Juudid ja juutide muusika (0)

Juudid ja juutide muusika
Juudid, ka heebrealased , on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel ; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna " juut " on pärit heebrea keele sõnast yehudi (יהודי), mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju Ιουδαιος (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juudid asusid alates 13. – 12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas . Kui osa juute maa vallutamise järel 6. sajandi eKr algul viidi sunniviisil Babülooniasse, sai alguse nende hajumine teistele maadele (diasporaa). Babülooniast lähtusid Pärsia, Kesk- Aasia , India, Hiina, Väike-Aasia, Kaukaasia ning Jeemeni vanad juudi asundused. Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. Väga paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on juudi taustaga, s.h. Niels Bohr ning Albert Einstein .
Juutide muusikapärandi tähtis osa on vaimulik muusika , täpsemalt Piibli salmide laulmine.Juutide rahvamuusika on saanud mõjutusi nendelt rahvastelt, kelle hulgas juudid elanud. Üks juutidele omane muusika on KLEZMER . Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit , tsimblit, klarnetit , trombooni ja akordioni. Juutidel on ka teine omapärane muusika mida tuntakse SEFRADI nime all.Sefradi laulud on tavaliselt ilma saateta ning esitajateks on naised, kuid nüüd on sefradid ka meeste esitustes. Alates 16.sajandist on enamik juutide folkloorsest muusikas moll -helilaadis isegi kui tekst on rõõmsameelne. Tuntumad pillid on šofar-kõverasr oinasarvest valmistatud sarvepill ja halil- roopillitaoline instrument .