TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele otsa vaadates esmapilgul ei ole arugi saada. Inimeste arvuti ja interneti kasutamise vajadused ning valdkonnad on erinevad. Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral. Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud... (keegi teine õpilane, isa, ema...) Koolilapse lõõgastumine Kui väsimus muutub patoloogiliseks, siis õpimotivatsiooni pärssiv stress viib nii mõnegi õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad.
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid
ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes teiste inimestega paaris või suisa võistkonniti. Lapse loovus saab minu meelest areneda just nii laiaks, kui palju infot ja võimalusi talle pakkuda. Siinkohal kaldun taas arvama, et kui „vanasti“ tähendas lapse jaoks mäng oma nukkudele tegevusstsenaariumi väljamõtlemisega, siis internet pakub selle kõrval sootuks suuremaid väljundeid oma silmaringi, loovuse ja maailmast mõistmise osas. Jah, olen nõus, et arvutite kõrval võiks säilida ka teatud osas siiski traditsiooniline mäng, mis ei ahelda last juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus arvutimaailm on väikesele inimesele liiga teinud, sest tema lähenemine arvutile on olnud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS Referaat Juhendaja: Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks alkoholi tarbimise Eestis, kuna see on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
lõpust «Viited») fikseerib turvapoliitika elementidena järgmised asjaolud: · Andmeturbe motivatsioon · Ettevõtte töö sõltuvus andmetöötlusest · Häiringute tagajärjed näiteks jääb sooritamata oluline tehing, kuna andmebaasiserver polnud hetkel kättesaadav. Ründekavatsuslike ohtude puhul on ründaja peamiseks eesmärgiks konfidentsiaalsetele andmetele lubamatult ligi pääseda või asutuse tööd varade hävitamisega häirida. Paneme tähele, et ründaja ja rünnaku mõiste iseenesest ei eelda, et kumbki peaks tulema väljastpoolt antud organisatsiooni. Tõepoolest, väikeste asutuste puhul ei seisne oht varadele niivõrd häkkerites või konkureerivates asutustes, kuivõrd just oma firma töötajates ja muudes isikutes, kellel on ressurssidele juurdepääs. Oht võimendub, kui inimesed on ala- motiveeritud ja seega altid väliste mõjutuste ajel ebaausateks tegudeks.
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
Ketta see pool, kuhu on salvestatud muusika, kaetakse kõigepealt õhukese valgustpeegeldava alumiiniumikihiga, millele kantakse õhuke lakikiht ja lõpuks trükitakse lakikihile siidi- või ofsett-trüki abil silt. Kui nüüd asetada ketas vastavasse ajamisse, kus seda altpoolt pooljuhtlaseriga valgustatakse, siis tungib laserikiir läbi ketta ning peegeldub alumiiniumikihilt tagasi vastavalt soone reljeefile, mis võimaldab kettale salvestatud informatsiooni lugeda ja arvutisse saata. DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD- ketas. Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS.......................................................................................... 4 2.AGRESSIIVSUSE LIIGID.............................................................................. 5 3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad.................................................6 4.RAVI..........................................................
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
· Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse in
enesele teada anda, on see suur väärtus, mis aitab ära hoida paljusid valestimõistmisi. Kuidas parandada oma suhteid, et laps ei peaks kannatama? Lapsevanemad peaksid: kuulama teineteist; rääkima sellest, mis meeldib ja mis ei meeldi; sõnastama oma tunded arusaadavalt (mitte karjudes) last tülist eemal hoidma (Kui ei ole muudmoodi võimalik kui peab karjuma üksteise peale, siis lapse nähes/või kuuldes ei tohi seda teha. Tuleb saata laps õue mängima vms.) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
nad usaldavad üksteist täielikult ja räägivad oma probleemidest. Sellises keskkonnas kasvamine on lapsele hea, ta saab oma probleemidest vabalt rääkida ja nii saab perekond appi tulla lapsele, et tema probleeme ka lahendada. Nii on vähem tõenäoline, et laps võib sattuta pahandustesse. Aga perekond, kus laps peab ise oma probleemidega hakkama saama ning kus keegi ei toeta teda on väga tõenäoline, et laps võib mingil hetkel pahandustesse sattuda ja isegi ise midagi jubedat korda saata. Sellepärast ongi vaja, et igal lapsel oleks keegi perekonnas kellega saaks vabalt rääkida kõigest. Kõige parem, kui sellest oleks lapse oma vanemad.(Robert L. Powers. 2008) 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega Suhteid vanematega hinnatakse headeks ja normaalseks. Sellistes suhetes valitseb noore ja vanemate vahel mõistmine ja usaldus. Vanematega enda probleeme arutatakse, kuid mõningase kahtulusega, noored võivad karta vanemate reaktsiooni. Sellisel juhul on kindlam
"Just keep smiling and pretending you're happy, and then maybe after you've convinced everyone else that you are, you can convince yourself" The best feeling in the world is realizing that you're perfectly happy without the thing you thought you needed. Laugh hard, smile no matter what youre going through, give everyone a second chance, and dont ever forget...rules were meant to be broken....life is too short to be anything but happy! Do you know you have the power to make me smile whenever you want? Don't abuse that privilege... Happiness sneaks through a door you didn't know you left open. "Our days are happier when we give people a bit of our heart rather than a piece of our mind." Wanna know a rule on how to be Happy? Stop comparing yourself to others. Lõbusale inimesele tundub kogu maailm rõõmsana. Rõõmusta elu üle , kuni elad , sest srunud olla saad sa kaua . Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses. Soe päikesekiir langes ü
sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei
pikalt. Esimese SQL andmebaasi töötas välja Honeywell(1976. a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda võiks). Pandi katsetamiseks üles väike võrk, kus olid näiteks USA ülikoolid jms asutused, DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB
seda arvestada.Samuti geograafiline asetus on väga tähtis. Ei oma, sest igal riigil on vastavalt oma asukohale, omad uskumused ja eesmärgid, mille poole nad püüdlevad. 5.Mis on selles toidupoes teistsugust, mida teistes pole?Millist reklaami viiakse läbi, et seda toidupoodi turundada? 6. Kui tihti külastate pubi/restorani? Milliseid toite sooviksite menüüs näha? Kas teile meeldik pubi,kus viiakse läbi erinevaid meelelahutus üritusi ning mänguõhtuid? · Internet · Uurimisprogramm primaarsete andmete saamiseks: o Andmete kogumise meetod- küsitlus o Küsimustiku või muu uurimisvahendi olemus- paberkandjal o Valimi ühik- inimene o Valimi suurus- kuskil 200-300 inimest o Valimi moodustamise protseduur- saadan küsitluslehed koolidesse kus õpivad niivanad õpilased nagu mul vaja on. · Hinnake järgmisi admete kogumisega seotud tegureid: o Nädala sees, koolid. o Oodatav vastuste protsent - keskmine , sest fakt on see, et kõik inimesed nagunii ei
3. Andmervahetuse manageerimine - ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine- koormamine 4. Vookontroll - et ei tekiks nö r, liikluse suunamine, ressursi kasutamine, sest vastuvõtja saab ainult mingis kindla kiirusega pakette vastu võtta. Kui puhver on täis, siis andmed lähevad kaotsi. 5. Veaparandus/tuvastus - nt kontrollsummade/bittide abil, vajadusel palub uuesti saata paketti, vajalik mürarikkas keskkonnas 6. rr 7. Marsruutimine - Pakett õigesse sihtkohta toimetada võimalikult lühikest teed pidi 8. Taastumine - kui tekib veaolukord, siis oskab händelida, mitte ei viska susse püsti, süsteem peab aru saama, kus parasjagu tööga pooleli oldi (rr tehtud, mis tegemata) 9. Sõnumite formattimine - Saatja ja vastuvõtja omavaheline suhtlemine, seega peab olema sama kodeering 10
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
