Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gekod (0)

1 Hindamata
Punktid
GEKOD
KLASS: roomajad
SELTS: soomuselised
ALAMSELTS: sisalikulised
SUGUKOND: gekolased
KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel.
TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde.
PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus- Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi – pojad kooruvad emaihus.
ERIKOHASTUMUS:
SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks.
VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata.
SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba.
NAHK: Õrn, kergesti vigastatav, tavaliselt kaetud peente soomustega, mille vahel on ka suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta.
SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 – 40 cm.
PALJUNEMINE:
MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt.
LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta
HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat.
ELUVIIS:
HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne.
LÄHISUGUUSES OLEVAD LIIGID: Sugukond hõlmab ligikaudu 90 perekond neljas alamsugukonnas. Arvukam neis on pärisgekolaste alamsugukond, kuhu kuulub üle 500 kogu maailmas esineva liigi. Lõuna- Euroopas elab näiteks sellesse alamsugukonda kuuluv Türgi majageko.
KAITSE: Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestiohtavad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkona hävimises.
Gekod #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari Maasikas Õppematerjali autor
Gekode kohastumised ja info nede kohta.

Sarnased õppematerjalid

Austraalia loomastiku uurimistöö
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

Ohus olles avab ta lõuad ja näitab eresinist keelt, et vaenlast ehmatada. Sageli ka sisiseb seejuures ähvardavalt. Pikksabaskink hakkab ohu korral oma erksinist värvi sabaga peksma, muidu säilitab ta aga rahu. Kui vaenlane ta sabast haarab, heidab skink selle küljest ja kaob peitu. Kui hädaoht on möödas, naaseb ta sageli sündmuskohale ning paneb oma saba nahka. Niisugust põgenemisviisi nimetatakse autotoomiaks. (Parish 2003:36-39) 3.3.2. Sugukond: Gekolased Gekod asustavad kõige erinevamaid biotoope ­ troopilistest vihmametsadest kõrdete mägedeni. Paljud neist on ebatavalise välimusega, mõningad liigid häälitsevad nagu linnud. Gekod on harilikult väikesed, mõned neist kauni värvusega, hästi suure pea ja silmadega sisalikud. (Parish 2003:34) Austraalias elav Nupp-sabaga gekol on sileda neerukujulise sabaga. Geko pikkus on 9cm. Elutseb poolkõrbelistel aladel. Nupp-sabaga geko suudab sõltuvalt tujust ja enesekaitseks oma värvust muuta

Bioloogia
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun