Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Abi Zeider (0)

1 Hindamata
Punktid
Abi Zeider
14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi.
Esimesed andmed juutidest on 1333. aastast Tallinnas.
Arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu.
Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse
Tallinna Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna Juudi Kooli hoone ja Juudi Kogukonna Keskus.
Efraim Shmuel Kot on eesti pearabi.
Abi Zeider sündis 31. augustil 1920 aastal Valgas lihtsasse juudi peresse kolmanda pojana . Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet , mida esialgu tuli proovida salaja. Omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end selliste silmapaistvate muusikpedagoogide juures nagu Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks.
Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale eesti korpuse suure džässorkestri koosseisus . Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (1946–1948) ning kahes kultuurihoones (1948–1953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Tema talent ei jäänud aga märkamata ja teda hakati kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele.
Kui Abi Zeider 1980. aastal orkestrisolisti ja trompetirühma kontsertmeistri kohalt pensionile siirdus, näis, et on aeg pühenduda oma lemmikharrastustele: jahipidamisele ja kalastamisele, toimetustele mereäärses maamajas. Kuid juba järgmisel aastal asus Abi Zeider teostama oma ammust kavatsust, asudes salvestama palu sooloplaadi tarvis. Esimene soolo -LP ilmus 1984. aastal.
Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel seitsmekümneviieseltki oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD „Abi Zeider & Tallinna Poistekoor " (1995).
Teda mäletatakse unikaalse teerajajana ja täiuslikkust otsiva muusikuna , kelle nõudlikkus koondus esmajoones iseenesele.
Abi Zeider #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reimps96 Õppematerjali autor
Natuke ka Eestis elavatest juutidest ning nende tagakiusamisest.Räägib samuti eestis elavast juudist kes on muusik, millega tegeleb ja mis pilli mängib. Kus sündis ja mis orkestris mängis.

Sarnased õppematerjalid

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus
46
docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi

Ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun