1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja
Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17. Juuni kuulutas III seisus ennast RAHVUSKOGUKS, sellega liitus hiljem ka teisi seisusi 9. Juulil muutis rahvuskogu end ASUTAVAKS KOGUKS, millega rõhutati soovi luua uus kord 12. Juulil vallandas kuningas rahanduse peakontrolöri Neekeri 13. Juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad 14. Juuli 1789 Bastille' kindlusvangla vallutamine GENERAALSTAADID seisuste kogu · Viimati oli kokku kutsutud 1614 · Eesmärk oli lahendada majanduslik kriis
Prantsuse revolutsioon - kronoloogia 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. juuni Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt 27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21
Pierre Auguste Renoir Kätriin Kübar 11c Elulugu · 25. 02. 1841- 03.12.1919 · Sündis Prantsusmaal Limoges. · 1890 abiellub ja tal on 3 last. · 13 a. hakkas portselanidele maalima. · 17 a. maalis ruloodele ja päiksevarjudele. · 18.a kopeeris Louvre'is 18.saj. maale. Renoirist kasvab kunstnik · 1860 hakkab käima joonistustundides. · 1867 võeti vastu tema töö `Lise'. · 1870 jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. · 1877 sai `L'Impressionnite' üheks asutavaks liikmeks. · 1883 kujundas lõplikult oma maine Temaatika · Värvilisuse mõju tuleb Eugene Delacroix'ist. · Maalis kõike, mis oli ilus. · Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides. · Nooruses tüüpilised impressionistlikud pildid.
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu
Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei saanud, lahkusid nad ja moodustasid Rahvuskogu. Rahvuskoguga liitus ka aadlikke ja vaimulikke. 27.juunil käskis kuningas kõigil seisustel liituda Rahvuskoguga. Siis kuulutas see ennast Asutavaks Koguks. Asutav Kogu pidi koostama uue põhiseaduse. Samal ajal Pariisis hakkas rahvas looma rahvuskaarti. 14. juunil 1789 vallutati Bastille kindlus. Vanglaülema pea aeti teiba otsa ja marsiti sellega mööda Pariisi tänavaid. Bastille kindluse asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsuplatsiks. Endine arst Jean Paul Marat kutsus rahvast üles tapma kuningat. Lousi XVI sunniti kolima Pariisi kesklinna. Aastal 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati maksud ning vabastati
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks
1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid)
Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuulutati kõik inimesed võrdseteks. Kõigil oli õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul. Inimese ja kodanikuõigused hakkasid levima kõikjal Euroopas. 18
Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Revolutsiooni lõpp
kaotada tsunfid- selle tagajärjel tekkis rahulolematus 2) tõsta makse Kolmanda seisusel- neil polnud niigi raha, tekkis rahulolematus 3) piirata kulutusi õukonnale- õukond oli vastu 4) lasta vabaks hinnad- kõrged hinnad ei meeldinud rahvale, kes niigi siplevad kitsikuses. Seega otsustas kuningas kokku kutsuda kõikide seisuste esindajad ehk generaalstaadid. Istung toimus 1789.aastal 5-ndal mail Pariisis, kus rahvas eraldi pidas oma koosolekuid ning Kolmanda seisuse saadikud kuulutasin end asutavaks koguks, kaotasid aadli seisus, võeti vastu programm-dokument ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", võeti vastu ka uus põhiseadus, kus oli eraldatud 3 võimu. Suur Prantsusmaa revolutsiooni tagajärjeks oli positiivsed ja negatiivsed soodumused nagu eelnevalt mainisin. Positiivseteks olid: 1) Absolutismi kukutamine 2)Vabariigi loomine 3)Feodaalsüsteemi murdmine 4)Eesõiguste kaotamine 5)Rahvuslik ärkamine 6)Valgusideede levimine 7)avati kunstimuuseume, kirik ei
Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma.
Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine
võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror
Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati
Konflikt teravnes peale generaalstaatide kokkukutsumist. Revolutsiooni algus 5. Mail 1789 kogunesid Versailles's generaalstaadid Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9. Juunil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. Hakati looma rahvuskaarti 14. Juuli 1789 vallutati Bastille'i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid. Augustid 1789 kaotati seisuslikud ebaõiglused, kaotati kirikukümnis ja talupoegadel teotöö. Võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 1790 kaotati aadliseisus
Fordi teatris, mõrvar John Wilkes Booth. Peale sõda ühiskonna lõhestatus säilis. Uuendused, mida sõjas kasutati: soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf, allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine
Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaatide kokkukutsumine Nüüd sai ka III seisus lüüa kaasa riigi tegemistes. III seisus sai aidata maksude kehtestamisel(Et kogu maksukoormus ei langeks neile). Aga kuna üksmeel puudus, siis III seisus lahkus ning kuulutas ennast rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Edasi nimetasid ennast Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. 2. Bastille'i vallutamine 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud kindlus 3. Kaotati seisuslikud eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis
Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas mäss. Näljane, rahulolematu ning relvastatud rahvahulk vallutas ning lammutas Bastille vangla, põletati aadlike losse ning maju, rüüstati kirikuid, raamatukogusid, kõike, mis sümboliseeris vana korda
Nad aga ei saanud üksmeelele ja tekkisidki vastuolud seisuste vahel. Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Ma arvan, et kolmas seisus tegi hästi, et tegutses ja tahtis kuhugi jõuda, mitte ei laskund end kuningal suuresti mõjutada. Rahvuskoguga ühinesid ka aadlikud ja vaimulikud ning seejärel kuulutas Rahvuskogu end hoopis Asutavaks Koguks. See pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Rahutu Pariisi rahvas relvastus ja lõi rahvuskaardi, Pariisis vallutati Bastille' kindlus ja see sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Peale Bastille vallutamist levisid monarhiavastased väljaastumised ja kuningas Louis XVI tunnistas Asutava Kogu õigust välja anda seadusi. See oli minu arvates hea, sest seisuste inimesed olid vaeva näinud ja nüüd oli neil ka otsustamisõigus
majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem.
Otsene mõju Monet'lt muutis tema tehnikat impressionismi poole.Nad töötasid väga lähestikku ning jagasid uusi tehnikaid ja teemasid, näiteks veetsid nad koos 1869.aasta suve Pariisi lähedal,Seine jõe kallastel, kus nad mõlemad maalisid kohta nimega "La Grenouillère". 1870.aastatel jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. Ta võttis osa impressionistlikest näitustest 1874, 1876, 1877 ja 1882 ning sai "L'Impressionniste" üheks asutavaks liikmeks aastal 1877. 1880 kohtab Renoir Aline Charigot, kellega 1890 abiellub.Lõplikult kujundas ta oma maine üksiknäitusega Durand-Ruel Galeriis Pariisis 1883. 1885 sündis tema esimene poeg Pierre,peale teda Jean aastal 1894 ning siis Claude 1901. 1890.ndatel hakkas Renoir oma perega veetma rohkem aega väljaspool Pariisi. Oma elu viimase kahekümne aasta jooksul kannatas ta liigesepõletiku käes. Ta ei saanud enam oma käsi vabalt liigutada ,seega pidi talle
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi.
Põhjuseks oli aina suuremate maksude kinnitamine ning selgus, et mingeid muutusi ei teki Selle tulemusena puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahvas sümpaatiat tekitada ning delegaatide ruhtes mitte vägivalda rakendada, oli ta sunnitus kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil 1789 olid kõik seisused sunnitud ühinema Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutati see Assemblée nationale constitutuante'ks - Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, mille peamiseks eesmärgiks sai kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhide radadele.14 Tundus, et sellega oli Prantsusmaal tekkinud rahu, kuid vilets viljasaak ning sellest tulenevad kõrged hinnad põhjustasid siiski kättemaksuvaimustust kantud kahtlustuste õhkkonna hirmu. Sellega tekkisid jutud aristokraatide vandenõust inimeste massilisest
· Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4
Majanduskriisi süvenedes pidi tollane kuningas Louis XVI kokku kutsuma generaalstaadid. Seisuste esinduskogu tuli kokku 5.mail 1789 aastal. Neid polnud tehtud juba 175 aastat. Vastuolud saadikute vahel viis selleni, et kolmas seisus, kuhu kuulusid talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt lahkus Versailles'st ning kuulutas end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. 1789 aastal, 17.juunil kuulutasid nad end Asutavaks Koguks. Rahva rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja
Louis Capet - 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI, keda nüüd hüüti nimega kodanik Louis Capet. Napoleon - Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi.
ning 600 saadikut kolmandast seisusest. Generaalstaatides ilmnesid saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda. Kui oli uba kuu aega möödunud viljatutes vaidlustes, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles’st ja nendest sai Rahvuskogu. See oli kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa vaimulike ja aadlike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks. 4) Millise sündmusega ja millal lõppes Prantsuse revolutsioon? [lk 116] 9.–10. november – toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. 5) Nimeta vähemalt kaks Prantsuse revolutsiooni tähtsamat tulemust. [lk 112—113] Kaotati absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Talupoegadest said maaomanikud ja tekkis rahvustunne. Valgustusideedega hakati
esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6
nõustudes maksma kõrgeid protsente. vahel.Rahas oli uuenduse poolt. 27. 1788. aastaks oli prantsusmaa võlg juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda kasvanud nii suureks,et riigi Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi nim end Asutavaks Koguks sooviti tasumiseks.14. juulil 1789 marssis luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse
mail 1789. aastal Versailles's kokku. Revolutsiooni algus Generaalstaatide vahel tekkisid kohe alguses vaidlused ja vastuolud, kui kolmanda seisuse esindaja nõudsid uut hääletuskorda. Kuna vaidluses ei jõutud ühele nõule, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning otsustasid end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ehk kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühinesid ka teiste seisuste saadikud ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mille eesmärk oli koostada Prantsusmaa jaoks uus põhiseadus e konstitutsioon ning sellega panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas rahva rahulolematus ning 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused, ning selle tulemuseks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti hirmuvalitsuse sümboliks, ehkki reaalselt oli 1
Hiljem, 1787aastal, kui Preisimaa tungis kallale Hollandile, jättis Prantsusmaa oma liitlase kohustused täitmata. Holland jäi Inglismaa ja Preisimaa mõju alla. Revolutsiooni eel, 1788 aastal sõlmisid Inglismaa, Preisimaa ja Holland sõjalise liidu Prantsusmaa, Venemaa ja Austria vastu. Esimest kolmikut toetasid veel Türgi ja Rootsi. Louis XVI (1774-1792) reformikatsed ebaõnnestusid. 05.05.1789 kokku kutsutud generaalstaadid kuulutasid enda Rahvuskoguks (17 juuni) ja hiljem Asutavaks Koguks (9 juuli). Bastille vangla vallutamist (14 juuli) loetakse revolutsiooni alguseks. Juba monarhia ajal oskasid prantslased korraldada Välisministeeriumi töö territoriaalse ja kultuurilise põhimõtte järgi. Diplomaatilisi suhteid on võimatu reguleerida ühe osakonna kaudu. Ühte osakonda juhtisid Lääne- ja Kesk-Euroopa ning USA asjatundjad. Teises osakonnas korraldati suhteid Idamaade, Lõuna-Euroopa ja Skandinaavia maadega.
järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille'i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa. 5.mai 1789 Generalstaatide kokkutulek Versailles's 17.juuni 1789 Rahvuskoguks ümber nimetamine 9.juuli 1789 Asutavaks Koguks ümber nimetamine 14.juuli 1789 Bastille vallutamine August 1789 Kaotati seisusliku eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikukümnis
Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13
Tekivad erimeelsused hääletamise korra üle kolmas seisus nõuab, et esimesel ja teisel seisusel oleks kummalgi 300 häält ja kolmandal seisusel 600 häält ning et hääletatamisel oleks igal saadikul üks hääl, mitte seisusel. Kolmas seisus hakkab hääletama eraldi ja kuulutab end 17.06. RAHVUSKOGUKS. Otsustatakse jääda kokku kuni Põhiseaduse väljatöötamiseni. Rahvuskoguga ühineb osa aadlikke ja vaimulikke ning see kuulutab end (9. juuli 1789) ASUTAVAKS KOGUKS. See pidi välja töötama põhiseaduse ja uue riigikorra alused. Pariisis algavad rahutused. Tekib esimene vabatahtlik meeste ühendus Prantsuse Rahvuskaart. Mõeldud korra ja julgeoleku tagamiseks. Käidi kord nädals koos õppustel. Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid.
Kõik Turgoti reformid aga tühistati 1776aastal kui ta saadeti erru.Uueks peakontrolöriks sai Jacques Necker.Peamiseks uuenduseks siis oli luksuslikkust vähendada,et kuskil kokku hoida,see ebaõnnestus kuninga abikaasa tõttu.1788aastaks oli Prantsusmaal täielik finantskriis,võlgu ei suudetud tasuda.Kuningas andis siis korralduse kutsuda kokku generaalstaadid.Generaalstaadides oli kolm seisust.Kolmas seisus nimetas end Rahvuskoguks,teine seisus ühines nendega ja neid nimetati Asutavaks koguks.1789saadi teada,et kuningas vallandas Neckeri,ning seda tõlgendati kui tagurliku riigipööret.Kuningas ei loobunud ühesõnaga luksusest,talle ning tema abikaasale meeldis raha laristada.Ei tahtnud võtta kuulda kellegi nõu,ning kuskil kokku tõmmata.Tahtis ainuvõimu ja vallandas kõik inimesed kes talle ei sobinud. 3.Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? Lihtrahvas tahtis võrdust,õigust ning kuninga kaotamist.Taheti vabariiki.Kriitika absoluutse monargia üle
oleks üks hääl. Sellega lootsid nad, et osa vaesematest vaimulikest ja alamaadlikest annavad oma hääled kolmanda seisuse otsuseprojektide poolt. Vaidlused kestsid kaua ja umbes kuu aega pidas iga seisus oma istungeid eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist ühines Rahvuskoguga, nimetati end ümber Asutavaks Koguks , mis pidi vastu võtma uue põhiseaduse. Seeoli esimene tugev löök vana korra pihta. Revolutsioon polnud enam kaugel. Suur Prantsuse Revolutsioon Sõdurid, kes polnud rahul oma väikse palga ja ihunuhtlusega, hakkasid vennastuma rahvaga, kes viimasel ajal oli hakanud huvituma poliitikast ja jälgis huviga Versaille's toimuvat. Louis XVI oli hädaohtu haistes lasknud Pariisi ümber koondada 20 000 mehest koosneva armee, kellest arvati, et neid kasutatakse Asutava Kogu laialiajamiseks
Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Bastille' vallutamine
2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2
Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju USA Iseseisvussõja mõju !789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine. Augustis võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas:
6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt juuni 27. teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks g- juuni staate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus juuli 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja 1789 - 1791 seisuste kaotamine 20. 1791 kuninga põgenemiskatse juuni 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1
Kolmanda seisuse aadlikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Algus: Nad nõudsid, et igal saadikul oleks üks hääl. Vaidlused kestsid kuu, seejärel lahkusid 3 seisuse esindajad versaillest ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks- RAHVUSKOGUKS, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Nendega ühinesid ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid. Peagi nimetas Rahvuskogu end ümber ASUTAVAKS KOGUKS, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega alguse uuele riigikorrale. Kuningas oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi ning lubada ka rahvuskaardi tegevuse. Võeti vastu ``Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon``. Veel võõrandati kriku maad ja pandi oksjonile. Kukutati Monarh. Vabariigi loomine: Kui kuningas oli kukutatud oli konstitutsioonilise monarhia ajajärk lõppenud ja oli vaja koostada uus põhiseadus. 2
ajal. Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust. Vaimulikud jagunesid mustadeks ja valgeteks. Mustad kandsid munga- v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast. Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas. Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi
2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali. 1905. aasta revolutsiooni tulemused 1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. 2
- Tsaari sõjavägi näis olevat revolutsioonis edukam, kui Mandzuuria sõjas - Muutunud olukord volitas tsaaril muutma ka 17. oktoobri manifestiga rahvale antud lubadusi - S.Witter oli ka muutunud parempoolseks - 1906. aasta märtsis toimusid Riigiduuma valimised, töölistele olid ka valimisõigused laienenud - Veebruaris aga koostati seadusi ja tehti nii, et Riigiduumal poleks palju õigusi ning võeti ära ka õigus muutuda Asutavaks Koguks - Parlament kujundati kahekojaliseks: Riigiduuma ehk alamkoda, kes valiti piiratud õigustega rahva poolt ning Riiginõukogu ehk ülemkoda, mis koosnes tsaari poolt nimetatud liikmetest ja semstvote, aadlikogude jne poolt valitud esindajatest - Riigiduuma ja Riiginõukogu pidid seaduseelnõude arutamisel ühisele otsusele jõudma - Tsaaril oli õigus duuma laiali saata ning ta kasutas seda võimalust mitmeid kordi
annaabi.ee 
