1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti
Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad tollieeskirjad II põhjus - uued maksud III põhjus - vaba kaubavahetus tõkestamine ● Miks keeldusid kolooniates elavad ameeriklased maksude maksmisest? Vastus: Asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis, seega puudus neil võimalus osaleda maksupoliitika kujunemisel. ● Palun selgita lühidalt mõistet “Bostoni teejoomine”. Vastus: Konflikt - Kolonistid viskasid üle 300 teekasti merre. ● Aastal 1775 kogunes kontinentaalkongress, mis oli kolooniate esinduskogu. Seal võeti vastu kaks olulist otsust. Nimeta need otsused. I otsus - Kontinentaalkongress valis regulaararmee ülemjuhatajaks George Washingtoni
oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5. NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA leppis, et Kuuba kommunistlik ja ei ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla. 1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt
Monarhia Hollandis Lühivaade monarhia ajaloost 1463.a. tulid esmakordselt kokku Generaalstaadid (parlament). 1579.a. sõlmisid 7 kalvinistlikku põhjaprovintsi Utrechti Uniooni, lõid 1581.a. Hispaaniast lahku ja moodustasid Ühendatud Provintside Vabariigi. Vahepeal sai Holland edu asumaadel. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1795.a. hõivasid Hollandi Prantsuse väed, kelle toetusel loodi 1798.a. Bataavia Vabariik ja võeti vastu esimene Põhiseadus. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist.Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Monarhia Hollandis
neile iseseisvuse. De Gaulle oli nõus, kui mõõdetakse võim presidentaalseks. Referendum toimus. 80% prantslastest olid nõus. 1958 uus põhiseadus- presidentaalne riigikord. 1958 kutsuti peaministriks C. de Gaulle , kes saavutas uue,niinimetatud V vabariigi põhiseaduse kinnitamise, mis kehtestas tugeva presidendivõimu. Prantsusmaa presidendina (aastast 1959) likvideeris ta aastaks 1960 Prantsuse koloniaalimpeeriumi. Prantsuse Ühenduse asutamisega 1958 püüti endistel asumaadel tagada Prantsusmaa mõju. 1961 suruti maha tagurlike ohvitseride organisatsiooni OAS-i mäss. Alzeeria sõda lõpetati Eviani kokkuleppega 18. III 1962. Prantsusmaa tunnusta Alzeeria iseseisvust. C. de Gaulle püüdis taastada Prantsusmaa suurriigiseisust ning luua Prantsusmaa juhtimisel ühinenud Lääne-Euroopast USA ja sotsiaal. riikide kõrvale niinimetatud kolmandat jõudu. Selleks lõi Prantsusmaa oma tuumarelva , sõlmis 1963 sõpruslepingu Saksamaa Liitvabariigiga , tunnustas
Rootsi Kuningas d) Skytte e) Karl XII Põhjasõda 8. Soome riigi loomise kavatsused Rootsi aadlikud Soomes tahtsid rajada oma iseseisva riigi. 9. Ameerika asustamine eurooplaste poolt Esimesena avastas Ameerika Kolumbus. Inimesed kellele ei jätkunud Euroopas maad läksid sinna, et tasuta maad saada, osad läksid õnne otsima. 10. Asumaade konflikt Inglismaaga Inglismaa hoidis meelega tagasi asumaade arengut, et need ei muutuks liiga võimsaks. Paljudel asumaadel tekkis tunne, et Inglismaata läheks neil paremini. Inglismaa küsis neilt suuremaid makse ja ei lubanud mujale riikidesse oma kaupu müüa ja ka Inglismaale pidi neid müüma madala hinnaga. 11. USA tekkimine ja riigi konstitutsioon a) B. Franklin Asumaade vabastamise eestvedaja ja hankis abi Prantsusmaalt. b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G
Pärast võitu kodusõjas hakkas Ameerika keskvõim muudatusi tegema Lõunas: *1865-keelustati orjus *mustanahalised said kodanikuõigused *mustanahalistele anti valimisõigused *Lõuna osariikides moodustati mustanahaliste vastu organisatsioone Kodusõja võitsid põhja osariigid. Iseseisvussõda 1775-1783 Miks? *peale 7-aastast sõda ei viidud Briti vägesid Ameerikast välja, vaid 10 000 sõdurit majutati elanike juurde *Briti võimud hakkasid nõudma makse *suhkruseaduse uuendamine 1764-asumaadel keelati suhkrut tuua Prantsusmaa kolooniatest, kohustus tuua Briti kolooniatest *kasvas kolonistide rahulolematus Inglismaa ülemvõimuga *templimaksuseadus 1765-eraldi maks ametlikele dokumentidele ja ametnikele *Bostoni teejoomine-tee loopimine merre laevalt, mis saabus Inglismaa Indiast Tulemused? *uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid e USA *esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu - Kontinentaalkongress. *1781
1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid. · 7-aastane sõda oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi: kolooniate kaitsekulutused olid neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765.a kehtestati templimaks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele. Vastusammuna asumaad boikoteerisid Inglismaa tooteid
valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end tundma ameeriklastena ega saanud heaks kiita Inglise valitsuse poliitikat. Ameerikasse jäetud sõjaväele hakati vaatama kui vallutajatele. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed väikese Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: nimelt pannud üks
asumaadeks. Suruti peale euroopa tsivilisatsiooni ehk see oli ainuõige elamis viis. Tugevnes rassism. Tugevnes ja levis Euroopale omane ühiskondlik korraldus ehk demokraatia, isikuvabadus jne. Paljudes vähemarenenud maades hakati euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ja elu paremaks tegema. Mis hakkas valesti minema: Majanduse areng oli juhtiv riikide ja nende kolooniate vahel ebaühtlane, näiteks suurbritannia ja tema asumaadel Aafrikas. Suurriikide vaheliseid vastuolud ehk nad võitlesid turgude ja asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama. Majanduse iseloomulikud jooned: Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents. Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem mis tõi kaasa pingeid ja kriise. Majandus arenes küll kiirelt aga ebaühtlaselt. Eluolu 20.saj algul:
Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast. USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18.sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne 5 suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. *Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.
rahvusvahelist positsiooni. Prantsusmaa: 1954. Aastal oli Alzeerias Prantsuse võimu vastu puhkenud vabadusvõitlus. Pr’i impeeriumimeelsed jõud hakkasid kartma, et valitsus annab araablastest alžeerlastele järele. Alustati mässu, mille tulemusena sai võimule de Gaulle, see oli esimene kord peale sõda, kus häältesaaki ei kogunud kommunistid. De Gaulle lõpetas sõja Alzeerias ning 1960. Aastal lasi Pr iseseisvuda enamikul oma aafrika asumaadel. 1960. Aastad olid PR’ile majanduslikult erakordselt edukad ja see aitas pingeid leevendada. Pr’i isepäisuse ja eripärase USA-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine NATOst 1966. Aastal. Jätkati oma tuumaprogrammi. 1968. Aastal puhkesid pariisis noorterahutused, millele de Gaulle reageeris jäigalt. Mõistnud seda astus ta 1969 tagasi ning suri 1970. Gaulle’istid jäid ka edaspidi prantsusmaa ühes kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks.
Seejärel võeti ette Prantsusmaa, siis astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti pidi Prantsusmaa alistuma. Sõlmiti Saksa - Prantsusmaa vaherahu 22. juuni 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa tahtis veel vallutada Suurbritanniat ja pidevalt tehti õhurünnakuid Inglismaa linnadele. Hitler üritas valmistada meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi, sest seda ei suudetud organiseerida. Toimusid küll ägedad lahingud Põhja- Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale. 4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? (Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing) Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa
aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast. Religioon USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. 5 Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.
d, nendega SLV lõpetab diplomaatilised suhted. Prantsusmaa · 1954.a-l Alzeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus. · Kardeti, et Prantsusmaa annab araablastele järele ja nõuti Gaulle võimule tulekut. · Presidentaalne kord. · 1958.a. V vabariik. · Parlamendi valimistel ülekaalukalt Gaulle partei Liit Uue Vabariigi eest ehk gaulle'istid. · Gaulle kasutas võimu sõja lõpetamiseks. · 1960.a. lasi Prantsusmaa iseseivuda enamikul Aafrika asumaadel. · 1962.a. iseseisvus Alzeeria. · Majanduskasv väga edukas 1960. aastatel. · 1966.a-l lahkus NATO-st. · De Gaulle poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realiteetide tunnetamine. Külma sõja kriisid 16.03. Kriis Aeg Põhjused Osapooled Tagajärjed Kuuba 15.okt- Fidel Castro võim USA ja NSV · NSV tunnustab 22
a. Nasseri revolutsioon Egiptuses tähistas Inglaste lüüasaamiste algust seal piirkonnas (sellest kujuneb Suessi kriis) III Aafrika (1960.aastad) 50-aastate II poolel jõudis laine Põhja- ja Lääne-Aafrikasse - Tuneesia, Maroko, Gaana, Ginea. Suurimaks sõjaks prantslaste Alzeeria sõda 1954-1962. (Laar. lk.49) IV vabariigi konstitutsiooni põhjal moodustasid Prantsusmaa ja tema kolooniad - meretagused departemangud ja territooriumid - Prantsuse Liidu, kuid seda juhtis Pariis ja asumaadel polnud autonoomiatki. Selle liikmed said õiguse kodakondsusele. Kodusõda Alzeerias puhkes mässuliste atendaatidega 1954.a. 1. novembril. A. polnud ametlikult koloonia, vaid osa Prantsusmaa territooriumist. Elanikkonda hulgas oli ligi miljon eurooplast ja 9 miljonit muhameedlast. Kuna alzeeria prantslased olid veendunud, et IV vabariigi valitsus (võimul olid II ms-järgselt sotsialistid), siis võttis 1958.a. 13. mail mässuliste komitee Alziiris võimu enda kätte
efektiivses, leibiristide sotsiaalprogrammid ja kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuuduse hirmus, ); Prantsusmaa IV vabariik, mis oli sõjajärgsel ajal parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu kinnitatud valitsusjuht, toimus valitsuste kiire vaheldumine, vastupanu liikumine Vichy valitsuse vastu (saksameelne), mille eesotsas oli de Gaulle, 1958 kuulutati V vabariik, lasti iseseisvuda Aafrika asumaadel, Alzeeria iseseisvumine, 1960. astatel oli majanduse kasv isegi suurem kui Saksamaal, tuumariik, lahkumine NATOst 1966 (ajada sõltumatut välispoliitikat), 1969 tagasi NATOsse, presidendil suur võim (riigepea, valitsusjuht, sõjavägede ülemjuhataja); Saksamaa SLV juhtis Adenauer, kelle ajal jätkus majandusime ja kiire areng, leiti õige suhtumine minevikku, sõjaliste kulutuste puudumine, majanduslikku edu imeteleti kogu maailmas, ei kaldutud enam
Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775.a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise
(Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. · Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. 6
oli kogu saksa rahva süü, sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ja hukkka mõista. Adenauer ise oli ka plekita poiss. Saksamaa tõus. Prantsusmaa. Alzeerias koloniaalvaldus. Need tahtsid vabaks vist saada. Alustati mässu, Pransusmaal, nõutid de Gaulle võimuletulekut. Tngimuseks oli presidentaalse korra kehtestamine, rahvas nõustus. 1958. aaastal kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik.gaulle'istid ehk gollistid. De Gaulle lasi iseseisvuda enamikul Aafriak asumaadel, 1962. ka Alzeeria. 1957. sõlmiti Roomas kaks olulist lepet: Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus. Eisenhoweri doktriin ameeriklased peavad aitama Aasia rahvaid, keda ähvardab kommunismide võimu kehtestamine. Kuna maailmas sel ajal palju jama käimas, siis uueks presidendiks 1960. sai John Kennedy. ,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi jaoks." Tapeti 1963. Dallases. Siis tuligi Lyndon Johnson. 1963
aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.(1) Religioon Ameerika Ühendriikides domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.(1) Loodus Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas
enam valitsusse ei kaasatud kommunistid hakkasid kritiseerima võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alzeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. de Gaulle nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist mässajate poolt hirmutatud
valitsust, koondades enda ümber teisigi rahuolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS II maailmasõja järel oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi üritas Prantsusmaa iga hinna ees säilitada. Prantsuse Liit – Prantsusmaa ja tema meretagused kolooniad (departmangud ja territooriumid) → Liitu juhtus Prantsusmaa, asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht räna koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 ja Alžeerias 1954-1962 Impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alžeeriale sõltumatuse anda → hakati mässama. 1958 nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. → de Gaulle nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist → mässajate poolt hirmutatud
majandusliku arenguga riik Euroopas ; tugevad küljed: majandusime, sakslaste eneseusk taastus, oli võimalik ära leppida Pr-ga, noored protestisid sõja vastu ; nõrgad küljed: tekkis tööjõupuudus, hakati sissetooma võõrtööjõudu, -Pr: Riik kasvas välja vastupanuliikumisest ; valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud ; parlamentaarne vabariik ; 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust; tugevad küljed: kuulutati välja vabariik, lasi iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel, suur majanduskasv, Alžeeria prantslased läksid tagasi kodumaale ; nõrgad küljed: vabadusvõitlus Pr võimu vastu Alžeerias, lahkumine NATO-st, keskendusid tuumapommi ehitamisele ja said selle valmis, kui see enam populaarne ei olnud. -SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr.
vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast. 3.10.2Religioon USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 13 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. 14
aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast. Religioon USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse. Ajalugu Põhja-Ameerika esmaasukad, jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja Kanada territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks 16. sajandil olid indiaanlased hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. Mehhikost põhja
NSVL laialisaatmisega oli ka külm sõda lõppenud 39. Araabia maad ja islamimaailm Araabia maad: 8000 km pikkune lääne-idasuunaline vöönd Põhja-Aafr-st läbi Lähis-Ida kuni India ookeanini pärast Türgi suurriigi lagunemist vaesed ja teisejärgulised, olukord muutus naftaga 1950-1960. iseseisvus suurem osa Ar maadest, iseseisvuti vaid võideldes, kergem Sb asumaadel ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti tagasi (tõsiseim katse 1958-1961 eksisteerinud Egipt ja Süüria ühisriik), ühisriigist midagi välja ei tulnud, kuid integratsioonipüüdlust eest seisis Araabia Liiga (asut. 1945.) tihti vaenujalal, küsimus riiklikus korralduses, Ar riigid jagunevad abs monarhiaks ja üheparteilisteks vabariikideks
kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954 Alžeerias 1954- 1962. Kuna impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alžeeriale sõltumatuse anda, hakkasid nad mässama. 1958. a. mais nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. Viimane nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist
- Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). - Tekkis NSV Liidust sõltuvate kommunistlike satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. - Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. - Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud kommunistliku Idabloki vahel. 3. Eesti Teise maailmasõja ajal: 3.1. Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist asus NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24
baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda: 1) Indo-Hiinas 1946-1954 ja 2) Alzeerias 1954- 1962. Kuna impeeriumimeelsed jõud kartsid, et IV vabariigi nõrgad valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda, hakkasid nad mässama. 1958. a. mais nõuti, et valitsuse etteotsa saaks tugevat presidendivõimu pooldav de Gaulle. Viimane nõudis aga uue konstitutsiooni koostamist.
