Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti mõju silmanägemisele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
prillid, ekraan, silmaarst, glaukoom, hallkae, arvutiprillid, silmaarsti, silmahaigus, kuivus, ekraanil, nägemist, pöörduma, valutavad, monitor, vahetevahel, teravus, arvutiekraan, silmahaigused, katarakt, silmalääts, puhkepausid, tunnet, monitori, musti, kuva, pearinglus, pilgutamine, vanusest, operatsioonid, udused, kontaktläätsed, töötajakonvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestest on üks silm on nägemisel domineeriv. Teada on veel teisigi tegureid. · Vananemisprotsess see haarab silmaläätse ning silmaliigutajad lihased. Tulemuseks on halvenenud akommodatsioon ja toitainete voog. Kõige sagedasemad vananemisega seotud nägemishäired on presbüoopia, glaukoom ja makuli degenereerumine. · Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele. 3
Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks. Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti
· lugemisel ja teksti sisestamisel kaob järg tihti käest; · peale arvutikasutamist ei ole nägemine terav; · aeg-ajalt võib esineda topeltnägemist; · muutused värvide tajumisel. 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE Koormust silmadele vähendatakse aruka töö- ja puhkeaja reziimiga, soodsate nägemistingimuste loomisega, vajadusel sobivate nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisega. Kindlasti tuleks aeg-ajalt läbida silmaarsti juures kontroll, et selgitada välja nägemise hetkeline olukord. Silmade ülepinge ja sundasendist tekkivate vaevuste ennetamiseks peab iga arvutiga töötaja pidama perioodiliselt puhkepause. Parim oleks pauside ajal vahetada oma istuv pingeline töö liikuvama tegevusega. Rabindranath Tagore on öelnud, et puhkus kuulub töö juurde, nagu laud silmade juurde.Arvutiga töötajatel on soovitav teha pause tihedamini ja lühiaegseid, mitte harva ja pikki
veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev
ning vaimset tervist ning võib tekitada sõltuvust. Liigne arvuti kasutamine võib põhjustada ka mitmeid terviseprobleeme. Arvuti liigne kasutamine võib inimestel põhjustada ebareaalset käitumist ja tervisehäireid. Sagedamini esinevateks probleemideks on silma-, käe- ja peavalu, mõjutades inimeste füüsilist heaolu.Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest,näiteks: peegelvav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine.Sageli esinevad need tegurid üheaegse toimega. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on ebamugavustunne, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab
kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki: nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 4092% (aegajalt) kuni 1040% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus, töökeskkond, uurimiste metoodika jms). Enamike uuringute üldtunnustatud seisukohad on järgnevad: arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist;
indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses (KLIINIK.EE 2009). 2.1.6 Peavalud Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega (KLIINIK.EE 2009). Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge 2.1.7 Printeriga seotud ohud Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks
mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole
kineskoobis, neutraliseeritakse ning kineskoobist väljuvate kiirte hulk on äärmiselt väike, praktiliselt olematu. Ometi väsivad silmad peale televiisori vaatamist. Inimese silma talitluse omapäraks on asjaolu, et kiiresti liikuvaid esemeid jälgides silm ei liigu neile järgi pidevalt, vaid väikeste kiirete tõugetena. Väsimustunne on tingitud asjaolust, et silma närvikest võtab valgusärritusi vastu aktiivselt, ilma puhkuseta. Ekraani tuleks reguleerida, nii et tekiks selge kujutis ekraanil. Nii liiga nõrk kui ka liiga tugev kontrastsus sunnib vaatajaid silmi pingutama ning silmad väsivad kiiremini ära. Oluline on ka distants. Võimaluse korral tuleks televiisorit vaadata 4 - 5 ekraani diameetri kauguselt. 4.5. Liigne arvutikasutamine Arvuti mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva
kuid vaid ajutise lahendusena. Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. · Sagedasemad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi
pea; toetada küünarnukk lauale, suruda otsmik tugevasti vastu peopesa, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda; seejärel otseasendist toetada käsi vastu kõrva, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda ning korrata sama teise käega. 6 Eelnevate harjutuste kirjeldus peaks iga arvutiga töötava inimese töölaual olema, et nii vajalikke tervist hoidvaid tegevusi mitte unustada. Meeles peab pidama ja järgima arvutist tulenevat kiirgust. Kuigi kiirguskaitse ekraan arvuti monitori ees on tänapäeval minevik. Lihtsaim moodus teada saada, kas monitor on väga kahjulik või on tema kiirgustase normi piires on järgmine: hoida arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuda ekraani. Kui on kuulda särtsumist ja on tunda, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist staatilise elektriga ja kuvar on ohtlik. Kindlasti peab sinna ette hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest siis põhimõtteliselt oma arvutit jälgida.
Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Teie ise ja tööandja saate aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole. Soojus, mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või peaksite kasutama silmatilku. Kui õhk on väga kuiv, saab tööandja parandada olukorda nii, et võtab kasutusele meetmed õhuniiskuse suurendamiseks ruumis
indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses 9 (KLIINIK.EE 2009). 3.1.6 Peavalud Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega (KLIINIK.EE 2009). Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge 10 Kokkuvõte Tänapäeva ühiskonnas on arvutite tähtsus suurenenud tunduvalt. Arvutit kasutatakse kõikjal ning on
Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha. 1.5 Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.6 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole
Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline (color- monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja nn. "kastigraafika") ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks piksliteks (piksel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline
küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. EKRAAN Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendisaavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20º). Vaate suund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab olema ekraan veidi tahapoole kaldu
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aasta
ARVUTITE MÕJU KESKKONNALE JA TERVISELE Referaat Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Mõju keskkonnale..................................................................................................... 4 1.1 Prügi reisib.......................................................................................................... 4 1.2 Kasum iga hinna eest......................................................................................... 4 1.3 Keskkonnaprobleemid........................................................................................ 4 2. Mõju tervisele........................................................................................................... 5 2.1 Mõju silmanägemisele........
Ergonoomia põhitõed Referaat Juhendaja Silva Kärner Järva-Jaani 2013 Sisukord Arvutitöö mõju tervisele Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma
tervisehäireni. Kõige tavalisemad sümptomid, mille all töötajad kannatavad kas mõnikord või sageli on väsimus, seljavalu, peavalu, kõrge vererõhk, ärrituvus ja köhimine. Sagedaseimad probleemid töökohas on siiski väsimus ja seljavalu. Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi), võib
Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 7 1.1.6. PEAVALU Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.1.7. PRINTERIGA SEOTUD OHUD Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures
Laptopiga on muidugi see eelis ,et seda saab paigutada omale paremasse kohta ning sättida seda kohta , kus sul on hea ja mugav seda kasutada . Mürin , segab töötamist töökeskkonnas , ei suuda süveneda oma töösse ning müra hakkab häirima ja paneb pea valutama . Ühesõnaga müra on kõige suurem segav faktor arvutiga (eriti laua arvutiga) töötamisel . Pikalt arvutis olles ja monitori vaadates väsivad silmad väga kiiresti ära ning hakkavad kipitama (silmade kuivus tekib) . On juba teada värk , et inimesed , kes istuvad arvutite taga pilgutavad oma silmi palju vähem vaadates monitori . Selleks olekski hea , kui inimesed , kes peavad töötama arvuti taga pidevalt saaksid oma silmi vahepeal ka puhata . Näiteks vahelduseks leida omale muud tegevust , mis ei oleks seotud arvutiga . Töötamisel arvuti taga on tähtis ka töö tegemise asend , sest inimesed ei taha aru saada riskidest , mis võib siis kaasneda , kui hoida oma keha vales asendis.
Vahetevahel on kasulik ennast sirutada ja jalutada. · Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. · Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 5 2.2. SILMADE VÄSIMINE Tähtis on kujutuse kvaliteet ekraanil. Kuvari pilt peaks olema maksimaalselt stabiilne. Vahel pilt väreleb. Seda võib põhjustada nii arvuti kui ka abiseadmed, millest lähtuvad magnetväljad (printer). Vigade arv ekraanilt lugedes on kuni 30% suurem ja lugemise kiirus samavõrra väiksem kui paberilt lugedes. Et suurendada tööviljakust, vähendada vigu ja silmade väsimist, peaks arvestama järgmisi seisukohti: · Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal.
võimalikud põhjused; · silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse: · Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). · Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). · Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus, töökeskkond, uurimiste metoodika jms). Oluline on samuti töötajate sugu, vanus, tööiseloom, -korraldus, kaasnevad psühhosotsiaalsed tegurid jms.
Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha. 2.6.Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 2.7.Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada,
Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asend
..................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. PRESBÜOOPIA.................................................................................................................4 2. HAIGUSED........................................................................................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni
lisaks sellele, et silmadele puhkust anda, vältida enne uneaega telefoni-, arvuti- või telekaekraani vaatamist ka unetsükli korras hoidmise pärast. (Kuidas kaitsta ... 2016). Silmade sinise valguse eest kaitsmiseks on välja mõeldud spetsiaalsed programmid arvutitesse ja rakendused nutiseadmetesse ning kaitseklaasid, mida saab asetada ekraani peale. Samuti on olemas sinise valguse spektrimõju vähendavad prillid. (Heiting 2016). 9 5. ARUTELU Informatsiooni nutiseadmete kahjulikust mõjust silmadele leidub, kuid materjali võiks olla rohkem. Puudust tundsin info leidmisest raamatutest. Enamus artiklitest olid optikapoodide kodulehekülgedel. Arvan, et seda teemat on vajalik tutvustada ja inimesi informeerida, sest nutiseadmetega puututakse kokku igapäevaselt. Seetõttu on tähtis, et kasutajad oleksid teadlikud
silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Teie ise ja tööandja saate aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole. KAS KONTAKTLÄÄTSEDE VÕI BIFOKAALIDE KANDMINE ON PROBLEEMIKS? Soojus, mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või peaksite kasutama silmatilku. Kui õhk on väga kuiv, saab tööandja parandada olukorda nii, et võtab kasutusele meetmed õhuniiskuse
1.4 Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis peab olema loomulik valgustus. Valgusallikate värvustemperatuur peab olema vahemikus 30004200°K ja värviedastusindeks Ra vähemalt 80. Valgusallikas ei või peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Ruumi kunstlikul valgustamisel peab kasutama üldvalgustust. Kunstliku valguse puhul peab töölaua ja klaviatuuri valgustatus olema vähemalt 400 lux'i, kuvari ekraanil alla 300 lux'i ja tahvlil vähemalt 500 lux'i. 1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima Arvutiklassi õhutemperatuur peab olema 20°C ± 2°C ja suhteline õhuniiskus mitte alla 40%. Õhuniiskuse suurendamiseks tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. Ruumis peab olema olmetermomeeter. 4 Vähemalt 1/3 arvutiklassi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. 1.6 Klassi korrashoid
Randmepadja kasutamine: · Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes. · Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks. Sagedamini esinevad kontoritöötaja tervisehäired: o pinged kaela- ja õlalihastes, seljalihaste väsimus, sellest tulenevad valud; o peavalud; o käte suremine; o jalgade paistetus ja tuimus; o silmade kuivus, punetus ja liiva tunne silmades. Kui teid vaevab mõni nimetatud tervisehäire, on viimane aeg pöörata tähelepanu oma töökoha ergonoomiale. Praktilised nõuanded: · Pöörake tähelepanu oma tööasendile istumisasendile. Ärge istuge jalg üle jala, mille tagajärjeks on häiritud verevarustus ja tursed jalgades. · Arvutiga töötades hoidke õlad vabalt. · Oluline on laua ja tooli kõrguste suhe. Tool peab olema reguleeritud nii, et te
Arvutiklassi kliima Arvutiklassis peab olema temperatuur 20C° ±2C° ning õhuniiskus umbes 40%.Arvutiklassis peab paiknema olmetermomeeter. Sissepuhutav välisõhk peab olema vajaduse korral eelsoojendatud. Juhtmed ja torustik peavad olema paigaldatud nii, et võimalikult vähendada väljaulatuvaid osi ja raskesti puhastatavaid kohti. 4 2. ARVUTIKLASSI SISUSTUS Arvutid paigutatakse õpikohas valgusallikate suhtes selliselt, et vältida otseseid või kaudseid peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist. Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele
Klaviatuurisahtli laiuseks soovitakse 70- 120 cm ja sügavuseks 30-60 cm (Reimers, 2001). Klaviatuurisahtel ei tohiks segada põlvi ega istumisasendit (Luht, 2008). Hiir peab klaviatuuriga paiknema ühel tasapinnal, vältides käe liigseid sirutusi ja painutusi (Reimers, 2001). Kuna arvutiga töötades võetakse suurim osa infost vastu silmade abil, peaks silmade tervisele arvutiergonoomikas kõige enam tähelepanu pöörama. Sobivalt paigutatud ekraan aitab ära hoida lihaspingete tekkimise pea-, kaela- ja silmalihastes (Reimers, 2001). Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 60-70 cm (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Vaatenurk peab olema 15-30 kraadi (Sieger, 2006). Arvuti peaks olema toas paigutatud selliselt, et valgusallikad ei peegeldaks otseselt või kaudselt arvutiekraanilt (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Sülearvutid ei ole loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Sülearvuti mõjutab selle
annaabi.ee 
