Niagara juga (0)

Niagara juga
Maakeral on umbes sada juga, mis on Niagarast kõrgemad ja vähemalt kaks on suurema vooluhulgaga, kuid just Niagarat peetakse eriliseks vaatamisväärsuseks.
Niagara juga asub Põhja-Ameerikas Niagara jõel, Erie ja Ontario järve vahepeal . Osa joast asub Kanada ja osa USA territooriumil. See on üks maailma veerohkeim ja tuntuim juga. Juga jaguneb kolmeks: Ameerika juga, Kanada ehk Hoburaua juga ja Pruudiloorijuga. Neid eraldavad saared. Kitsesaar eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast, Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa. Nende kolme ühisnimetus Niagara tähendab kohalikus indiaani keeles vetemüha. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga, mis on 700 meetrit lai, joas paiknev kõrgeim astang on 52 m kõrge ning hinnanguliselt langeb sealt minutis üle 168 000 m3 vett. Hoburaua joa kaudu langeb 90 % jõe veest. Ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa kaudu. Ameerika joa laius on umbes 300 meetrit. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest.
Juga tekkis rohkem kui 10000 aastat tagasi, ajal, mil liustikud taganesid jääaja lõppedes põhja suunas ja vesi Ülemjärvest, Michiganist ja Huronist hakkas voolama läbi Erie ja üle Niagara platoo ja järsaku Ontario järve. Järgnevate aastatuhandete jooksul on vesi astangut 11 km lõuna poole uuristanud keskmise kiirusega 1–2 m aastas. Kitsesaareni, kus eraldusid Kanada ja Ameerika haru, jõudis juga umbes 700 aastat tagasi. Palju suurema vooluhulga tõttu on Kanada-poolne juga taganenud palju kiiremini; väikese vooluga Ameerika juga ei suuda varisenud rusu eemaldada ning muutub arvatavasti aja jooksul koseks. Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse. On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda.
Joa pealmise kihi moodustab kõvem dolomiit , mille all asuvad pehmemad ja kergemini erodeeritavad liivakivid ja argilliit. Vee-erosiooni tagajärjel kulutatakse ära alumised pehmemad kivimid ja siis langeb rahnudena alla ka ülemine kiht- vastupidavam dolomiit.
Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest alla kukkudes hiiglaslikke jäämägesid moodustavad. Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab kärestikke 35000 inimest, aasta jooksul on külastusi ligi 13 miljonit.