50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margot p
Õppematerjali autor
Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi, mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132
rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37
Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2. sajandil eKr, kirjeldas oma "Maailma ajaloos" jahipidamist mõõkkalale, milleks kasutati kisalise ja vahetatava otsaga harpuuni. Eestis kasutati harpuune peamiselt hülgepüügiks, neid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid