istumiskohti jne. Avalik arutelu ja planeering Avalik väljapanek toimus 04.10.2016 – 18.10.2016 Tartu infokeskuses Raekojas. Avalik arutelu toimub 18.04.2016 kell 15:00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3, III korrusel. Arvan, et tingimused avalikkust kaasata planeeringu ettepaneku arutellu on olnud head. Toimunud on avalik väljapanek ja võimalus on minna avalikule arutelule. Kahjuks leian seda,et teemat pole piisavalt kajastatud ja inimesed ei pruugi planeeringust teadvad olla. Avalikule arutelule on sissepääs ratastooliga ja lapsevankriga liiklejale tagatud. Väljapanekule pääsemine ratastooliga või lapsevankriga oli samuti olemas. Ukseavad olid aga mõlemal hoonel üsna kitsad. Joonised Planeeringu ettepaneku koosseisus oli esitatud paljusid jooniseid. Joonised olid mõõtkavades 1:10 000, 1:2000 ja 1:500. Kokku 5 joonist. Jooniste allkirjad: 1.
see midagi halba, valet ja sündsusetut. Seda aega, kus homoseksuaalsust on vaadatud ning käsitletud veidi neutraalsemast vaatenurgast, on olnud liiga vähe, et muuta täiskasvanute inimeste väljakujunenud arusaama ning maailmavaadet, et panna neid vaatama maailma teisest aspektist. Kuna antud teema on meie eesti ühiskonnas delikaatses faasis, siis see ongi tekitanud selliseid vastandlikke emotsioone. Ilmselt tänu ajale ja teema pidevale arutelule ning uue kaasaja põlvkonna pealekasvamisega võib juhtuda, et kooseluseadus ning kõik selle teemaga kaasnev muutub ühiskonnas loomulikuks nähtuseks ja inimesed suhtuvad sellesse teemasse suurema arusaamisega.
abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine
Märgista vale vastus! 1. andmete kogumine 2. kodeerimine, korrigeerimine 3. andmete võltsimine 4. andmete sisestamine 5. korrigeerimine, täiendamine IV Sellel etapil moodustatakse vastavalt vajadustele tabelid, tehakse diagrammid ja joonised, kasutatakse keerulisemaid statistilise analüüsi meetodeid ning rakendatakse vastavaid andmete töötlusprogramme. Kirjutamise käigus lisatakse tulemustele kommentaarid, mis toetuvad varasematele uuringutele ja teaduslikule arutelule. Tulemuste ja arutelu järel kirjutatakse järeldused ning soovitused. Millise valikuuringu etapiga on tegemist? Kirjuta vastus punktiirjoonele! Andmete töötlus V Vali täpseim vastus mõiste objekt jaoks! 1. Objekt on kokkuleppeline termin, mida kasutab sotsioloogia inimese sotsiaalse käitumise ja inimrühmade ning nendevaheliste suhete tundmaõppimiseks. 2. Objekt on seotud järjest suureneva infotöötluse mahuga ja väärtushinnangute muutumisega. 3
Me ei ole veel päris välja arenenud, meie sotsiaalne pool on hooletuses, me nõuame palju (seadusega ei saa tagada üksteisele naeratamist, ehkki see on meeldiv), meie ametiühingud on nõrgad ja rahast viisakad inimesed lihtsalt ei räägi. Aga meil on võimalus õppida teiste õnnestumistest ja vigadest, me oleme avatumad ja mitmekülgsemad, kui nii mõnigi heaoluriik (nt Soomes välditakse konflikte ja eelistatakse avalikule arutelule vaikimist). Me peame end kuuldavaks tegema, me peame harjuma mitte ainult kaasa rääkima, vaid ka tegema. Teisiti ja paremini.
Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rääkida, seda ei peaks mitte alati kirja panema, sest see võib kedagi solvata. Taani meedias on korduvalt avaldatud karikatuurid Allahist, mis islamimaades palju viha põhjustasid. Taanlaste enda meelest oli tegu süütu huumoriga, mis ei oleks pidanud kellegi õigustunnet riivama. Seltskonnas tihti esinev nali oli lihtsalt ajakirjas kujutatud. Solvang oli aga suur - moslemid tulid tänavatele, toimusid mässud,
tähtis, kas ta on aastatelt noor või kommetelt lapsik -- puudujääk ei seisne mitte ajas, vaid tunnete järgi elamises ja kõiges nende järgimises; niisugusel puhul osutub tunnetus tarbetuks, justnagu ohjeldamatute isikute juures. Neile, kelle toimingutes ja tegutsemistes -5- Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat on püüdlused allutatud loogilisele arutelule, tulevad teadmised selle teema kohta suureks kasuks. (Nikom.eetika, 2007: 8,9) Kuna kogu tunnetus ja iga valik pürgib mingi hüve poole, siis mis see on, mida püüab saavutada poliitika ja mis on see kõige tähtsam kõikidest tegutsemise juurde kuuluvatest hüvedest? Enamik inimesi väidavad, et see on õnn -- nad mõistavadki õnnelikkuse all hästi elamist ja hästi toimetulekut. Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on
Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse
Esimese sammuna on aga vaja teadvustada õpioskuste olemasolu. Seda eesmärki püüabki täita 90 minuti pikkune töötuba, kus arutletakse õpioskuste olemuse ja struktuuri üle, rõhutatakse õpioskuste teadliku kasutamise olulisust. Õpioskuseid on erinevaid ja nende kasutamisel tuleb arvestada enda kui õppija individuaalsusega. Seega peaks töötoa käigus arenema ka eneseanalüüsi võime ning oskus seostada enda isiksuse jooned, võimed jne vajalike õpioskustega. