Kodukakk - Strix aluco (0)

Kodukakk
Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul
leidub kaks sulestikuvormi – roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku
silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku
puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 40–45 cm. Isaslindude
keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks
värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite
ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel
on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga.
Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool
on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on
maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort.
Kodukakk elab Eestis aastaringselt . Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel.
Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved
võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus
linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka
põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid
puid. Kodukakule on sobivaimaks pesapuuks pärn paikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab .
Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes , kus leidub varjulisi kohti. Kodukaku pesa tunneb ära
omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse
kõdunenud puupuru seguga. Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem
öökull“.
Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda
väiksematest kuni hakisuuruste lindudeni, konnad , sisalikud, mutid ja mardikad , st toiduvalik võib
olla väga lai. Kodukakud sageli siiski spetsialiseeruvad mingile kindlale toiduobjektile. Peale
närilistepüüdjate on tuntud näiteks rästaspetsialistid. Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste
pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses.
Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana.
Saagipüüdmise käitumisena on tuvastatud, kuidas kodukakk peksab tiibadega vastu põõsast, et sealt
saaklinde välja peletada.
Kodukakk sigib vara, alustades sellega juba veebruari lõpul ja märtsi algul, muneb peamiselt
aprilli algul. Kurnas on 2–4 valget muna, mida emalind haub 28–30 päeva. Toidurohketel aastatel
on mune rohkem, isegi kuni 7–8: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab
pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30–
35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi udusulestikus.
Kodukakku ohustavad suuremad röövloomad ja küttimine. Kodukaku tähtsus loodusele on
toiduahela ja ökosüsteem, inimesele aga moetööstus ja ka kodulooma poolest. Kodukakk on nagu
kõik kakulised , looduskaitse all.
Eesti Ornitoloogiaühing valis kodukaku 2009. aasta linnuks