pingestasid olukorda veelgi. Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana. 1956 algas Alzeerias sõda. Impeeriumimeelsed nõudsid de Gaulle võimulepanekut, millega Rahvuskogu nõustuski. De Gaulle seadis tingimuseks presidentalismi sisseseadmise. 1958 aastal kuulutati välja Prantsuse V Vabariik. Gaulle aga tegutses ootustele otse vastupidiselt. Prantsusmaa lasi iseseisvuda enamikel oma asumaadel ja 1962 iseseisvus ka Alzeeria. Kuuekümnendad olid prantsuse majandusele erakordselt edukad. 1960 sai valmis tuumapomm ja 1966 lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist. Saksamaa Liitvabariik Okupatsioonireziim lõppes 1951. 1955 liitus NATOga. 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaid. SLV ei tunnustanud oma idanaabrit SDVd pidades seda ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Samuti ei tunnistanud ta SDV idapiiri. 1969 sai liidukantsleriks Willy Brandt
Seega on automaatselt Eesti kodanikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NL- iga. Samuti nende järglased. Kodakondsusest vabastatkse kodanik tema enda taotlusel Vabariigi Valitsuse otsusega. Teatud tingimustel võetakse kodakondsus isikult ära. Suveräänne riigivõim Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all. Neid ennast suveräänseteks ei loeta, sest nende välis- ja kaitsepoliitika on protektor riigi kontrolli all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all)
Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. 75* USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. 76* Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). 77* Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. 78* Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. 54* Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel. II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati)
Alžeerias IM ja PM majanduslik areng oli aeglasem kui Jaapanis ja SMl, sest esimestes tegutsesid pahempoolsed parteid ja vastu ei võetud uuendusi majanduses, poliitika polnud kummaski riigis stabiilne; SMl ja Jaapanis oli aga turumajandus ja poliitika oli stabiilne PM ja IM impeeriumid lagunesid, sest neil polnud jõudu nende kooshoidmiseks. India iseseisvusmisel tekkis lootus ka teisel asumaadel vabaks saada. Seda põhjustas demokraatia ideede ja liberaalsete õiguste levik. Sama juhtus PMga, kui iseseisvusid Vietnam ja Alžeeria – suurimad asumaad olid kaotatud, see andis lootusega ka väiksematele. 15. Murranguline 1968 1960ndate lõpus tabas Lääne ühiskonda rahulolematus, levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on mädad ning silmakirjalikud, inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutus kohustustest,
veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat
1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat
keelu ning julma ja ebahariliku karistuse määramise keelu. ,,Asustusõiguse seadus" 1701 (kinnitas kohtuvõimu sõltumatust monarhiast) ja ,,Õiguste petitsioon" 1629 (õigus esindatusele maksude määramisel). 3.3.2. Koloniaalpärand Enamik B asumaid rajati sel ajal, kui kehtisid kuninglikud hartad, mis lubasid asunikel end mitmel puhul ise valitseda. Nt inglise puritaanide kirjutatud nn Mayfloweri leping. Koloniaalvalitsus kui omavalitsuse ja avatuse taimelava (Ingl lubas 1630. aastast P-Am asumaadel end ise valitseda). Iga asumaa jäi esmalt omavalitsuse põhimõttel toimivaks üksuseks ning 18. saj alguseks oli enamik neist arendanud samalaadse valitsemisstruktuuri. Tüüpiliselt kolmeharuline: kuninga määratud kuberner, seadusandlik kogu ja suht sõltumatu kohtuvõim. Koh omavalitsus koosnes linnade ja maakondade omavalitsustest. 3.3.3. Intellektuaalne pärand Vaimne õhkkond. Austati selliseid mõisteid nagu võrdsus Jumala ees ning inimelu puutumatus
annaabi.ee 
