Ohus olles avab ta lõuad ja näitab eresinist keelt, et vaenlast ehmatada. Sageli ka sisiseb seejuures ähvardavalt. Pikksabaskink hakkab ohu korral oma erksinist värvi sabaga peksma, muidu säilitab ta aga rahu. Kui vaenlane ta sabast haarab, heidab skink selle küljest ja kaob peitu. Kui hädaoht on möödas, naaseb ta sageli sündmuskohale ning paneb oma saba nahka. Niisugust põgenemisviisi nimetatakse autotoomiaks. (Parish 2003:36-39) 3.3.2. Sugukond: Gekolased Gekod asustavad kõige erinevamaid biotoope troopilistest vihmametsadest kõrdete mägedeni. Paljud neist on ebatavalise välimusega, mõningad liigid häälitsevad nagu linnud. Gekod on harilikult väikesed, mõned neist kauni värvusega, hästi suure pea ja silmadega sisalikud. (Parish 2003:34) Austraalias elav Nupp-sabaga gekol on sileda neerukujulise sabaga. Geko pikkus on 9cm. Elutseb poolkõrbelistel aladel. Nupp-sabaga geko suudab sõltuvalt tujust ja enesekaitseks oma värvust muuta
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
Kõik kommentaarid