sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m; · keskmine pinnatemperatuur on -50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim -140°). Marsi kaugus Maast muutub vahemikus 55 miljonit (suure vastasseisu ajal) kuni 400 miljonit kilomeetrit. Tugevasti muutub ka Marsi heledus -- suure vastasseisu ajal on see -2.6 m, harilikult on heledus 1 m ringis. Marsi magnetväli on Maa omast 600 korda nõrgem. Marss on väga ebatasane planeet -- suurim kõrguste vahe on 27 km
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); ...
· Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas)
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu
HOROSKOOP Horoskoop on taevakehade (eeskätt planeetide) seisu kujutav skeem teatud ajapunktil Täpse sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja -koha geograafilisi koordinaate Horoskoobi võib koostada mistahes hetkele, elus või eluta olendile, kollektiivile ja aastajale jne..jne. SODIAAK Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks Sideeriline astroloogia kasutab tähesodiaaki, s.t. planeetide tegelikku asendit ja arvestab pretsessiooni SODIAAGIMÄRKIDE ÜLDISELOOMUSTUS 12 sodiaagimärki: jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits, veevalaja, kalad Eelnevad grupeeruvad ühiste omaduste ja temperamendi järgi nelja stiihiasse: tuli, maa, õhk ja vesi Ühiste omaduste ja käitumisjoone järgi jagatakse sodiaagimärgid kolmeks:
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s.
kõige lühem päev. d. Kõige pikem päev on 24 juuni. e. Kõige pikem aasta on liigaasta. f. Kõige madalam pinnatemperatuur on -89.2 kraadi. g. Kõige kõrgem pinnatemperatuur on 57,8 kraadi. 8. Kuidas tekib Päikesel energia? Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Osa infrapunakiirgusest peegeldub ja saadetakse maailmaruumi tagasi. 9. Kui suur on Kuu tiirlemisperiood ümber Maa?-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Iseloomusta Kuu tiirlemist ümber Maa.- Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Mis on looded ja nende tekkimise põhjus?Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Kui pikk on Kuu teekond ümber Maa
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri
· Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on
peaaegu orbiidi tasandis. Neptuun tihedus 1600 kg/m3,Neptuunil on 8 kaaslast. Planeeti ümbritseb 4 nõrka ebakorrapärast rõngast. 12. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Mis on sünoodiline ja tähekuu, nende ajaline kestvus? Noorkuu kuu loomine, ei ole nähtav. Esimene veerand nähtav parem pool. Täiskuu näha terve kuu. Viimane veerand nähtav kuu vasak pool. Kuu faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikusest asendist. Tähekuu ehk sideeriline kuu Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes u 27,3 ööpäeva. Sünoodiline kuu kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik. U 29,5 ööpäeva. 13. Päikese ja kuuvarjutuste tekkimine? 14. Planeetide liigitus kahe omaduse põhjal? 1. asendi järgi Maa orbiidi suhtes: a) siseplaneedid-veenus ja merkuur b) välisplaneedid-marss, jupiter, saturn, uraan,neptuun. 2.suuruse järgi: a)väikesed planeedid-veenus ja merkuur, maa, marss. b) hiidplaneedid-jupiter,saturn, uraan, neptuun. 15
MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis miljonite aastate vältel planeedi pinnal ringi liiguvad. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb...
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Faasid Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks
Ekvaatoriline kordinaatide süsteem on astronoomia põhisüsteem. Peale selle kasutatakse veel ekliptilisi koordinaate, mis on saadud ekliptikast lähtudes, ja galaktilisi koordinaate, mille aluseks on Galaktika ekvaator. Järgnevalt taevakeha orbiitidest: · Merkuuri orbiit Orbiidi ekstsentrilisus :0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlesmisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjuktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas)
Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks
külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks
kui avastamise ajal. Kui kasutada tavapärasemat heliotsentrilist koordinaadisüsteemi, jõudis Neptuun avastamispikkusele 12. juulil. 17 Neptuuni pöörlemistelje kalle on 28,32°, mis sarnaneb Maa ja Marsi pöörlemistelgede kalletele (vastavalt 23° ja 25°). Seetõttu on Neptuunil sarnane aastaaegade vaheldumine. Pika tiirlemisperioodi tõttu kestab üks aastaaeg 40 Maa aastat. Neptuuni sideeriline pöörlemisperiood (ehk üks päev) on umbes 16,11 tundi. Maaga sarnase pöörlemistelje kalde tõttu ei erine päeva pikkus aasta lõikes oluliselt. Kuna Neptuun ei ole tahke taevakeha, pöörlevad selle atmosfääri eri laiused eri kiirusega. Laia ekvatoriaalala pöörlemisperiood on umbes 18 tundi, mis on aeglasem kui planeedi magnetvälja 16,1-tunnine pöörlemisperiood. Polaaralade pöörlemisperiood on 12 tundi. Neptuunil on
3 . 1. Kuu lähim naaber Kuu (lad Luna) on meie lähim taevakeha. Asub meile keskmiselt vaid 384 400 kilomeetri kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Raskusjõud erineb Maaga võrreldes kuue kordselt, seega iga asi kaalub Maal kuus korda rohkem kui Kuul. Maalt näeb alati Kuu ühte ja sama külge. Selle põhjuseks on pöörlemise aeg, nimelt teeb Kuu
kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km. Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva.Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva.Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas). Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes : 7,004°. Orbiidi pikem pooltelg sooritab aeglast pöörlemist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem.Ta on mõõtmetelt,
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
pööripäevad · Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne · Kuu tiirleb ümber Maa, liigub läänest itta, pöörleb ümber oma telje nii, et Maa poole jääb üks ja sama külg, looded. Faasid: sõltub kui suur osa valgustatud on, parem- kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu · Sideeriline kuu-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8h-ga, tegelik tiirlemisperiood, tähtede suhtes Sünoodiline kuu-29 ööpäeva ja 12h, Päikese suhtes Maalt vaadatuna · Suhteline heledus on seotud väljuva kujutise suurusega ja märgib, kui hästi binokliga näha on, mida suurem, seda parem. Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas · .
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks
86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks ööpäev (Päike teeb taevas täistiiru) sisaldab nii Maa pöörlemist kui ka Maa liikumist orbiidil. Kui liidame Maa pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. 3. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta? Troopiliseks aastaks nimetatakse aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. Sideeriliseks e. täheaastaks nimetatakse kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru. III PLANEEDID TÄHISTAEVAS 1. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeedid on rändavad tähed. Planeedid liiguvad taevas erinevalt: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, ülejäänud 3 palja silmaga nähtavat planeeti rändavad
ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Uraanil on sinine värvus. · Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga. Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit. Siiski pöörleb suurem osa Uraani atmosfäärist kiiremini. Nagu ka teistel hiidplaneetidel, esinevad Uraani välisatmosfääris väga tugevad planeedi pöörlemissuunalised tuuled. Teatud laiuskraadidel, nagu 2/3 vahemaal ekvaatorist lõunapooluseni, on sideeriline pöörlemisperiood oluliselt väiksem ligi 14 tundi. · Uraani madalaim registreeritud temperatuur on 49 K, mis teeb temast kõige külmema planeedi Päikesesüsteemis · Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. 7. Neptuun
· Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas)
· Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Merkuuri orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Merkuuri orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas)
Põlva Ühisgümnaasium Aigar Piirisild 10a Galileo Galilei Referatiivne uurimistöö Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. GALILEO NOORUSAASTAD...........................................................................4 2. KONFLIKTID FILOSOOFIDEGA.....................................................................7 3. KONFLIKTID ASTRONOOMIDEGA JA TEOLOOGIDEGA.........................9 4. LÜHIDALT GALILEO GALILEI ELULUGU..................................................11 5.GALILEI PÄRANDID FÜÜSIKASSE................................................................12 5.1. Ühtlane sirgjooneline liikumine....................
näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. Maa täispöördele kuluvast ajast on päikeseööpäev pikem seetõttu, et täispöörde tegemise aja jooksul on Maa Päikese suhtes liikunud, mistõttu Maa peab lisaks pöörlemisele pöörduma rohkem kui 360 kraadi, et mingist konkreetsest punktist vaadelduna asuks Päike samas ilmakaares. 14. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta? Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktiks, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideraalseks ehk täheaastaks. 15. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe. Planeet tiirleb ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 16. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
· Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. · Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. · Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutaksevanaks kuuks
Meridiaani keskpäevaosa on ülal. westi tunninurk t= 240° n osti tunninurk te= 120° Joonis 14 otsetõus (right ascension) RA= 70° sideeriline tunninurk SHA= 290° Ekvatoriaalne koordinaatide süsteem määrab taevakeha asukoha taevasfääril samuti kahe koordinaadi deklinatsiooni (käände) ja tunninurga abil. Deklinatsioon (, dec) on meridiaani kaar ekvaatorist taevakehani või ekvaatoritasandi ja taevakeha vaheline kesknurk. Deklinatsioon näitab taevakeha nurkkaugust ekvaatorist ja ühtlasi seda, kas taevakeha asub põhja- või lõunataevas. Seepärast on deklinatsioonil alati nimetus N või S
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
