.....................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed...........................................................................14 Kokkuvõte.............................................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü
- saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.
Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael). Maailma lõunapoolus P' maailma põhjapooluse vastas olev punkt. Seniit Z-punkt taevasfääril vaatleja pea kohal. Nadiir Z' seniidile diameetriliselt vastas olev punkt. Horisonditasand see on vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega. Maailmatelg sirge, mis ühendab maailma pooluseid.
Renessansiajal esitas Kopernik Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuur, mass ja mõõtmed võivad olla väga erinevad. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD Astronoomiline ühik
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil
Kaasajal on kosmilist kauguste määramisel kasutusel ka nt raadio- ja laserkatsioon, tsefiidide meetod. 3) taevakehade heledus ja tähesuurus.taevakehi näeme tänu nende kiiratud valgusele. On oluline ära märkida nende suhtleine heledus, m= a-2,5log E - heledamale tähe vastab väiksem tähesuurus Värvus- Tähe heledus mõõdetakse erinevates spektriosades. Registreeritud soojuskiirguse intensiivsuse maksimumi lainepikkuse järgi võib iseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. 5. parallaktilist meetod- vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib lihtsamalt seletada nii : tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. 6. astronoomiline ühik- astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise
fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis,
Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem. Veenus Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud
magnetväli 25 … 65 μT (mikroteslat), mille poolused asuvad planeedi geograafiliste pooluste läheduses. Geograafilise põhjapooluse kaugus (polaarkoordinaadid 90,0°N; 180,0°W) magnetilisest lõunapoolusest (koordinaadid 85,9°N; 147,0°W) on vaid umbes 455,9 km pikki meridiaani mõõdetuna. Maa pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga (23°24’ ≈ 0,4084π rad). Kuu on Maale ainus looduslik kaaslane ning kõige lähem taevakeha. (Tõe huvides olgu siiski nimetatud, et aeg-ajalt satuvad Maale lähemale üksikud väikeplaneedid – asteroidid, samuti sabatähed ehk komeedid). Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine.
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri
Uraanil on 27 teadaolevat kaaslast. Aastaajad vahelduvad Uraanil järsult. 1979 avastati Jupiteri väike rõngas ning 1977 1986 Uraani 11 rõngast ja 1989 Neptuuni 3 rõngast. Neptuun asub 30. astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest, on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teada 13 kaaslast. · Asteroidid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha , mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. · Komeedid udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Tuum koosneb tolmust ja gaasilistest ainetest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised
Nüüd aga tähtede juurde. Kas tähed ei paista mitte selleks, et igaüks leiaks ühel päeval enda oma A. de Saint-Exupery 1. Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga.
......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
meteoriidikraatreid. VEENUS. Kaugus Päikesest 108 mlj. km. Tema aastas on 2 ööpäeva. Maast veidi väiksem. Tihedus 5,2 g/cm 3. Temp. kõigub -33 - +480. Pind on tahke. Atmosfäär tihe. Peamiselt on seal süsihappegaas, lämmastik ja väävelhappe tilgad. Aastaajad ei. Kaaslasi pole. MAA. Keskmine kaugus Päikesest 150 mlj km. Tihedus 5,5 g/cm 3. Keskmine temp. +15 C. 1 kaaslane, Kuu. Kuu tekkimise kohta on mitu teooriat: 1. tekkis koos Maaga. 2. oli varem mingi taevakeha, mis haarati Maa gravitatsioonijõu poolt ja jäi tiirlema ümber Maa. 3. Maa põrkus suure taevakehaga ja selle tulemusena eraldus Maa küljest mingi suurem tükk, millest sai Kuu. Aastaajad. Aasta jooksul teeb Maa ringi ümber Päikese ja sooritab 365,25 pööret ümber oma telje. Maal on magnetväli, mille põhjuseks arvatakse olevat vedel tuum Maa keskel. Seal on palju laetud osakesi ja maakera pöörlemisel tekivad ringvoolud, mis tekitavad magnetvälja
astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile harjumuspärase tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse. Iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kaalutuse tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks. 5
Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt.
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis
täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 5.Kuuvarjutused: Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. 6.Kuu iseloomustus · Maale lähim taevakeha · Kuu faasid ( kuu loomine kuud ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa
See annab võimaluse kindlaks määrata tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see aitab mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoomi Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Raadioteleskoop on märgatavalt võimsam kui Hubble'i kosmoseteleskoop. See koosneb 27-st 25 meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. 4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon.
Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik
26. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Tritoni teisest suurtest kaaslasest? Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 31. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad
teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. Epitsüklid Ptolemaiose süsteemis Marss Maa Allikas: http://www.mysteries megasite.com/mysterymovies/space1.html Astronoomia aine. Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arenemisest. Meetodi järgi liigendub astronoomia niimoodi: ASTROMEETRIA, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. TAEVAMEHAANIKA, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. ASTROFÜÜSIKA, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. ASTROFÜÜSIKA jaguneb omakorda niimoodi: PLANETOLOOGIA (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteemi objektide ehitust.
Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda külmunud vett. Põhja- ja lõunapoolusel on jäämütsid veest ja tahkest süsihappegaasist, mida nimetatakse kuivaks jääks. 7. Millised tunnused on kõikidel hiidplaneetidel? Kirjelda kõiki hiidplaneete eraldi 2-3 lausega. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. Jupiter Jupiter lapik ja poolistest kokku surutud. Suur pöörlemiskiirus tekitab tuuli, mille tagajärjel moodustuvad atmosfääris tõusvate ja langevate gaaside vööndid. Jupiteri pilvedest leitud vesinik ja heelium on gaasid, millest koosnevad Päike ja kõik tähed. Jupiteri
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29,
tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt.
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak?
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek
................................................................................................................................ 13 Viited.............................................................................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks valisin tähed, sest nad on väga tähtsad taevakehad. Nad kiirgavad soojust ja valgust ning on olulised planeetidele. Kui tähti poleks, lendleksid taevakehad, mis on tavaliselt orbiidil, niisamuti ringi. Ilma ühe tähe – Päikeseta – poleks inimkonda ega elu maal. Samuti pean mainima, et tähtede all ei mõtle ma näiteks järgnevaid objekte: lendav täht, staar, kirjasümbol jne. Referaadis kirjutan tähtedest astronoomilisest, mitte astroloogilisest vaatepunktist.