Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutluse hindamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käsitletud, kavapunkt, teemakohane, arutlusest, teemaga, pikemalt, tuues, selguma, kokkuvõttega, struktureeritud, valede, avada, toetavad, laadiga, võrdlused, seisukohtade, primitiivsed, argumenteeritud, õigekiri, terminite, korrektne, teemaleNäited on üksnes argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks Too näiteid nii poolt kui ka vastuargumentidele Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi Arutlusküsimuse hindamisjuhend Töö struktuur 2p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse nõuetele. 1 Esitatud on ainult teemaarendus; töö ei ole struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Teadmised, näited 4p 0 Teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi.
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale.
Arutlus ei vasta teemale – 0 punkti Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p 0 Arutlus ei ole teemakohane – s.t arutlus tervikuna on 0. 1 Tekst on kirjeldava laadiga. 2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata.
ARUTLUSE HINDAMISJUHEND (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element
kas isiklik suhtumine väljendub kokkuvõtvas lõppsõnas või on see esitatud hinnanguna teemat läbivalt. Ära unusta teha kirjapandu alusel kogu teemat hõlmavaid järeldusi. Tugine alati tõendusmaterjalile, mitte arvamusele ega eelarvamusele. Kirjutis ei tohi olla jutustav v6i sündmusi kirjeldav, vaid arutlev ja analüüsiv. Kogu kirjutist peab läbima küsimuste miks?, milleks? püstitamine ja nendele vastamine. Maksimumpunktid sisu eest saab kirjutis sel juhul, kui teemakohane probleem on välja arendatud, esitatud on probleemile iseloomulikud jooned, võrdlused, seosed, üldistused ja põhjendused. Näited Too rohkelt konkreetseid näiteid, fakte. Näited on argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks. Too näiteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele. Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele. Maksimumpunktid faktide eest saab kirjutis, kui ta sisaldab viis või ka rohkem näidet või fakti, mille valik
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Sa
jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. *Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused.
, kuidas?, mille pärast?, seoses millega?, kelle jaoks? jne. Arutlust saab kirjutada teemal, mida sa tunned, mille kohta sul on enda arvates piisavalt teadmisi. Näiteks kui sa valid teema Kuidas saada miljonäriks?, on vaja mõista, et kirjutada ei tule täpselt sellest, kuidas omandada miljon krooni, vaid laiemalt, sellest, kuidas saada väga rikkaks. "Miljonär" on väga rikka inimese sünonüüm, olenemata sellest, kui palju tal täpselt vara on. Teemakohane kirjutis peaks näitama, et kirjutaja tunneb ühiskonna majandussüsteemi ja selles olevaid võimalusi: teab raha teenimise, säästmise, investeerimise, päranduse saamise või loteriil võitmise ja hasartmängude abil rikastumise võimalusi. Oskab tuua konkreetseid näiteid. Iga arutlus peab sisaldama hinnangut ja isiklikku seisukohta kirjeldatava nähtuse suhtes. Antud teema puhul võiksid sa anda näiteks hinnangu sellele, milline on praegu Eestis või ka
Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. * Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused.
algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1. Elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal antud teema kohta on. 2. Püstitada teksti põhieesmärk. 3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm"; Teatmekirjandusest lähtuv teemakohane info ,,Eesti keele saatusest";
2) suutma aimata tundmatute sõnade tähendust; 3) mõistma kaude väljendatud mõtteid; 4) tabama konteksti; 5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte Iga lugemine lõppeb kokkuvõttega, mis sõltub eelkõige lugeja süvenemisvõimest ning lugemise eesmärgist. Sageli on see poolalateadlik sedastus, mis ajaviitekirjanduse pealiskaudsel lugemisel võib näiteks väljenduda hinnangus, et oli põnev või naljaks teos. Nõudlikuma teose süvitsi lugeja puhul aga sisaldada teose probleemide, tegelaste jms põhjalikku analüüsi ning sellest tulenevaid järeldusi. Milline lugeja kokkuvõte ka ei ole,
teemale vastava terviku. Töö teoreetilises osas oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Selle algusest, keskelt või lõpust ärajäetud kohad tähistatakse järgmiselt: [---]. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemusi teoreetiliselt põhjendada. Vajadusel kasutatakse teksti mõistmiseks illustreerivaid materjale. Arutluses
Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest).
püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilist uurimistööd kirjutades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid, isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid 12 ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa töö autori tekstil. Peavad selguma töö autori seisukohad ja arvamused uurimistulemuste kohta. Uurimistöö, mis viiakse läbi mingi probleemi lahendamiseks, tugineb teaduslikule oletusele ehk hüpoteesile. Selle kontrollimiseks kasutatakse uuringus sobivat metoodikat. Tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse rakendamise võimalusi. Mõnes ainevaldkonnas saab tulemusi kajastada tabelite ja jooniste abil.
analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest. Seejuures peab esile tulema see, kas vaadeldavas küsimuses on erinevad autorid üldiselt ühel meelel või valitseb palju eriarvamusi. See ülevaade asetab oma uurimusliku panuse kindlasse konteksti ning on ühtlasi tulemuste analüüsimisel aluseks ning võrdluseks. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Selgesti peavad eristuma käsitletud autorite seisukohad ja õpilase isiklik arvamus. Vajadusel selgitatakse kasutatavaid mõisteid. 3.5.2. Uurimismetoodika Selles osas antakse uurimisprotsessi kirjeldus: mida ja kuidas tehti andmete kogumiseks ja töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse valimi kirjeldus (vastanute arv, jaotumine vanuse, soo, staazi vm järgi), tutvustatakse andmete
Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav. Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses.
lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema viidatud. Tuleks kasutada mitut erinevat kirjanduslikku allikat (minimaalselt 3), neis toodud seisukohti omavahel võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed) ning valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid; 11
käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest. 7 Teoreetilist uurimustööd koostades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid või isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb kõrvutada, võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus ja sellest tingitud liiga lühikesed alapeatükid ja -punktid mõjuvad halvasti tööle kui tervikule, liiga vähene liigendus seevastu muudab töö raskesti loetavaks ja süsteemituks.
............................................................................................................... 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstemati- seeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst
.................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst
leida. Järgnevas esitatavad küsimused annavad mõttelised orientiirid ja raamistiku uurimuse kavandamisele ja saadavad sellistena uurijat kogu uurimistöö vältel. 1. Teema valikul: · Kas see teema huvitab mind? · Kas teema kuulub kasvatusteadustesse? · Missugune on selle teema uudsus, tema teaduslik ja rakenduslik tähendus? · Kas teemakohast teaduslikku materjali on piisavalt? · Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused teema käsitlemiseks? · Kas selle teemaga tegelemine arendab mind? · Kas selle teemaga tegelemine võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi? · Kes võiks olla juhendaja? Üldine soovitus: teema sõnastus olgu lühike ja uurimisainet arusaadavalt väljendav! 2. Probleemi valikul : · Missuguse on need vastuolud ja küsimused, millele otsin vastust, kuivõrd selgesti näen ma oma uurimuse põhiprobleemi? · Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust?
referaat, ainetöö jms. Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab töö käigus omandatud teadmisi. Uurimistöö on suunatud probleemile, tema eesmärgiks on leida püstitatud probleemile vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Õpilase jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust. Uurimused võivad olla kolmel tasemel: 1. Kirjeldavad uurimused. 2. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3. Probleemi põhjuste analüüsimine. Õpilane peab saama uurimistööle ühe retsensiooni. Oma töö kaitsmisel peab õpilane esitama kaitsekõne. Kunstiõpetuses tuleb teha arvutiesitlus
Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt); · süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks); · selgus (töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt aru saadav; kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida; põhimõte nii lihtsalt kui võimalik; sõnadevalik täpne ja üheselt mõistetav); · kriitilisus (olemasolevaid seisukohti tuleb vaadelda kriitiliselt; allikakriitika); 7 · selektiivsus (vali valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete ja meetodite seast sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni). 4
Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul. ..........................
koostamiseks; · teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema; · teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja
koostamiseks; · teema formuleerimisel tuleb olla informatiivne, see peab olema lühike ja kutsuma lugema; · teema valimisel arvestatakse oma huve ja võimeid, teema originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma, mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja
tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks. Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Traditsiooniline loogika on tänapäeval taandunud lausearvutuse ja
kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuses märgitakse õigus esitada otsuse peale kaja. Resolutsiooni juures selgitatakse ka käesoleva seadustiku § 187 lõike 6 sisu. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (7) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (8) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks.Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Traditsiooniline loogika on tänapäeval taandunud lausearvutuse ja
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige k�
annaabi.ee 
