Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus "Hea Õpetaja"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pedagoog, tunnid, kannatlik, kuulama, hoolib, tundides, taluma, riietuma, nalja, toredam, rõõmus, sealjuures, hindama, hindeid, panema, koguaegTallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade...............................
on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga
soojus temperatuur paras, mitte liiga külm või palav. Õpetaja on kohustatud selle eest hoolt kandma ja puudujääkide korral korraldama nende likvideerimise. / Krull, E. 1998.a./ Õpetamise spetsiifikas, lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele on tähtsad, olenemata õpetatavast õppeainest, õpetaja iseloomu- ja isiksuse individuaalsed omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline ning omab ülevaadet ainest. Autoriteetsus õpilaste üle toimib siis kui õpetajat austatakse ja tema sõna kuulatakse. Valitsema peab distsipliin. 2. Õiglus, õiglane kohtlemine. Õpetaja vastutab enda sõnade eest, hoiab talle
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (12) Humanitaarainetele (9) Praktilised ainetele (9) Loovainetele (6) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (9) Praktilised ained (8) Humanitaarainetele (6) Loovainetele (6) Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste õpetajad kasutavad tundides: Arvuteid , tahvelaruvuteid(6) Projektoreid (5) Slaide (5) Videosid (3) Töölehed(2) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste õpetajad kasutavad tundides: Töölehti (4) 16 Projektoreid (3) Arvuteid (2) Slaide (2) Vastuste põhjal selgus, et Haljala õpilaste arvates on nende kooli õpikute ta töövihikute sisu hea.
Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest. Õpilaste ja õpetajate ootused käitumisele klassis varieeruvad aineti ja klassiti. Nii võivad õpetajad lasta õpilastel töötada rühmana või konsulteerida üksteisega teatud ainetes, juhtudel või tundides, kuid mitte teistes oludes. Et ei tekiks väärtõlgendusi, tuleb õpetajal hoolt kanda, et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist. See, milliseid ülesandeid õpilased lahendada suudavad ja soovivad, kuivõrd nende ülesannete täitmine suurendab õpilaste üldist usku toimetulekusse antud ülesannetega
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
oma uudishimu, võrrelda oma maailmanägemist arhitektiks, luuletajaks, heliloojaks, õpetajaks. õpetaja ja kaaslaste arusaamadega, See ongi mõtlemise koht just uurida, avastada ja luua. koolile. Kui lapsel pole kodus loovusele Oma loovate jõudude tajumine ja kasutamine innustavat keskkonda, peaks see olema annab õpilase ning ka õpetaja koolis: huvitavad, loovust ergutavad tunnid, elule palju sügavama tähenduse kui põnevad aineringid, aktiivne tegelemine 5 kunsti ja muusikaga jne. kollektiivi paneb kokku just see, kes Mõttekaaslus näeb ära, millisel kooslusel on suur loominguline Teise loovust soodustava tingimusena potentsiaal. Loomingulises
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
Ka sinna toovad noored kaasa oma puudujääke koduses kasvatuses. Sageli jäetakse asjad vedelema, istutakse laudadel, tiritakse kaaslasi riietest, ei öelda uksest sisenemisel "tere", kirjutatakse aknalaudadele jne. Koduse kasvatuse puudujääkide tõttu satub õpilane kahe tule vahele. Ühel pool on tema senised harjumused ja tõekspidamised, teisel pool ühiskondlikud käitumisnormid. Tavaliselt ongi just pedagoog see, kes õpetab last ühiskonnas hakkama saama. Laste ja noorte jaoks on väga oluline paika panna ajaline raamistik. Koolis algavad tunnid kindlatel kellaaegadel ning õpilane peab selleks ajaks olema klassis. Õpilase hilinemine segab teisi ning tal jääb osa tunnis antud teadmisi puudu. Õpetaja peab ka hilinejale või puudujale tunnis antud teadmised edasi andma. Lasteaias on suur ettevõtmine õues käimine. Terve
see vist on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: ,,Sind ma hakkan küll armastama." Ega ausalt öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja konkreetne, lõbus, jutukas, tark, klassivenna ema täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult õige palju, kole kahju on, et osade tundides ainult ühe perioodi jagu käia sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte,
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
(14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi.
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna õppenõustamiskeskuse logopeedi teenust, et saada kinnitust spetsialistilt, kas tegevus on õige ning milliste tulemusteni tuleks õppeaasta lõpuks jõuda. Sellised eesmärgid seatakse juba sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate
aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides). Keelekümbluse põhimõtted sarnanevad muude tänapäevaste teise keele õppimise alustega, millest kõneldakse sageli kui integreeritud, sisu-põhisest, kommunikatiivsest või funktsionaalsest keeleõppest. Need uued põhimõtted erinevad traditsioonilistest meetoditest, mille korral teise
Ta arvas, et kui inimene on noor, näeb ta igal pool palju rohkem ilusat. Teiste õpetajatega suhted koolis polnud just kõige paremad, ta ei hinnanud neid väga kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad üle. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu ta õigeks pidas. Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev
Teiste õpetajatega suhted koolis polnud just kõige paremad, ta ei hinnanud neid väga kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad üle. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu ta õigeks pidas. Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev
et küünib täielikku asjadest üleolekusse välja. Markson, hüüdnimega Plebs, oli umbes viiekümnene mees. Tal oli alati hall ja kergelt kortsus nüüdisülikond ning näpitsprillid. Tal oli tüüakas kael ümarik nudipea. Nii, kui saabus kevad ja ilmad soojaks läksid vabastas ta ennast lipsust ning käis ringi lahtise polosärgi-kaelusega, nii et hallid rinnakarvad kaeluseaugust paistsid. Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Temaga toimusid tunnid keldrikorrusel. Õppeaasta eelviimasel tunnil otsustas härra Markson teha poistele töö, kuna hindeid oli vähe. Poisid protestisid ja tõid ettekäändeid, miks tööd ei saa teha just selle tunni ajal, kui Plebs jäi endale kindlaks. Selle peale otsustas Vare, et midagi tuleb ette võtta ja sidus ümber kraani nööri ning istus oma kohale. Õpetaja ei märganud midagi, kuid osa poisse juba ootas, et midagi peab nüüd juhtuma ja ei hakanud isegi tööd kirjutama
(2008). Kakskeelsus. [2012, 1. mai]. http://www.annaabi.com/download.php?matid=12227 Järeleaitamis-, tasandusõppe, ülemineku-, kohanemistunnis või ükskõik millise muu nime all neid tunde tuntakse, pakuvad lapsele keelelist tuge üleminekul koduse keele kasutamiselt kooli keelele. Täiendav abi on lapsele väärtuslik ja vajalik, see annab talle kindlustunde keetulises keelelises olukorras toimetulekuks. Võib ilmneda ka negatiivseid efekte, millel pole tegemist keelega. Sellistes tundides osalevad lapsed tunnevad end vahel häbimärgistatuna, välja tõrjutuna, justkui neil oleks mõni keeleline puue. Suhete loomine eakaaslastega võib olla raskendatud. Tänu sellele on hakatud keeleabi pakkuma lastele ka klassisiseselt, mis on leebem, vähem silmatorkav ja paindlikum. Esmatähtis on laste integreerimine, abi pakkumine tavaklassi raamides ja positiivsel moel. (Baker, 2005, 247-248.) Kokkuvõte
Jutuke ülesande 5 juurde Kätte oli jõudnud kauaoodatud esimene koolipäev. Karupoeg pani koolimütsi pähe, vinnas selga uhiuue koolikoti ja asus teele. Kuna koos on kõike julgem teha, seadis ta kõigepealt sammud suure kivi juurde. Seal kohtus ta jänkupoisiga, nagu varem oli kokku lepitud. Edasi seati sammud vana tamme juurde, et sealt õpetajale lilli nop- pida. Kenad lillekimbud käes, jätkati teekonda. Nüüd viis tee otse kooli- majja. Esimene koolipäev oli tore ja huvitav. Kui tunnid lõppesid, kiirustas Karupoeg koju, et perele oma juhtumistest pajatada. Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib ruut. 7 Kera ja ring Tööraamat lk 6 ja 7 Selleks õppetunniks võtavad õpilased kaasa pallid. Palli võrreldakse kuubiga. Kui kuup lauale asetada, siis püsib ta seal hästi, kuna ta tahud on tasased. Kera aga ei püsi hästi paigal, vaid kipub veerema. Kera on ümarkeha.
.................................................................................................. Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte, sh enesehinnang kasutatud kirjanduse loetelu lisad (vajadusel) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust,
kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine) 6 Mis takistab kiusamisest kõnelemist: - Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida - Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine) Kiusamist võib vaadelda: - Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud - Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis
parima. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 145 ). Teiste õpetajatega suhted koolis polnud just kõige paremad, ta ei hinnanud neid väga kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. ,,Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad siiski kord veel üle, nii nagu hoolas põllumees igal hommikul pilgu oma nurmedele heidab. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli nüüd muidugi ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu see tal siis juba silma ees seisnud." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ).
sellise ülesande, mida õpikus ei olegi. Õpetajale endale on tehtud selliseid tavalisi nalju. Keemia õpetaja Kristelle Kaarma ütles, et temal on õnnestunud teha õpilastele sellist nalja,et on öelnud neile, et mingi tund jääb ära, aga tegelikult ei jää või midagi taolist, et täna tuleb kontrolltöö, aga tegelikult on hoopis ,,aprill". Õpetajale endale ei ole kellelgi olnud võimalik sellist nalja teha, sest ta on need kohe ära tabanud. Ajaloo õpetaja Jaanus Iva vastas, et tema ise ei olegi eriti õpilastele vingerpussi visanud. Temale endale ei ole ka keegi kunagi tõsiselt võetavaid nalju teinud. Geograafia õpetaja Ene Sokmanile ei meenunud,et ta ise oleks oma õpilastele mingisugust suurt aprillinalja teinud. Enele meenub ka see kord, kui õpetajad omavahel
annaabi.ee 
