2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael). Maailma lõunapoolus P' maailma põhjapooluse vastas olev punkt.
Taevakoordinaadid. Horisondilised ja ekvatoriaalsed koordinaadid. Taevakoordinaatide süsteemid Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Kasutatakse taevasfäärile projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava geograafilise koordinaatide süsteemiga. Geograafiline ("Maad kaardistav") koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Ekvaatorilised Fourth level taevakoordinaadid Fifth level vaadatuna 60. põhjalaiuskraadi kohalt.
meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine, see Maakera pool mis on päikese poole seal on päev. 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna.
2)Objekti järgi: · Platetoloogia maa uurimine · Tähtede füüsika uurib tähtedel toimuvaid protsesse. · Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus. Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid. Kinnistähed- näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika- sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta)
Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased. Tähtede värvus on tingitud nende pinnatemperatuurist. Mida soojem, seda valgem. 3. Tähesuurus iseloomustab täheöt Maale jõudvat näilist valgusenergiat; tähtede heledust. Kõige heledamaid tähti nim esimese tähesuuruse tähtedeks. Kõige nõrgemaid palja silma nähtavaid nim kuuenda tähesuuruse täheks. 4. Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär. Maailma põhjapoolus P punkt teavasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale Maailma lõunapoolus P' maailma põhjapooluse vastas olev punkt Seniit punkt taevasfääril vaatleja pea kohal Nadiir seniidile diameetriliselt vastav olev punkt Horisonditasand vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega Maailmatelg sirge, mis ühendab maailma poolusied Taevaekvaator tasand risti maailmateljega, jagab taevasfääri
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3
elektromagnetilist kiirgust. Need suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal.
- astronoomiat võib liigendada mitmeti: - taevaekvaator jagab ka taevasfääri kaheks poolkeraks - meetodi järgi (astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika) - tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril - objekti järgi (planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika, kosmoloogia) - kogu taevasfäär on jagatud 88-ks tähtkujuks - palja silmaga on taevas näha umbes 6000 tähte 2. Uurimisvahendid ja meetodid - (kataloogides on mitu miljonit) - ööpäeva jooksul teevad kõik tähed ühe täisringi ümber maailmapooluste
5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 10.mis on taevasfäär ja palju on silmaga tähti näha Kujutletav piir, millel tähed tunduvad asuvat. Umbes 6000 tähte 11.mis on tähtkuju ja palju neid on? Tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril. Kokku on 88 tähtkuju 12.kuidas liiguvad tähed maalt vaadatuna 1 ööpäeva jooksul Teevad 1 täisringi ümber maailmapooluste 13.kuidas muutub päikese asend teiste tähtede suhtes ja miks? Päikese asend tähtede suhtes muutub, sest Maa tiireleb ümber Päikese. Päike teeb
vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi nähtav sügisöösiti ja talveõhtuti. Vaevu nähtav udukoguna. Andromeeda
Taevasfääri võib ette kujutada hiigelsuure kerana, mille sisepinnale on kinnitatud kõik taevakehad. Ettekujutatava kera suurus pole oluline, tähtis on manada taevakehad ühe ja sama sfääri pinnale, olenemata nende tegelikust kaugusest. Taevasfääri keskpunktiks on Maa, see tähendab vaatleja ise. Teatavasti pöörleb Maa ümber oma telje, kuid kuna meresõiduastronoomia tegeleb taevakehade näiva liikumisega, siis peame ette kujutama, nagu pöörleks taevasfäär koos taevakehadega ümber Maa. See on lihtne, sest tegelikult me asja niimoodi näemegi. Edaspidi kujutatakse Maad lihtsalt punktina taevasfääri keskel (mida võiks lugeda ka vaatleja silmaks), kuna Maa mõõtmed võrreldes taevasfääri omadega on kaduvväikesed. Aja jooksul muutub taevakehade omavaheline asend taevasfääril, kuid nende nihete määramine ei kuulu meresõiduastronoomia ülesannete hulka
Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. (Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend. Maailma loomine: Kõigepeal oli vesi, midagi ookeanilaadset, ürgookean. Kõige tuntum versioon on teada Babüloonia maailmaloomiseeposest Enuma elis (Kui kõrgel üleval). Kõigepealt vesi (Apsu isane, magevesi, Tiamat emane, meri). Hakkasid järglasi sigitama. Maasfäär, taevasfäär. Anu sigitas järglase Ea. Kingu merekoletis. Marduk neli silma-kõrva ja hiigelsuur ja kellele anti kingituseks neli tuult, millega mängida. Tiamat sai pahaseks. Lõpuks leiti, et õige juht peaks olema Marduk. Marduk oli nõus, kui ta tõstetaks jumalate kuningaks. Jumalad võitsid merekoletisi, otsustasid Tiamati pooleks lõigata, ühest tema poolest tehti taevas, teisest maa. Kigu verest tegi Ea inimkonna, et nad jumalaid teeniks. Babülionis tehti Marduki tempel ja
Antiosakesed. Annihilatsioon. Elementaarosakeste klassifikatsioon. Elementaarosakeste struktuur. Kvargid. Elementaarosakeste füüsika katseseadmed. 5 Kosmoloogia, maailmapildi areng. (45h) Esialgne maailmapilt kettamaailm. Taevakuppel. Taevasfäärid Vana-Kreekas. Geotsentriline maailmapilt, selle seos vaatlustega. Taevasfäär ja selle elemendid. Taevakaart. Tähtkujud. Tähesuurus. Taevakehade ööpäevane liikumine. Taevakehade näiv liikumine. Astronoomias kasutatavad vahendid. Päikese aastane liikumine. Ekliptika. Sodiaak. Süsteem "Maa-Kuu". Päikese- ja kuuvarjutused. Maa-rühma planeedid. Hiidplaneedid. Planeetide kaaslased ja rõngad. Päikesesüsteemi väikekehad. Planeedisüsteemide tekkimine ja areng. Lähim täht - Päike. Päikese atmosfääri ehitus. Aktiivsed moodustised Päikese atmosfääris.
Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. VI. KOSMOLOOGI A I. Tähistaevas Tähtkuju on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks. II. Päikesesüsteem Päike on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju
Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. VI. KOSMOLOOGI A I. Tähistaevas Tähtkuju on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks. II. Päikesesüsteem Päike on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju
suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid. enamik Päikesesüsteemi planeete pöörlevad samas suunas kui tiirlevad, siis Uraan ja Veenus pöörlevad vastassuunas idast läände. Maal on üldse üks suurim kuu võrreldes planeedi suurusega Päikesesüsteemis 6.Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. 95,35% Päikesesüsteemi massist koondub Päikesesse 7.Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfääri kasutatakse taevakehade näivate asukohtade määramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Taevasfääri mudeliks võib olla taevagloobus. 8.Taevaskera põhipunktid ja jooned. Punkti Maa põhjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus
Taevasfaari kasutatakse taevakehade naivate asukohtade maaramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Selleks, et taevakehade asukohti taevasfaaril maarata voi kirjeldada, peame paika panema teatud taevasfaari alusjooned ja -punktid. Punkti Maa pohjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus. Punkti Maa lounapooluse kohal nimetatakse taevasfäär lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva louna- ja pohjapoolust uhendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille umber tahistaeva poorlemine naib toimuvat. Taeva pohjapoolus asub Eestis ulalpool horisonti, kuid taeva lounapoolust me siit vaadata ei saa see asub oopaevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone,
annaabi.ee 
