise ruumi suhtega. ''Loodusfilosoofia'' seos Newtoni usuliste vaadetega seisneb probleemi duaalsuses teoloogiline ja füüsikaline -, mistõttu ta ei saanud jätta kõrvale asja füüsikalist sisu. Ta võtab ideeks eetri, mis peab ühendama Jumala kui universaalsete seaduste ja olemise püsiva harmoonia looja ning looduse, kehade liikumise. Nii nagu meie tajume esemeid, kui kujutis jõuab ajju, nii tajub ka Jumal igat asja, milles ta alati on. Newton arvab, et Jumal on nii kehades kui ka nendevahelises ruumis. Newtoni järgi on Jumal seotud liikuvate kehade maailmaga eetri kaudu, mis täidab kehad ja tühjuse ning on kõikjal nagu
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980. aastatel, kui hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades. Venestamissurve tekitas eestlastes tunde, et rahvuskultuur on hääbumas. See põhjustas
1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust. Seda filosoofiat iseloomustab radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Kõikidest olemasolevatest eeldustest tehti siin kõige kaugemaleulatuvad järeldused, kohkumata tagasi isegi nende võimalikust ühekülgsusest. Siin on tundmatu inglastele omane tasakaalukus ja elu tegelikkusega arvestamine, mis sarnaneb vahel ka ettevaatliku konservatismiga. Inglise mõtlejad säilitasid eetika ja religiooni suhtes alati teatud konservatiivsuse. See, mis kääris radikaalsete mõtlejate peas, see tuli võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele 1)tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. 2)Pearõhk pandi rasketööstuse(sh sõjatööstuse) arendamisele. 3)Tarbekaupade tootmine e elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine oli teisejärguline.
ROMANTILINE LUULE. KT Romantism - Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse). - Romantismi tunnused (7). 1.Idealism, hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nä
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist 17. sajandi teadusrevolutsioonis; 2. FRANCIS BACON.............................................................. 1 3) kui Bacon üldse milleski originaalne ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
