Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Asjaõiguse järelarvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aõs, käsutusõigus, varas, hüvitamist, kuuluma, varalise, talt, tahe, varastas, aõl, pahauskne, kursus, sõiduauto, golf, varastab, varga, katuselt, kukub, eurolt, eurole, kaasuste, lahendama, vormistada, paberil, formaadis, hiljemalt, nõudma, asjaõiguslepingvahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? LAHENDUS: 1) Kas on täidetud AÕS § 41 lg 2eeldused? + - Kas omaabi rakendatakse vallasasja suhtes? (
ESIMENE SEMINAR Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma. Kas O tegevus oli õiguspärane? Hüpotees: Kas O võis V-lt võtta oma ratta AÕS § 41 (2) alusel ? Punkt 2 on erinorm punkti 1 suhtes. Eeldused: 1) Kas on vallasasi
- ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse? AÕS § 36 (1) JAH Kas A-l oli käsutusõigus? JAH, kuna ta oli selle jalgratta omanik. ● Käsutusõigust saab üle anda
Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga õigusvastase sekkumise eest kaitstud. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on osa eraõigusest ja tsiviilõigusest. Asjaõigused moodustavad ühiskonna varalise korralduse aluse ning on turumajanduse nurgakiviks. Asjaõiguse põhiprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses a) era-ja üldhuvide arvestamine b) mitme õigustatud isiku huvide arvestamine c) käibe kindluse ja lihtsuse tagamine d) kinnis- ja vallasasjaõigus Asjaõigus kui õiguskorra üks osa hõlmab reegleid, mis on määravad ainelise vara valitsemisel inimeste poolt. Kuidas vastavad suhted on korraldatud, see sõltub otsustest, mis sisalduvad riigi
takistamisega, eeldusel, et tegelikku võimu ei saa keegi teine. (Nii jäädakse lukustatud korteri ja kogu tema sisustuse valdajaks ka siis, kui sellest mõneks ajaks lahkutakse.) o Tahte osa valduse omandamisel Võim ilma sellele suunatud tahteta on mõeldamatu ja vastutahtmist ei saa tegelikku võimu ei omandada ega teostada. Tahe ei pruugi olla selgelt deklareeritud, vaid nähtub reeglina asjaoludest ja ei ole seega otseselt välja öeldud. Ta hõlmab ka asju, mis ilma valdaja osaluseta on sattunud tema mõjusfääri (kirjakasti visatud kirjad). Siinjuures räägitakse üldisest valdamise tahtest, mis käib kõikide omaniku võimupiirkonda kuuluvate asjade kohta. Seega piisab
järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et
kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1.2 Kas § 95 kohaselt sai H omanikuks ? Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heauskne ja kas ta pidi teadma, et varas ei ole omanik. Ei pidanud teadma, poes käies ei eelda seda,et nõuaksime müügilepingut. c) Kas esineseid heauskset välistavad asjaolud ja vargusega ei saa asja omandada seega on välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ? a) vallasasi (on vallasasi) b) ühendatakse maatükiga? TsÜS § 54 (1) ja § 55 (1) +
varalist kahju? Kuna Hunt tegutses hea usu põhimõtetest lähtuvalt, pole ta tegutsenud õigusvastaselt TsÜS-i §140 ja §141 lg 1, sest see oli vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ohuga võrreldes pole mõistlikult suur. b) Kas Karul on õigus nõuda Hundilt või Rebaselt talle tekitatud varalise kahju hüvitamist? 3 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 vastavalt TsÜS-i §141 lg 2 kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ohtu tõrjudes ta tekitas, ja saab ka lg 3 järgi nõuda kahju hüvitamist ka Rebaselt, sest tema huvides kahju tekitati. Kas lahendus muutuks, kui haiglas selgub, et Rebase elu ei olnud hädaohus? Nad ei saanud adekvaatselt hinnata ohu suurust
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J- lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne).
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne).
a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e. heauskne §82 brim 1 (3) EI OLE TEKKINUD HEAUSKSELT 5. välistavad asjaolud a. asi oli varastatud H ei saanud omanikuks § 92 alusel. AÕS § 95 alusel ei kohaldu ka siin, et H oleks omanik
2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse asjaõigusega kogu varaline korraldus. Asjaõigus kui eraõiguse osa- osa eraõigusest, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid asjade(kehalised esemed) suhtes. On materiaalõigus, sätestades asjaõiguse sisu tekke ja lõppemisega. Asjaõigus tagab eraisiku omandi ja isiku puutumatuse-samas aga tulevad piirangud asja kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust.
ei sisalda valduse taastamise nõuet, ei ole tegemist vindikatsiooninõudega. 1.4.3. Vindikatiivsed kõrvalnõuded 1.4.4. Negatoorhagi Negatoorhagiga (AÕS § 89) saab kõrvaldada asja kasutamise ja käsutamise õiguse rikkumisi, mis ei ole seotud valduse kaotusega (naaberkinnistult tuleb paksu suitsu, naaberkorteris lärmatakse pidevalt, postkasti pannakse tahtevastaselt materjale jne). Rikkumine ei eelda rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine
hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks. Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 15. Milliseid valduslikke (possessoorseid) nõudeid on võimalik valduse kaitseks esitada? Possessoorhagid Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse
b) Aja tähendus valduse omandamisel Tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale, kuid ei tarvitse olla kestnud pikemat aega ega kauem edasi kesta, nii et kindlat ajapiiri ei ole c) Tahte osa valduse omandamisel Üldine valdamise tahe, mis käib kõikide omaniku võimupiirkonda kuuluvate asjade kohta. Tahe ei ole õigustehinguline, vaid loomulik, kuna ta on suunatud tegelikule võimule, mitte selle õiguslikele tagajärgedele Seega ei ole valduse omandamiseks nõutav teovõimelisus. Alaealised võivad seda teha ilma seadusliku esindaja
Vaidluse all KOV vastutus lapsele tekkinud kahju ees. Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus: (kohtupraktika puudub) 5. Mis on TAL-st tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha? § 1005 järgi saab nõude eeldustena tuua välja: TAL tehingu tegemine ja teo tegemine, mille eest tasu oli lubatud. Tunnused: tehing peab sisaldama tasu lubatava ja tegu kirjeldavat tahet ja teiseks peab tahe olema avalikult tehtud teatavaks määratlemata hulgale inimestele. Kui tasu ei ole määratud, siis tuleb arvestada keskmist lubatavat tasu taolise teo eest. Vorminõudeid ei ole, st võib teha ka suuliselt. Eelduslikult tuleb teha pärast tehingu tegemist ja enne tehingu tagasivõtmist või muutumist. 6. Kellele ja mil viisil tuleb TAL tehing teatavaks teha ning mis hetkest alates TAL tehing jõustub?
vastutab siiski eraõiguse järgi. Nt omaniku kohustuste rikkumisel, liikluses osalemisel. 4 2 Tasu avaliku lubamise õigus 2.1 Tasu avalik lubamine 6. Missugused on tasunõude eeldused TAL instituudi alusel? Eeldused (VÕS 1005): 1. tehingu tegemine tasu lubav tahe tahteavalduse teatavakstegemine üldsusele 2. teo tegemine Näide: Avalik tasulubadus on selline: Isikule, kes mu kassi tagasi toob, jään ma tänuvõlglaseks. Siin ilmselt tuleks eitada tasu lubava tahte olemasolu. Näide: Isa lubab perelauas: Mul on load kadunud. Kes üles leiab, saab sada krooni. probleem tahte teatavakstegemisega avalikkusele.. perering ilmselt ei ole avalikkus.
VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3
114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast teavitamisest 2) samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)
Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha? Praktikas ei oma TAL õigus väga suurt tähtsust. Kuna lubatava tasu summa on tavaliselt väike, ei ole see kohtusse eriti jõudnud. TAL nõude eeldusteks on TAL tehingu tegemine ja teo tegemine, mille eest tasu lubati. Tehingu tunnused: tehing peab sisaldama tegu kirjeldavat ja tasu lubavat tahet, teiseks tuleb tahe teha teatavaks ka avalikkusele. Tasu lubav tahe tähendab seda, et näiteks on pandud välja kuulutus, et kes tagastab kadunud kassi, saab 10 eurot. TAL tehingu võib teha ka suuliselt ning see on ühepoolne leping. Tegu tuleb teha eelduslikult pärast TAL tehingu tegemist, kuid enne tehingu tagasi võtmist või muutmist. Kui TAL tehingus ei ole määratud, et mis aja jooksul hiljemalt tuleks tegu teha, siis tuleb see küsimus otsustada TAL tehingu tõlgendamise teel, kuidas mõistlik isik pidi sellest tasu lubadusest aru saama. 6
Lg 4 Gustavil ei olnud mõistlikku alust arvata, et Toivo ei täida oma kohustust Lg 5 ja 6 ei sobi kaasuse tekstiga - tähtaega ei ole antud ja ei ole ka kokkulepitud, kes täidab kohustuse enne Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Variant I: Samad asjaolud. Sulev ei tulnud pikema aja jooksul, vaatamata Toivo meeldetuletustele, autot ära viima. Toivol tekkisid sellest täiendavad kulutused. Kas selle kahju hüvitamist saab Toivo nõuda Sulevilt või Gustavilt? Hüpotees 1: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Võlasuhe Lepinguliik – Toivo ja Sulevi vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Toivo ja Gustavi vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 Järeldus: Toivo ei saa nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Hüpotees 2: Toivo võib nõuda Gustavilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel.
kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule; _ suunamata kindlale isikule. 25. Millal tahteavaldus jõustub (muutub kehtivaks)?
iseseisvus, kuigi nad on ühendatud maaga. 7. Päraldise mõiste TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu
(1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema
Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 134-135 24 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 25 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 26 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 3. OMANDIÕIGUSE SISU Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist.27 Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et
(25) Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040 (alusetu rikastumine) (26) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale (1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse
Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee rätsep hakkas veenma, et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist. 2.1. Kuidas lahendada vaidlus? Kindlasti sai täpsed mõõdud paberile märgitud hetkel, mil klient seal viibis. Parim oleks, kui rätsepal oleks kohe paber kohe ette näidata kliendile, kes selle ka kuidagi fikseerib (näiteks foto). Juhul kui mõõdud ei vasta tellimusele, on süüdi ettevõte. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi?
kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist?
puuduseta Alandatud hind = (60 000€ x 100 000€) / 120 000€ = 50 000€ 3. Kas H võib lepingust pärast hinna alandamist taganeda? Ei saa, kuna VÕS § 112 lg 1 I lause kohaselt võtab lepingu pool hinda alandades kohustuse mittekohase täitmise vastu. Seetõttu ei ole samad kinnistu puudused käsitatavad enam mittekohase täitmisena ja seega lepingu rikkumisena, mis on aga taganemise eelduseks. 4. K soovis pärast hinna alandamist kahju hüvitamist nõuda, kuna ta pidi naabrilt maad juurde ostma hinnaga 150 eurot ruutmeeter. Kas tal on selleks õigus? VÕS § 101 lg 2 II lause põhjal saab kahju hüvitamist koos teise õkv-ga kasutada. Hinna alandamist ja kahju hüvitamist aga ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks korraga nõuda (RKTKo 3-2-1-100-15, p 24). Selle põhjal saab järeldada, et H ei saa nõuda kahju hüvitamist, et naabri maad juurde osta. Variant:
eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76). 41.Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral? Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 42.Mida tähendab hea usu ja mõistlikkuse põhimõte? Mandrieuroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni (Wikipedia). Põhimõtteliselt tähendab see, et partnerite
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii
MITTE REGISTRISSE.. Par 37! UURI RIIGIKOHTU LAHENDIT !!!!!!!!! § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01
annaabi.ee 
