tujukaks. Ilmnevad õppimisele ja muudele huvidele käegalöömine, keskendumisraskused ja mälu halvenemine, vahetundide ajal teistest eemale tõmbumine ja sõnakehvus, nutuhood ja ropendamine, põhjendamatu agressiivsus ja üliaktiivsus, koolihirm, koolist puudumise sagenemine nii kerge haigestumise kui popitegemise tõttu. (ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne.
arvusaadav ja teostatav. Peatükk 1 Kuigi Eesti õpilased on teadatuntud kui head ja eeskujulikud õpilased on lood hoopis vastupidi.Inimarengu auranne toob välja, et 70% Eesti õpilastest peab õppekoormust liiga suureks, 67% tunneb, et nad on pidevalt väsinud, ja 33%, et ei taha üldse koolis käia.Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimehe Kristo Petersoni sõnul on see tingitud sellest, et õppetöösse ei arvestata kodutöödele kuluvat aega ja lisas veel, et tihti on õpilase koolipäev pikem koos koduste töödega, kui täiskasvanu tööpäev.Suur koormus on tingitud ka sellest, et koju jäetakse uusi teemasi, mida tunnis pole veel arutatud ning õpilane peab vabast ajast tegelema asjaga mida tegelt ideaalis võiks võtta juba tunnis läbi. Aruandes selgitati veel, et õpilasi hinnatakse vaid omandatud teadmiste põhjal ega pöörata piisavalt tähelepanu isiksuse arengule.Õpetajad arvavad, et kõik õpilased on sama targad ja võimekad
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
Leian et kohustuslikus korras esmaabi õppimine näiteks kord igal aastal oleks juba palju enam vajalik ja ka kasulik. Aasta aastalt need esmaabi nõudmised lihtsalt kinnistuvad ning kindlasti suureneb ohuolukordades inimeste protsent, kes on võimelised ja ka omavad piisavalt julgust, et esmaabi andma ja seeläbi elusid päästma. See on täiesti kindel, et kõik inimesed ei ole suutelised esmaabi andma. Ma arvan, et tegelikult üks selline olen ka mina. Juba tunnis kuulamine tekitab mul tihti sellise oleku, et saaks see tund rutem läbi, enne kui pildi tasku lööb. Ma pole küll tegelikult nõrganärviline ja verd ka justkui ei karda, aga kõik need teemad kuidas inimelu nii kergelt otsa saab need kõik tekitasid minus sellise õõvastuse, et ajas ära vähemalt isu kiiresti sõita. Lisaks ei suudaks ilmselt paljud inimesed minna näiteks peale autoõnnetust avariilise auto juurde ja lihtsalt näha, kuidas inimesed karjuvad ja meeleheitlikult abi ootavad
Üks poiss ei saanud kuidagi alustatud ülesande lahendamisega, vaid ütles õpetajale: "Kui tal on nii vähe raha, kas ta siis ikka peab nii palju ümbrikke ostma?" Poisi süda ei valutanud mitte sellepärast, et ta ei osanud ülesannet lahendada, vaid et talumehel nii vähe raha oli. Istumajätmist selles koolis ei tunta. Reeglitest ja valemitest tähtsam on püüe, et igas lapses areneksid ja kinnistuksid inimväärtused. Vaikne istumine, tarkuseivaga mõistulugude jutustamine, aforismid, grupis laulmine, ühispalved ja ühine tegevus need on tehnikad, mille abil püütakse aidata kaasa noorte inimeste arenemisele, sisemise rahu, jõu ning kindluse saavutamisele. Rahulik mõistus on ülitähtis selleks, et langetada õigeid otsuseid. Kooli lõpetanud teismelised on õppinud südameheadust, mõtte, südame ja käte kooskõla. Seepärast
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas oli populaarseim jällegi humanitaarsuund, populaarsuselt järgmised loodussuund ja majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on iga aasta erinevate huvidega. (Õuemaa 2013) Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone pühitseti 31. augustil 2013. aastal ning avaaktus toimus 1. septembril (Tobias. Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega. Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eesti
Kes või mis seda õpetanud on, jääb lahtiseks. Inimsetega suhtlemises mängib just suurt rolli see samune ettenägelikkus ja oletuste tegemine inimese kohta. Tänu sellele saame me luua pildi inimesest ja käituda nagu me arvame et on õige. Loomulikult ei saa laskuda ainult oletustesse, vaid midagi peab ka jääma üllatuseks, sest kui on ette teada mis juhtub ja mis on, pole see enam elu, vaid lihtsalt mingi maskeraad, mis näitab ennast eluna. Oletustele annab tugi tähelepanelik kuulamine, õige reageerimine kuuldule, mida tihti kiputakse alaväärtustama ja sobiva vastuse andmine, oleneb siis olukorrast. Õige reageerimine kuuldule annab aluse inimesele, kes midagi ütleb teha omapoolsed järeldused ja vastavalt kas jätkata oma juttu, või see katkestada, nähes huvi puudumist. Sobiv vastus annab eelduse järgmise informatsioonijupi saamiseks. Kui vastus pole sobiv, seda juppi ei saada, kui vastus on sobiv, see saadakse. Igal
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arv
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
" ja muud sellis. Täna nägi Helena sama väsinud ja unine nagu kõik teisedki. "Tsau," lausus Ethan, kui istus oma pingi peale ,"ma näen, et sa hakkasid normaalseks inimeseks ja kuulsid tänaseid karjeid." "Jah, kuulsin küll. Täna sügav uni mind ei päästnud." Damen Wolf astus klassi ning palus kõiki püsti tõusta. Ta silmad olid vihased nagu ta kõnnakki. Ja kui Ethan ei eksinud, siis õpetaja silmades oli näha punast varjundid. Koolipäev on lõpuks lõppenud ning Ethan paneb ennast riidesse. Ning äkki kuuleb ta enda peas: See plika ei tea kellega ta mängib, mina olen temast tugevam. Helena- kes ta on , et mulle ütelda mida ma pean tegema.Pool kuus vana kiriku juures. Mida ta kavetseb seal teha, mind tappa? Miskipärast Ethan liikus mehe suunas, poiss ei saanud iseka aru, miks? Kas ta jälitas õpetajat? Mehe jälitamine viis poisi kohta, kus ta pole kunagi olnud- vana kiriku juurde.
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Ka isiklikel põhjustel puudumisi toodi tihti välja: mõnel juhul lausa autokoolis käimist või õpilasesindusega seotud üritused või koosolekud. Välja toodi ka juhuseid, kus keset koolipäeva tekivad olukorrad, mille lahendamist ei saa edasi lükata ning seetõttu peab koolist varem lahkuma või üldse mitte tulema. Selliseid olukordi juhtub aga vähe, ning õpilased püüavad arstiajad ja muud vajalikud tegevused lükata ajale, mil koolipäev on juba lõppenud. Oli õpilasi, kes tunnistasid, et vahepeal on hommikul voodi liiga pehme ja mugav, et sealt tõusta. Tõdeti, et vahepeal on endale vaja võtta vabu päevi ning natuke puhata. Iseenesest ei saa seda mõtet maha laita, sest meil kõigil on halbu päevi, ent peab kindel olema, et neid laiskuse päevi ülemäära palju ei saaks, sest tööandja selliseid vabandusi mingil juhul vastu ei võta.
inspiratsiooni ootama. Enamik laulud olid ikkagi tellimustööd, kus mõjutajaks tekst ja tagant õhutajaks tähtajad. Näiteks üks kord tekkis hea muusikaline lahendus kui maalt kartuleid tõime ja rooli taha istusin, lihtsalt miski sähvatas. Enamuse oma loomingust ma teen kodus, aga ma ei istu mitmeid tunde ühe koha peal, vahepeal, kui ideed ei jooksa jalutan aias ja sätin mõtteid, vahest aitab ka vanade puude all olemine või maja terrassi alumisel astmel istumine mõtteid liikuma panna. Peamiseks inspiratsiooniks on ikka inimene ja armastus ning armastus kauni muusika vastu. ,,Üldjuhul loon muusikat ikka tellimuse peale, raha pärast töödest ära ei ütle küll aga aja pärast, mis tihti jätab sees midagi kripeldama. ,, Oma teoste hulgas Olkul lemmikut ei ole. ,,Kõik on ühtemoodi kallid.´´ Kuid kõige edukamaks võiks pidada ,,Nukitsameest" kus sees on laulud ,,Kodulaul" ja ,,Päikeseratas". ,,Ma olen igat teost teinud nii
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
· rollikonfliktid: kool, kodu, kaaslased ja sõbrad, · ootamatud tunnikontrollid, · vajadus minna riskile, · liiga palju kodutöid, · tähtsate otsuste tegemine, · ebakindlus tuleviku suhtes, · piiratud võimalused isiksuse arenguks, · ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne), · koolisöökla ja toit, · kooliruumid (garderoob, WC, dushiruumid jne), · kooliarst ja arstlikud läbivaatused, · väga pikad koolipäevad, · liigne järelevalve, tarbetud korraldused, · kohustuslik osavõtt üritustest, · koolivägivald. (http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html) 6 1.3. Stressi eelsoodumus Inimeste eelsoodumust stressi tekkeks määravad nii mitmedki faktorid. See sõltub iga inimese
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut INDIGOLAPSED Referaat Juhendaja: doktor Veronika Nagel TALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Kust tuleb nimetus indigolaps?................................................................................................5 Tähelapsed.................................................................................................................................6 Kristall-lapsed ..........................................................................................................................6 Mis mu
tahan ka osa saada vestlusest. 2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi, kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada, samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on. 3. Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal kokkuvõte oma kuulamisharjumustest.
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuu
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
materjal, te ei saa hakkama uuega. Tabel 2. Kui palju kulub aega, et unustada õppitud. Möödunud aeg Unustatakse 20 minutit 30-45% 1 päev 50-65% 1 nädal 70-75% 1 kuu 80% (Kleinschrot h 2000: 46-48, 57, 64). 3.3. Kuulamine,Lugemine,Rääkimine Õppides võõrkeelt, kõik me saame kokku kuulamisega,lugemisega ja rääkimisega keeles.Kõik need oskused on väga tähtsad keeleõppes,sest just nende kaudu saame me keelt selgeks õppida. Paljutele keeleõppijatele on kõige raskem keeleõppes, kuulata hoolikalt ja mõista, mida nad on kuulnud. Kuulamisoskus on midagi, mis tekitab meis hirmu, eriti siis, kui öeldakse, et peame kuulama teksti või vestlust võõrkeeles (mida
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
klassikaaslastega huvitavatel teemadel vestelda, nende arvamusi loetu kohta kuulata ja see seob meid märksa enam, aitab justkui hingesidemeid süvendada. On, millest rääkida, saame teada, mida ja kuidas raamatute autorid mõtlesid, ise kirjutamise ajal ellu suhtusid, miks teose kirjutasid, mida sellega taotlesid. Kohustuslikku kirjandust peeti kasutuks, sest raamatuteadmistega polevat midagi teha. Samuti antakse lugeda pingelisel kooliajal ja raamatud on igavad. 33 Raamat ei reeda, suudab olla vaimseks toeks. Lugemine on tee vaimsete naudingute juurde. Turvaline kindlameelsus tänapäeva segipaisatud maailmade keskel. Lapsepõlves unejuttude ettelugemise graafik
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spordialad ja viisid ku
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
