Pierre Auguste Renoir (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Pierre Auguste Renoir
Uurimistöö
Koostaja :
Juhendaja :
Tallinn
2009
Sisukord
Sisukord........................................................................................................................lk 2
Sissejuhatus...................................................................................................................lk 3

Elulugu....................................................................................................................lk 4

Looming..................................................................................................................lk 5

Kokkuvõte...............................................................................................................lk 6

Kasutatud kirjandus.................................................................................................lk 7

Lisa 1.......................................................................................................................lk 8

Lisa 2.......................................................................................................................lk 9

Lisa 3.......................................................................................................................lk 10

Lisa 4.......................................................................................................................lk 11
Sissejuhatus
Valisin uurimistöö kunstnik Pierre Auguste Renoir kohta sellepärast, et tahtsin tema kohta rohkem teada saada ning oletasin et tema kohta on ka palju infot. Kuna tema tööd on nii maalilised ja soojad, siis hakkas mind huvitama millises tehnikas on need tehtud ning kas iga pildi taga võib peituda ka mingi lugu. Tahan uurida lisaks tema töödele ka tema elu kohta. Tema noorusest ja arengust ning sellest, kuidas ja mis põhjusel hakkas maalima.
Töö koostamisel kasutasin mitmeid raamatuid ning internetti.
1.Elulugu
Pierre Auguste Renoir on sündinud 25.Veebruar, 1841.Ta sündis Prantsusmaal Limoges töölisklassi perekonnas, rätsep Leonard Renoir pojana .Tema perekond kolis Pariisi kui Pierre Auguste oli kolme aastane.Seal käis ta koolis kuni 13 aastaseni,siis läks ta tööle portselani tehasesse, kus tema joonistusoskuste tõttu pandi ta portselanile maalima.Peagi sai tema töö seal otsa kuna firma läks pankrotti ning enam ei maalitud portselanile käsitsi, ta hakkas otsima uut tööd. 17 aastaselt maalis ta poodide ruloodele ja päikesevarjudele, seejärel teenis raha kopeerides Louvre’is 18.sajandi, enamasti Boucher , Fragonard jaWatteau maale.
1860 hakkab ta käima Gleyre stuudios joonistustundides, kus ta kohtub oma kunstnikust sõprade Claude Monet , Alfred Sisley ja Frédéric Bazille’ga- tulevikus impressionismi asutajatega. 1864.aastal esitas ta mõned oma töödest Pariisi salongi kus nendest keelduti kuna nendes oli liiga suur Boucheri, Fragonardi jaWatteau mõju.Alles 1867.aastal võeti vastu tema töö „Lise „ .
Kaks aastat hiljem asus ta koos Monet’ga elama Bazille’i majasse. Otsene mõju Monet’lt muutis tema tehnikat impressionismi poole.Nad töötasid väga lähestikku ning jagasid uusi tehnikaid ja teemasid , näiteks veetsid nad koos 1869.aasta suve Pariisi lähedal, Seine jõe kallastel, kus nad mõlemad maalisid kohta nimega "La Grenouillère".
1870.aastatel jõuab Renoir’i tehnika haripunkti . Ta võttis osa impressionistlikest näitustest 1874 , 1876, 1877 ja 1882 ning sai "L'Impressionniste" üheks asutavaks liikmeks aastal 1877.
1880 kohtab Renoir Aline Charigot, kellega 1890 abiellub.Lõplikult kujundas ta oma maine üksiknäitusega Durand-Ruel Galeriis Pariisis 1883. 1885 sündis tema esimene poeg Pierre,peale teda Jean aastal 1894 ning siis Claude 1901. 1890.ndatel hakkas Renoir oma perega veetma rohkem aega väljaspool Pariisi. Oma elu viimase kahekümne aasta jooksul kannatas ta liigesepõletiku käes. Ta ei saanud enam oma käsi vabalt liigutada ,seega pidi talle pintsli käe külge kinnitama .
3.Detsember 1919, olles 78 aastane,sureb Renoir oma kodus Cagne’is.
2.Looming
Renoir on arvatavasti oma teemade- ilusad lapsed ja naised, lilled ning ilus tegevuspaik pärast impressionistidest enim armastatud. Ta on öelnud “Miks ei peaks kunst olema ilus kui maailmas on niigi koledaid asju.“
Renoir’i tööd on märgatavad nende väriseva valguse ja küllastatud värvide poolest, mis enamasti keskenduvad inimese intiimsele ja puhtale kompositsioonile.
Üks tema peamistest teemadest oli naise alasti keha. Impressionismile iseloomulikus stiilis edastas Renoir pildi detailid värvides vabade pintslitõmmetega, nii, et figuurid sulandusid õrnalt üksteistega ning taustaga.
Tema esialgsete maalide värvilisuse mõju tuleb Eugène Delacroix ’ist ning värvide heledus Camille Corot ’ist.Ta austas ka Gustave Courbet ja Édouard Manet , mida saame näha sellest,et mõned ta tööd sarnanevad nende omadele kuna nagu nemadki, kasutas ta musta kui värvina. Veel meeldis talle Edgar Degas' e liikumine pildil.
1860 avastas ta Monet’ga maalides valgust ja vett vabas õhus, et varjud ei ole musta ja pruuni värvi vaid sellised, mis värvi on objektid ta ümber.
Tema varase küpseaja tööd olid tüüpilised impressionistlikud reaalelu hetkepildid,täis värelevat valgust ja värve.
Kui ta külastas aastal 1881 Itaaliat , siis ta avastas Raphaeli ja teiste renessansikunstnike töid uurides, et on valel teel. Mõned järgmised aastad maalis ta rohkem tõsisemas stiilis kavatsusega pöörduda tagasi klassitsismi.
1890. aastal muutis ta taas oma stiili ja naases tagasi sinna, kus maalis õhukeselt värve, mis sulandusid ümbritsevaga. Edasises perioodis keskendus ta peamiselt suurejoonelisse akti ja kodustele stseenidele.
Viljaka kustnikuna valmis tal mitutuhat maali.Tema soe sensuaalsus muutis ta pildid ühtedeks kunstiajaloo tuntuimateks.Suurim kollektsioon tema töödest on Pensilvaania lähedal asuvas Barnesi sihtasutuses.
3.Kokkuvõte
Uurimistöös on kirjeldatud Pierre Auguste Renoir’i elulugu ja tema loomigut.
Eluloos on kirjutatud tema lapsepõlvest ning veidike ka perekonnast.Sellest, kus ta alguses töötas ning kuidas sai alguse tema kunstnikukarjäär. Seejärel tuleb juttu sellest kuidas ta sai tuttavaks Monet’ga, kes tema loomingu ja eluga väga tihedalt seotud oli ja seda ka mõjutas. On kirjutatud ka sellest, kuidas Renoir ise pere lõi ning ka ta surmast.
Loomingus on juttu tema kunstistiilist ja maali teemadest ja sellest, kuidas ta on arenenud ja kuidas tema stiil on muutunud.
Ausalt öeldes ei teadnud ma ennem uurimistöö alustamist Renoir’ist suurt midagi, nüüd aga tean tema elulugu peast ning tunnen kindlasti ära ka tema maalid.
Kasutatud kirjandus

http://www.rvweb.fr/index.php%3F2002/05/14/41-pierre-auguste-renoir-3-biography&usg=__CY4GUo50HBwkLX1OKi3mnmCDuQE=&h=551&w=428&sz=102&hl=et&start=14&um=1&tbnid=yVqU1jNYep8VSM:&tbnh=133&tbnw=103&prev=/images%3Fq%3Dpierre%2Bauguste%2Brenoir%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1

http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/

http://www.expo-renoir.com/2.cf m

http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre-Auguste_Renoir#Artworks

http://www.abcgallery.com/R/renoir/renoirbio.html

„Kunstilugu koolidele“ Lauri Leesi , Avita 2003

„Peatükke kunstiajaloost'' M. Alas ja Aleksander Remmel, Valgus 1989

„ Kunstiajalugu 2“ M.V.Alpatov, kunst 1982

„Kunstiajalugu“ David Piper, Varrak 2006

„Kunsti lugu“ E.H. Gombrich, Avita 1998
Lisa 1.
„La Grenouillère“, 1869
Lisa 2.
„Noored tüdrukud klaveri juures“, 1892
Lisa 3.
„Teatri rõdu“, 1874
Lisa 4.
„Istuv vanniline“, 1883-1884
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

panekeelsuhu Õppematerjali autor

Uurimistöö kunsti ajaloos Pierre Auguste Renoirist-elulugu+looming,sisukord,sissejuhatus,kokkuvõte,lisad.

auguste renoir pierre auguste renoir kunsti ajalugu kunst biograafia maalija maalikunst prantsusmaa kunstnik impressionist elulugu loomig impressionism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Pierre auguste renoir

Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.

Kunstiajalugu

doc

Impressionism maailkunstis

hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) puhul - tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841-1919). Ta maalid kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelisse sõitudest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Impressionistide rühmitusega seotakse mitmeid kunstnikke, kes ise päris puhtakujulised impressionistid polnudki, näiteks Edouard Manet (1832-- 1883), kelle tööd "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli

Ajalugu

odt

Impressionism

5. Maalide süzeed 6. Kunstnikud 7. Kasutatud materjal Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe

Kunstiajalugu

doc

Jean Renoir

Jean Renoir Raamatu kokkuvõte Renoir Tuule Kivihall Tallinn 2011 Tallinna 21. Kool 12C Sissejuhatus Tallinn 2011 Jean Renoir oli kunstniku Pierre-Auguste Renoiri poeg. Ta sündis Pariisis, kuid kasvas üles

Kunstiajalugu

doc

Claude Monet

Aeg Academie Suisse'is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861. aastal, kui Monet sai kutse sõjaväeteenistusse. Aastal 1862. Saabus ta siiski Pariisi tagasi, kuna tema tädi oli ta sõjaväekohustusest vabaks ostnud, ning registreerus perekonna meeleheaks maalikunstnik Charles Gleyre'i kuulsasse ateljeesse. Samal ajal alustasid seal õpinguid veel kolm kunstiõpilast: Alfred Sisley, Pierre-Auguste Renoir ja Frederic Bazille, kes hiljem koos Pissarro ja Monet'ga moodustasid impresionistide tuumiku. Monet võttis sõpradega ette maalimisretki Pariisi ümbrusesse, kuhu pääses mugavalt tänu äsja avatud rongiühendusele. 5 VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871 1.5 Noor perekond Salong lükkas Moneti töö tagasi ning ta sattus seoses sellega suurtesse rahalistesse raskustesse.

Kunstiajalugu

docx

Kontrolltöö kordamisküsimused-Klassit sism kuni sümbolism

võib veel näha rokokoolikki pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. Canova skulptuuride märksõna on rahu, lihtsus ja tasakaal. Üheks poulaarseks tööks on “Kolm graatsiat”. 8. Klassitsistlik maalikunst – Jacques Louis David – Horatiuste vanne, Tapetus Marat, Napoleon I ja Josephine ́i kroonimine. Maalide analüüs – mis on pildil, mis sündmus, kompositsioon, figuuride asetus üksteisega. Jean Auguste Dominique Ingres – Suur supleja. (lk.191-195) J.L.David „Horatiuste vanne“: (1874) Pariis. Oli Davidi kuulsamaid maale. Maal kujutab lugu Rooma ajaloost. Võimu pärast Roomas võitlesid kahe perekonna Horatiuste ja Curiatiuste kolm poega. Kaks vaenutsevat poolt olid perekonnasidemetega seotud. Pildil vannuvad Horatiuse pojad võidelda ennastsalgavalt Rooma eest. Murest murtuna jälgivas stseeni pere naised, kellest üks on Curatuse pojaga abielus

Keskaja kunst

docx

Claude Monet

vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunstiajaloos, sest seda pilti vaadates kaoksid ümbert aeg ja ruum. Sa oleksid täiesti nagu seal pildi sees, nagu viibiksid ise seal Le Havre sadamas päikeseloojangu ajal. Alguses tegin selle töö lihtsalt referaadina, nagu õpetaja ütles. Alles hiljem hakkasin arusaama, mida ta tegelikult ootab uurimustööst

Kunstiajalugu

doc

Impressionism

Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid