Minu lugejatüüp Jaapani vanasõna ütleb, et inimene, kes usub iga raamatut, on hullem sellest, kes üldse ei loe. Ei saa küll väita, et ma üldse ei loeks, kuid kahjuks piirdub see tihti vaid kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt
39.). Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni salvestamise seisukohalt soovitab Peep Leppik vaadelda mälu 3–astmelisena (Leppik: 2003. lk.40-44). Nendeks kolme astme esimeseks on ultralühiajaline mälu, mis on automaatse iseloomuga, kuid väga lühiajaline. Teiseks on lühi- ehk lühiajaline mälu, teisisõnu tuntud kui ka töömälu, õpetajatöö iseloomu poolest on lühiajaline mälu üks olulisemaid salvestamise ja assotsiatiivsete seoste seisukohalt. Kolmandaks on aga püsimälu ehk pikkajaline mälu, mida kasutame tavaelus kõige rohkem ning seetõttu on ka kõige tähtsam. Selleks, et saaksime mälus salvestatud uuesti kasutada on vajalik meelespidamine. Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus.
Kui õpilane usub, et saab millegagi hakkama, hakkab ta automaatselt lahendusi otsima. Ja veel, kui õpilane küsib endalt küsimusi, siis ta arendab endas enesemonitooringuoskust. Need omakorda on oluliseks komponendiks üldise eneseregulatsioonioskuse formeerumisel. Kokkuvõte Mõtlemise ja õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaam mälust ja selle talitlusest. Tänapäeval on levinumaks viisiks analüüsida mäluprotsesse assotsiatiivsete ja konstruktivistlike mudelite abil. Uuritud materjalide põhjal võiks väita, et välja kujunenud erinevad skeemid ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii igapäevaelus kui ka koolis õppimisel. Jääb vaid üle õppida tundma ja kasutama neid ressursse, mida inimkeha ja mõistus meile endile pakuvad. Kirjandus Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, lk 227- 260.
Biheiviorismi puudused: Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne
Biheivorismile pannakse ette seda, et see ei arvesta piiri inimese ja looma vahel. See on õigustatud, sest enamus katseid on tehtud loomade peal ning saadud tulemused on üldistatud inimestele. [2] Teiseks pannakse ette seda, et biheivorism ei arvesta inimese teadvust. Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8] Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese keelelisele käitumisele on võimatu.[2] Minu arvamus Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend
pingviin? üldiste levinud omaduste põhjal määrame subjekti kuuluvuse. Pääsukesi teame oleme näinud ning seega on see meile tuttav ning oskame seostada sõnaga lind. Lisaks linnud üldjuhul oskavad lennata, aga seda pingviin ei oska 7. Mis toimub leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt siis, kui inimene mõtleb mõistele ,,lind"? Kuidas on leviva aktivatsiooni mudelit katseliselt uuritud? Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Semantilise praimimise katsed Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Sest siis ei ole sulle ette antud mõtet, millest mõtlemist alustada. Aega kulub ka teema välja mõtlemisele. Halvasti defineeritud probleem. 2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne
teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse
pdf 25.01.2015) 2. Loogilised uurimused Filosoofia kui tõsi/täppisteadus 1910 –11 — pööre filosoofias mittepsühholoogiliselt mõistetud subjektiivsuse poole, naturalismi kriitika. Õpetus teadvusest kui täppisteadusest eeldab: 1. lahtiütlemist, hoidumist (epoche) ütlustest, milledes "lihtsalt", st refleksioonita, midagi väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind
· Episoodiline mälu teadmised enda elusündmustest · Semantiline mälu teadmised sõltumatud olukorrast, sõnade ja mõistete tähendused Võrgustikumudelid: · Hierarhiline võrgustik mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed · Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega · Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega Leviva aktivatsiooni mudel · Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine Probleem - Algsituatsioon ? Eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis,kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks.Uuritakse lahenduseni jõudmise teid ja mis seda takistab-kõva häälega kommenteerimine-ülesande eri etappide
kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45) See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab, et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema". Lühimällu jõudnud infost läheb signaal ka püsimällu, mis samuti hakkab mõjutama protsesse lühimälus. Osa uurijaid peabki inimese lühimälu püsimälu aktiveeritud osaks (R.C. Atkinson, 1980). (Ibid:45) Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine, mis õpetajatöös on tunnis erakordse tähtsusega. Just sel perioodil tuleb uus materjal (õpilase abiga) väga mitmekülgselt läbi töötada. Nii luuakse erinevaid seoseid, arvestatakse õpilaste isikupäraga ja tehakse materjal kõikidele õpilastele arusaadavaks. Nii ongi loodud eeltingimused omandatud materjali salvestamiseks püsimälus. Seetõttu paikneb salvestatu seal korrastatud kujul. (Ibid:46) Assotsiatiivse mälu põhireegel nõuab omandatava sidumist millegagi
Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühimälu säilitab informatsiooni lühikeseks ajaks sellele üsna juurdepääsetaval kujul. Info säilub mälus mehhaanilise kordamise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. See info, mis lühimälu perioodil unustatakse on igavesti kadunud ehk seda pole võimalik taastada. See tähendab, et info tuleb uuesti vastu võtta. Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine. Et õpilane saaks materjalist paremini aru on see õpetaja töös eriti oluline. On väidetud, et õpitava üle diskuteerimine võib tõsta omandamist 70%-ni ja konkreetsete situatsioonide lahtimängimine kuni 90%-ni. Ainult materjali läbilugemine on õppimise seisukohalt väheefektiivne. Eriti hea oleks, kui loetu üle saaks kellegagi mõtteid vahetada ja vaielda. Nii suureneks oluliselt püsimällu jääva materjali hulk..
väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis- tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade) äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega nim seoseid assotsiatiivsete väljadega. * kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude funktsioon: närvirakud võivad reageerida erinevale helipikkusele, -sagedusele, -kõrgusele; reageerivad ka üheaegsetele ja eriaegadest pärit olevatele helidele. Müra on laia spektriga ärrituste poolt tekitatud. Suurem osa närvirakke reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritusele. Osad reageerivad sama poole ärritusele, ja osad lausa mõlemast kõrvast pärit ärritusele.
kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi (“kõige õigemaid”) liikmeid. Pääsukese ja pingviini näite puhul on inimeste peas paratamatult linnu prototüübiks väike lennuvõimeline laululind, mis sarnaneb rohkem pääsukese kui pingviiniga. Seega võiks lausa öelda, et pääsuke on õigem lind kui pingviin või et pääsuke on linnulikum kui pingviin. Leviva aktivatsiooni mudel- mälupilt • Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega • Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud • Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Inimene hakkab esmalt pingsalt teema peale mõtlema, millest üldse kirjutada, mis on palju keerukam ülesanne, kui etteantud teema kohta kohe ülesannet täitma hakata. 2
(Leppik: 2003. lk.40-44): 1. Ültralühiajaline mälu (ULM), mis on automaatsete iseloomiga ja väga lühiajaline. Seda tüüpi mälu liigitakse veel kaheks: a) ikooniline mälu (nägemise ULM) b) kõlamälu (kuulmise ULM) 2. Lühi- ehk lühiajaline mälu (LM), mida vaadatakse ka omaette mälu liigina. Õpetajatöö seisukohalt LM periood on väga oluline edasise salvestamise ja assotsiatiivsete seostese seisukohalt, seepärats nimetatakse seda ka töömäluks. Info sälib LM-is mehhaanilise kordamise ja skaneerimise teel ning see info, mis LM perioodil unustatakse igavesti kaob, järelikult tuleb sel perioodil uus materjal mitmekülgselt läbi töötada 3. Püsimälu ehk pikkaajaline mälu (PM), mis tavaelus on kõige tähtsam ning mille maht on tohutu. On teada, et kuulatud ja loetud infost säilib PM ümbes 20%, õpetava
1.2Biheiviorismi puudused Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne
sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel. Aktiivsuse levimine protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu übritsevatesse sõlmedesse. Suunatud mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud kindlale eesmärgile Otsuste langetamine-tõendite põhjal üldistamine järeldustele jõudmiseks Heuristik-strateegia otsustuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega Kättesaadavuse heuristik strateegia, mille järgi mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust hinnatakse lähtudes selest, kui kergesti vastavad näited meenuvad.
objektiga ühiseid omadusi Propositsioon- seos subjekti ja tema kohta väidetu vahel Võrgusõlm- koht võrgustikel põhinevates mentaalse represantsiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad Assotsiatiivsed seosed- mentaalse represantsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel Aktiivsuse levimine- protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu ümbritsevatesse sõlmedesse Suunatud mõtlemine-kindlale eesmärgile suunatud mõtlemine Otsuste langetamine- tõendite põhjal üldistamine järelduste jõudmiseks Vahendi-eesmärgi analüüs- probleemi lahendamis strateegia, mille puhul hinnatakse pidevalt erinevust praeguse seisundi ja eesmärgiks seatud seisundi vahel ning mõeldakse sellele, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada
Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus: tagakamber 179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni: Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Võrkesta assotsiatiivsete neuronite kihi aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage. Silmalääts on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. Ripskeha asub rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on sellele kinnitunud erilise sideme - ripsvöötmekese abil. Ripskehas leiduvad silelihased moodustavad ripslihase
Afektiivsus Kõrge Madal Veenmise kahe protsessi käsitlused Veenmist on kirjeldatud erinevate kahe reziimi abil. Nende mudelite alusel võib veenvat sõnumit töödelda vaistlikumalt või kaalutlevamalt sõltuvalt süvenemismäärast. Heuristiline/süstemaatiline töötluse mudel (Chaiken & Eagly) Süvenemise tõenäosuse mudel (Petty &Cacioppo) Assotsiatiivsete ja loogiliste hinnangute mudel (Gawronski & Bodenhausen) Süvenemise tõenäosuse mudel vihje Argument P Motivatsioon süveneda TS E EN R TR Reaktsioon Võimalus süveneda
Ta väidab esimesena, et inimese psüühika on arenev ja sõltub omandatud kogemuste hulgast. Mõtete järjekorrad tekivad juhuslikest seostest (assotsiatsioonidest), mida inimene tajub. See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada. George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi. Kõik taju kontrollimise võimalused on teiste tajude kaudu, järelikult on maailm tajude kompleks, mille tõeline olemasolu vajab veel tõestamist. 4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James).
Näiteks probleemülesande lahendamine iseseisvalt ja õpetaja toel. Keele ja mõtlemise seos kognitiivses arengus Piaget pidas mõtlemist vaimse arengu seisukohalt olulisemaks kui keelekasutust ning arvas, et keel on pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisel. Paljud hilisemad uuringud kinnivad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. Võgotski nt. 4. Keele omandamine (erinevate teooriate valguses)- varasemad ettekujutused keele kujunemisest kui assotsiatiivsete seoste võrgu järk-järguline laienemine. Kaasaegsed uurimused viitavad palju suuremale geneetilise faktori osakaalule keele kujunemisel. Noam Chomsky (1986) – generatiivne lingvistika osutab kahele ilmingule, mis seda kinnitavad: võime produtseerida keelelisi väljendeid, mis on kooskõlas grammatikareeglitega, ilma et oleks neid varem kuulnud ja keele reeglipärasuse tajumine teatud omandamistasemest peale esineb nii lastel kui täiskasvanutel.
küll järgmises peatükis, aga siin sellega tutvumine ei tee ka paha. Kasutame siinkohal foreach() tsüklit, mis võtab iga väärtuse, lisab selle muutujasse ja väljastab. ? 1 "; } 7 ?> 8 Hetkel peaks kõik viis nime ülalt alla jooksma. Assotsiatiivsed massiivid Assotsiatiivsete massiivide puhul saame väärtuste võtmed ise määrata. Nin see tuleb nii kirja panna sarnase mudeli järgi, nagu me massiivi väljastamisel näeme: võti=>väärtus. ? 1 2, 4 'rahuldav' => 3, 5 'hea' => 4, 'väga hea' => 5 6 ); 7 ?> 8 See tähendab, et kui ma soovin näiteks võtme 'kehv' väärtust, siis kirjutan nii: ? 1 echo $hinded['kehv']; //tulemus: 2
Mälukujutluse puhul taastatakse kujutluses varasemad elamused objektidest või olukordadest. Ntx võime kujutada,kuidas me taas ülikooli peahoonesse siseneme, ise hoopis maal viibides. Fantaasia - kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Võimaldab ette näha tegevuse lõpptulemust enne selle alustamist. Fantaasia on kujutluse eriliik! Assotsiatiivsed seosed seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil tekivad kujutlused objekti( varem tajutud eseme või nähtuse) otsese mõjuta meeleorganeile. Eidetism - võime läbi elada ja esile kutsuda nn eideetilisi kujundeid. Eideetiline kujund on oma ereduses, selguses ja konkreetsuses võrreldav tajuga, ehkki tekib või kestab nagu tavaline kujutluski ilma välisärritaja otsese mõjuta ( rohkem koolieelikute, loodusrahvaste ja kunstnikutüüpi inimeste seas)
Eriti raske on meeldejätta siis, kui materjal on võõras, omavahel seostamata, mõttelise ja loogilise sisuta. Mida enam on aga omandatava kohta teadmisi varasemast, seda kergemini seostub uus olemasolevaga. Mida suurem on õppija teadmiste pagas, mida rohkem on laiendatud oma teadmisi nii õppematerjali omandamise kui ka iseseisva täiendamisega, seda kergemini ja püsivamalt omandub ka vajalik materjal, sest assotsiatiivsete seoste struktuur on rikkalikum kui inimesel, kes peab selle kujundama mõne päevaga. Tuleb silmas pidada, et psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt, vaid komp ehk känk (chunk). Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga (sõna, sümbol, lühend jne). Täiest uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse vahetu mälu mõistet
Mehhaaniliselt meelde jäetud materjal ununeb pärast õppimist väga kiiresti. 24 h möödudes mäletatakse alla 50 % õpitust. Frederic Barlett (1932) Katsete iseloom. Tema eksperimentides uuriti, kuidas katseisikud kätavad meelde jutustusi. Katsetes kasutati tavaliselt 200-500 sõna pikkuseid jutustusi, mille õppimiseks anti suhteliselt vähe aega (u 2 x sai läbi lugeda). Meeldejäetu normaliseerimine. Assotsiatiivsete käistluste kohaselt oleks pidanud see kohe ununema, kuid vastupidi: looetud jutustused jäid katsealustele suhteliselt hästi meelde, kuid esines palju esmase informatsiooni moonutamist. Nt tekstist loetud hülgejaht muutus kontrollimisel hoopis kodusemaks kalapüügiks. Toimus nn teksti normaliseerimine. 9) Semantiline ja episoodiline mälu.
tõrjuma konkreetsete, sageli rõhutatult igapäevaste eluseikade mõtestamine. Üldist suundumus ilmutav näide oli luuletus „Lihtsad asjad“. Avara temaatilise haardega kogus tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes on Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud. Klassikaliste luulevormide kõrval omandab suure osatähtsuse assotsiatiivsete seostega vabavärss, mida luuletaja eelistab suurte, üldinimlikult kaalukate, sisevastuoludest raskete teemade käsitlemisel. Ennastohverdavat kangelasmeelt imetlevaga kõrvuti esineb hilisemas luules traagilisi toone ja eleegilist paratamatusetunnet. Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus „Tuule valgel“ on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Juurteni
aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39 Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid:
on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, 21 kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest
Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. Õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaamine mälust ja selle talitlusest. Traditsiooniliselt käsitletakse mälu kas assotsiatiivsete või konstruktivistlike mudelite valguses. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu
suurendada mälumahtu, kestust, täpsust nt ,,kohtade meetod" materjali mõtteline paigutamine hästi tuntud ruumi teatud kohtadele ja ebatavaliste assotsiatsioonide loomine, visuaalseid kujutusi kasutades. Tuleb tunda oma mälu iseärasusi ja kujundada endale sobiv omandamismeetod. Materjali hulk ja iseloom mida enam on omandatava kohta eelteadmisi seda kergem on õppida seda suurem on assotsiatiivsete sidemete arv, seda suurema sisalduvusega on üheselt äratuntav infoühik ja seda kergemini ta meelde jääb = didaktiline moraal. Täiesti uue materjali õppimisel vahetu mälu maht nn maagiline arv (Miller)- näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima see arv on 7±2 kompi e kängu ühe komba
e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt o 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired o 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone o Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära
Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt b. 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired c. 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone c. Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära
fookus jääb piltlikult silmapõhja taha, tegemist on kaugenägevuse ehk hüperoopiaga. Korrigeerimiseks kasutatakse plussklaase. Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedalt nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus ehk presbüoopia. Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põiklihas. Neid lihaseid innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv varustab ülemist, mediaalset ning
•Künkakesest läheb kaks erinevat teed ventraalsesse ja dorsaalsesse põlvikkehasse •Ventraalne ala kulgeb kuulmiskoorde AI (Brodmann 41) ja dorsaalne sekundaarsetesse aladesse Visuaalne agnoosia •Primaarne ala- Heschli käär, ümbritsetud seitsme sekundaarse alaga (a-g). kortikaalse nägemiskeskuse 2-poolne kahjustus või assotsiatiivsete piirkondade kahjustus 1.võimetus esemeid ära tunda 2. prosopagnoosia: võimetus ära tunda geneerilise grupi spetsiifilisi liikmeid (näod, majad, Tasakaal autod) fissura calcarina pk.
annaabi.ee 
