Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ASJAAJAMINE JA DOKUMENDIHALDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dokumendihaldus, õpimapp, motivatsioonikirja, kirjavahetus, asjaajamine, tutvumine, märgukirja, teabehalduse, vastuskirja, eelduseks, algatuskiri, tellimuskiri, vastuskiri, dokumendihalduse, vajalikkusest, vormistatud, paberkandjal, hiljemalt, arvestuseks, täiend, vastustega, põhikiri, protokollid, raamatupidamine, arved, põhitegevusAineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine)
leiab iseseisvalt informatsiooni, arvutiga informatsiooni alusel ja sellele enesehinnang, hoiakud, sh elektrooniliselt tööturu, järgnev arutelu rühmas eelarvamused. erialade ja õppimisvõimaluste kohta Juhendiga tutvumine Positiivne mõtlemine ja leiab iseseisvalt informatsiooni, Rühmatöö suhtlemisoskuste sh elektrooniliselt praktika- ja arendamine. töökohtade kohta
Märgukirjale ja selgiustaotlusele vastamise seadus Haldusmenetluse seadus Töölepingu seadus Avaliku teenistuse seadus Raamatupidamise seadus Keeleseadus Karistusseadustik Äriseadustik Arhiivieeskiri Asjaajamisekorra ühtsed alused EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus EVS 8821-1:2006 Kiri Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid: Tänapäeval puutuvad dokumentidega kokku kõik organisatsiooni töötajad, kes peavad teadma oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel. Juhtkond kehtestab õigusaktidega kõigile organisatsiooni töötajatele täitmiseks kohustuslikud dokumentide haldamise alusdokumendid: 1. Asjaajamiskord esitab nõuded organisatsiooni dokumentide haldamisele
Osa lõpus selgitatakse, missugune peab olema töö kava ja antakse soovitused selle koostamiseks. 1. Eesmärgid Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht. Formaalsest küljest tähistab üliõpilase poolt kirjutatud ja kaitstud töö ühe taseme saavutamist kõrghariduses. Seega on üliõpilase teadustöö formaalseks eesmärgiks akadeemilise kraadi või diplomi saamine, mis tähistab teaduslikku või kutsealast kvalifikatsiooni ja on samas eelduseks õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel. Osa üliõpilastöödest, nagu referaadid ja esseed, on arvestus- või eksamitöödena kasutusel mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2. võimalused üliõpilaste professionaalseks arenguks. Professionaalse arengu seisukohalt on ülimalt tähtis argiteadvusliku teadvuse
Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse
Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3
õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada. Essees on kesksel kohal autori nägemus antud teemast. Tähtsale kohale on seatud kirjutaja vaatenurk ja originaalne lähenemine, milles on näha kirjutaja isikupära. Siin ei eeldata iga
VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. 3 Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1.kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); 2. suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3. kasutatud kirjandus. VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad).
3) põhjendada teema valikut, seada töö eesmärk; 4) valida koostöös juhendajaga metoodika või teostada töö praktiline osa; 5) koguda andmeid ja analüüsida materjali nii statistiliselt kui ka sisuliselt; 6) vastutada esitatud andmete õigsuse eest; 7) suhelda regulaarselt juhendajaga; 8) pidada kinni kokkulepitud ajakavast; 9) vormistada töö nõuetekohaselt; 10) kaitsta oma töö komisjoni ees. Juhendatav vastutab, et töö käigus toimuv kirjavahetus, tegevused ja kulutused on kooskõlastatud juhendajaga. 6 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE 2.1 Töö planeerimine Töö tegemist alustatakse töös uuritavate probleemide sõnastamisest, töö eesmärgi püstitamisest ja uurimistöö tegevuskava koostamisest. Lähtuvalt töö eesmärgist võib olla tegemist kas kvalitatiivse või kvantitatiivse uurimusega. Kvantitatiivse uurimuse tulemusi
Kirja saajaks võivad olla nii arvutused kui trükitakse vähemalt tehes eksemplaris : originaal kirjaplangile ärakiri valgele paberile Kiri tohib sisaldada ühte põhiprobleemi või biimuut. Siis on kirja kergem registreerida ja toimiku panna. Kirja loetavat mõjutavad lausete ja lõikude pibused. Pikkades lausetes kaob mõte ning väga lühikesed laused muudavad teenindus ja.... Kirjaliigid : algatuskiri asjaajamine, probleemid, soovid, küsimused. vastuskiri koostamisel tuleb meeles pidada, et alati tuleb täita seosväli ( Teie) kuhu trükitakse algatuskirja kuupäev ja viit. Vastused küsimustele tuleb vormistada nende esitamise järjekorras. NB! E kirjas tuleb kõik üleliigne ära kustutada. Alles tohib jätta ainult küsimused. Vastamise tähtajad: Kui on tegemist uue äripartneriga või vastusekoostamine on lihtne tuleks kiri saata teele 48 h jooksul. Ekirjale 24 h jooksul
........................................................... 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koostamine .............................................................................................................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .............................................................................................
keskkonnas ja koostatakse koondprotokoll. Juhendajatel oli võimalik anda lisaks individuaalsetele soovitustele ka üldiseid soovitusi. Hindamine: väärtus 3,0 punkti. 24 VIII TEST UURIMISTÖÖ VORMISTAMISE KÜSIMUSTES Tähtaeg: detsembrikuu I õppenädal. Selgitus. Õpilane vastab etteantud ajavahemikul Moodle`i õpikeskkonnas testile, mille eduka täimise eelduseks on uurimistöö vormistamisnõuete kordamine uurimistöö juhendi alusel. Hindamine: väärtus õigeaegselt ja õigesti vastatud testi eest 1,5 p. Suunab veelkord õpilasi põhjalikult tutvuma uurimistöö vormistamise nõuetega, eeskätt viitamise korraga, mis on alati tekitatud õpilastes enestes hulgaliselt küsimusi. IX UURIMISTÖÖ RESÜMEE KOOSTAMINE Tähtaeg: veebruarikuu viimane nädal. Selgitus. Eesti keele ja inglise keele õpetajate juhendamisel koostatakse resümee
Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks, et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada. Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm.
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete järgimine teiste ainevaldkondade tundides. Võõrkeeled. Eesti keele õpetuse kaudu arendatakse õpilaste kirjalikku ja suulist eneseväljendus- ning arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist aru saada. Võõrkeelte õppimisel on abiks eesti keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained.
· EESMÄRK: olemasoleva puude või tervisehäire parandamine, leevendamine või selle süvenemise ennetamine · Med.reh. tugineb puude meditsiinilisele käsitlusele, kus puuet nähakse isiku probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire. · Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine)
mittetulunduslikud ühistud, erakonnad, ametiühingud, usuühingud. Registriosakonna koosseisus: kohtunikuabid, registrisekretärid ja tehnilised töötajad. Kanded ja määrused teevad reeglina kohtunikuabid, erandjuhtudel ka kohtunikud. Registri töökeel on eesti keel. Äriregistri avalikkus (vt ÄS § 28) Juurdepääs võimalik kohtu, Registrikeskuse ja notarite kaudu, ning interneti teel. Igaühel õigus tutvuda registrikaardi andmetega, saada väljatrükke. Äritoimikuga tutvumine kõigil võimalik konkreetses registrikohtus kohapeal, registritoimikuga aga üksnes õigustatud huvi omavatel isikutel. Äriregistrist saab tõendi kannete täiendavate puudumise kohta, samuti registri poolt dokumentide vastuvõtmise kohta. Elektrooniline register Just min määrus 28.08.2002 nr 56 "Kohtu registriosakonna kodukord" ja 27.12.2000.a. määrus nr 78 "Kohtute registriosakondade keskandmebaasi pidamine". Registripiirkondade andmed koondatud ühtsesse andmebaasi.
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
AJASTATUD RAHAVOOGUDE MEETOD KURSUS EHITUSE NVESTEERINGUD. VÕETAKSE ARVESSE KA SOTSIAALSED EFFEKTID: SAASTAMINE, ÜHISKONNA TÄIENDAV VÕI SAAMATA JÄÄV TULU jm. TASUVUSUURINGU PALJUVARIANDILISUS KORVAB KULUD VÕIMALUS LÕPETADA VÕI VAJADUS JÄTKATA TEOSTATAVUSUURING - ENNE MAA OSTU JA INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST : · PLATSI PARAMEETRID ARHIIVIDEST · PLATSI UURINGUD · TÄPSUSTATUD ESKIISJOONISED · DETAILPLANEERINGU ETTEKIRJUTISEGA TUTVUMINE VÕI PLANEERINGUTAOTLUSE ESITAMINE · PLANEERIMISORGANITEGA LÄBIRÄÄKIMINE · PROJEKTEERIMISLOA SAAMINE · TASUVUSUURINGU TÄPSUSTAMINE ( TÄPSUSTATUD EHITISE EELARVE JA MUUD KULUD ). · VÕIMALIK EHITUSE PIIRHIND · TÖÖETTEVÕTU KORRALDUSE NÕUNIKU VALIK · TÖÖETEVÕTU KORRALDUSE JA HINNAKUJUNDUSE SKEEMIDE VALIK 7 EELKAVANDI MÕJU PROJEKTI EFFEKTIIVSUSELE ON SUURIM JOONIS 1.2
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
1.5 Avaliku halduse funktsioonid. Avalikul haldusel kui tegevusel on oma sisemine funktsionaalne struktuur. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioonid liigituvad üld- ja erifunktsioonideks. Abistavatele funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik. Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele: 1) Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma prognoosimiseta ei ole võimalik ette näha riigi või teatud regiooni seisundit tulevikus. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on
Tagasisidet antakse iga ülesande täitmise kohta. Kursuse tegevuskava TEEMAD TEGEVUSED HINDAMINE - Moodle TÖÖKORRALDUS JA Sissejuhatav auditoorne Enesetutvustus JUHTIMINE vestlus Enesekontrollitest Moodle keskkonnaga, Töö õppematerjalidega, kursuse korralduse ja juhi ülesanded ja materjalidega tutvumine. töökorraldus Enesekontrolliharjutused 1. Juhtimine, töödejuhataja Uurida hea juhi tööd ja rollid Juhi omadused, töö lahendada organiseerimine enesekontrolliharjutusi 2. Personali valik, info liikumine, tulemuste hindamine, juhtimine, juhi omadused Puhastusteeninduse Töö õppematerjaliga, Ülesanne 1, 2, 3-
2) Abstraktne hüpotees Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 27. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1)
suure pildi silme ees hoidmine aitab ette näha potentsiaalseid probleeme ning varakult silmata võimalusi; Olla teadlik ning koguda ,,kõva" ja ,,pehmet" informatsiooni paralleelselt; Lubada meeskonnaliikmeil enesekontrolli formaalse kontrolli kasutamise asemel. Ilmselt on neist põhimõtteist kõige keerulisem rakendada informaalse kontrolli põhimõtteid, sest see eeldab juhilt väga suurt usaldust projektimeeskonna liikmete suhtes. Usalduse tekke eelduseks on, et projektijuht usub projektimeeskonna liikmete pädevusse saada projektiga hakkama. Selline veendumus saab baseeruda eelnevatel töistel jmt. kogemustel ning hoolikal projektipersonali värbamisel ja valikul. Lisaks eeldab informaalse kontrolli kasutamine juhilt demokraatliku (või laissez-faire) juhtimisstiili kasutamist, mis 16 võib olla juhile isiklikus plaanis suureks väljakutseks, kui see pole tema poolt kõige
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on l
Delegeerimisega seotud kuludest/tuludest loe mõjuvõimu peatükist edaspidi. Juht saab ja peabki tegelema delegeerimisega, samas kui spetsialist peab kõik tööülesanded ise teostama. Juhtimisülesannete delegeerimiseks valivad juhid (ja õigesti teevad!) tihti neid alluvaid, kes näitavad üles eestvedamisoskust. Eestvedamisoskus seostub tihti isiku sünnipäraste võimete, isiksuseomaduste ja oskustega. Sünnipäraste eestvedamisvõimete olemasolu on heaks eelduseks ehk stardipakuks edukaks juhiks kujunemisel. Iga hea juht on huvitatud ja hoolitseb selle eest, et järjest keerulisemate ja s.h. ka juhtimisalaste ülesannete täitmise kaudu koolitada võimekatest alluvatest tulevaste juhtide põlvkonda. Samas peab iga juht ise ka kujunema oma alluvate silmis autoriteediks, mis on eeldus olemaks alluvate jaoks mitte ainult juht (ametlikust võimust tulenevalt), vaid ka liider ehk eestvedaja.
Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või 17 mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid: · Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. · Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire:
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
annaabi.ee 
