50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaimerkristin
Õppematerjali autor
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta
Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721 Johann Skytte- oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695 Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. TARTU ÜLIKOOL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641
isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. 4 Haridus ja kultuur Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641
süütegusi ja nende eest karistus määrata. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talipoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis oli pikka aega Tartus. Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632). Johan Skytte oli Riias kindralkuberner, sai Gustav II Adolfilt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamine Rootsi võimu ja korralduse sisseseadmise. Skytte tegevus katkes, sest Gustav II Adolf suri. 21. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Reduktsioon on mõisate taasriigistamine, 1680.aastal laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale.Johann Reinhold Patkul oli Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti
Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570 71 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid
1 Õuekohtus Tartus. Nendest kohtutest oli võimalik edasi kaevata Rootsi kuningani, kelle sõna jäi viimaseks. Rootsi riigivõim ja balti aadel: Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi riigi alla tulnud vabast tahtest, ja seepärast säilitati siinsele aadlile ja linnadele eesõigused. Liivimaasse aga suhtuti kui vallutatud provintsi. 1629.aastal sai Riias kindralkuberneriks Johan Skytte , kes sai Rootsi kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. See nägi ette Rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmist. Siis aga suri Gustav II Adolf (1632.a) ning Rootsis võimule tulnud aristokraatia saavutas üksmeele Liivimaa aadliga. 1934.a kutsuti Skytte Riiast tagasi. Rootsi kõrgaadel, kes omas nii Eesti- kui ka Liivimaal palju maid oli ühes sakslastega huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest. Niimoodi saidki 17. sajani
soovisid koostööd, kuid see ebaõnnestus. 18 8) Sõjalis-poliitilised arengud Eesti alal aastatel 1578-1582/83. Liivi sõja lõpp ja tulemused. Märtsis 1575 lõppes Poola ajaloo suur interregnum Transilvaania (Ungari) vürsti Stefan Batory valimisega uueks Poola kuningaks. Valimistingimuseks oli Stefan Batory abiellumine Sigismund II Augusti õe Annaga, kelle õde Katariina oli Rootsi kuninga Johan III abikaasa. Kälimeestest kuningate valitsuse all paranesid ka Rootsi ja Poola suhted. 21.10.1578 võideti ühiselt venelasi Võnnu all. Et aga poolakad võtsid kõik saadud vangid ja suurtükid endale, oli edasisel koostööl lõpp. Sellegipoolest kujunes Võnnu tagasivallutamine sõja pöördepunktiks. Lisaks mitmele Läti linnusele vallutasid poolakad venelaste käest ka Karksi. Kuningas kandis nüüd sõjategevuse Venemaale, seades eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid