ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand?
1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21
käivad nn asjadega kaasas (mitte nagu võlaõigused, mis kehtivad konkreetsete isikute vahel ja ei kandu automaatselt üle kolmandatele isikutele). Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes, kes selle (kinnis)asjaga mingisse õigussuhtesse astuvad. Asjaõigused on üldjuhul üleantavad (nagu ka võlaõigused) nt omand. Piiratud AÕ-d liiguvad aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud individuaalne tunnus; äratarvitatavad sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise
kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad seadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu; viil kuulub asja omanikule
Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle
Kinnisvara rahandus 1. Kontrolltöö kordamisküsimusi Mis on ehitamine? Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. Kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike
vallata. 16. Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi? Sõltuvalt esemeks olevast asjast Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. ◦ Kinnisomand - Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 17. Kuidas liigitatakse ühist omandit sõltuvalt sellest, kas omanike osade suurus on määratletud või ei? Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
kitsendused näiteks sättestavad mil määral võib iga teine isik omaniku maatükil või metsas viibida, veekogust kala püüda, metsas seeni või marju korjata jne. Kinnisomandiga seotud küsimused tekivad näiteks kinnisvara soetamisel, naabriga vaidlusel ning isegi metsas erateele sattudes. Siin kohal tasub otsida vastuseid kinnisomandi kitsendustest. Riik on seadnud kinnisomandile teatud kitsendused ning piiranud selle ulatust. 3 1. KINNISOMAND Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomand on kinnisasja kuulumine kindlale isikule seaduslikul alusel. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandega. Vallasajade juures on omandi ulatus ja piirid määratud ajsa suuruse ja olemusega. Kinnisasjade juures on olukord teistsugune. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad ja seetõttu ei ole nende piirid looduse poolt määratud. Vältimatud on ka kinnisasjade omavahelised mõjutused. Õiguskorra
jaotatavus: üks ja sama asi võib olla korraga mitme õigussuhte esemeks. Sellest tuleneb vajadus omaniku ja piiratud asjaõguse omajate omavaheliste õiguste ja kohustuse täpseks piiritlemiseks. Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne fikseerida võimalikud asjaõigused ka määrata üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks seatakse hüpoteek või kasutusvaldus, peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes väärib kaitset rohkem kas õiguse omaja või omandaja , kui omandamine on seotud asjaga, mis võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda
looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma
riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide
Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18
loobuda. Omaniku tahte vastaselt, kui asi hävib või muutub peremehetuks. ( kodustatud metsloom jookseb ära ) 2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule. asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik Vallasomandi lõppemine Lõpeb ka: ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1) ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4) kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107) Kinnisomand Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis
)- seadus ütleb, et meil on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab. § 5. Asjaõigused - numerus clause printsiip (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja müügilepingut eraldi. KAASUS Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa. Küsimus:Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ?
võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib võlgnikult nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest Ühisvõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldajad võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Koostaja: Mai Schults Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1. KINNISOMAND.....................................................................................................................4 1.1. Kinnisasi ..........................................................................................................................4 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ............................................................................4 1.3. Kinnisomandi ulatus .......................................................................
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht.
· Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid. ·asjad: vallasasjad, kinnisasjad Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. ·õigused: absoluutsed, relatiivsed 2. asjade kogumid, varandus Vallasasjad Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest. Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud. Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
materjalidest nähtuvalt olid korterist eemaldatud esemed ostetud ajavahemikul 1998-1999 ja paigaldatud remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt AÕS §-s 19 päraldiste lahutamise kohta sätestatuga - Kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 15 lg 1 järgi oli asja oluline osa asja koostisosa, mis on asjaga püsivas
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu • kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade regulaarse ülevaatuse korraldamine • järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle • turvalisuse meetmete tagamine kinnistul
Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik;
Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel. Piiratud isiku üle seatakse eestkoste ja kohus otsustab, millised tehingud see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul. Füüsiliste isikute puhul on oluline seos teiste subjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kui aga füüsilise isiku asupaik on pikka aega teadmata, siis jäävad tema õigused realiseerimata ja
Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 8.4 Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on täielik asjaõigus. S.t omanikul puudub õigus asja kasutada ja võõrandamisel derealiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ühele isikule kuulumisel on tegemist ainuomandiga) vaid ka mitmele isikule, s.t tegemist on ühise omandiga. Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega:
Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1. käsipant – nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid). 71. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel
asjad. 16. Mis on asja oluliseks osaks ning mille poolest see erineb mitteolulisest ja näilisest osast? Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19
auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, valdaja ei pea olema omanik. Mitte-omanik valdab asja mingi lepingu alusel- nt üürileping.
........................................................................ 9 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul...................................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.......................................................
sinna kanda Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2) Mõned asjad võivad olla käibest eraldatud või nende käive on piiratud (seaduse alusel) –nt relvad ja narkootikumid Käibes ei ole üldised hüved – nt avameri ja õhk Omand lõppeb hävimisega, kaotamisega.. OMANDI LIIGID Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand. (3) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. (4) Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Individuaalne omand-Ühe inimese omand Ühine omand: 1. Kaasomand – kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa(mõttelised osad) ühisest omandist (mitte konkreetne osas ühisest asjast) 2
pruukimine ei seisne nende otses tarbimises või võõrandamises) asjad, jagatavad (asi mida selle olemust rikkumata võib jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab terviku) ja jagamatud (asjad mida nende olemust rikkumata ja väärtust vähendamata saab jagada osadeks füüsiline jagamine, kusjuures iga osa säilitab pärast jagamist omaette terviku ja väärtuse) asjad. Teatud õigusi loetakse ka asjadeks: hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata
ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seondub selle eesmärgi täitmine vajadusega hoida korras ehitiste konstruktsioonid/tehnosüsteemid, vajadusel korraldada ka kõigi selliste(ümber)ehitustööde tegemist,mida kinnistu kasutusotstarbe tagamiseks on vaja teha); b.juriidiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu omanikele ei tekiks sanktsioone ega ka täiendavaid kohustusi seoses sellega,et õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi täidetakse ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur ,,registreerib" enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
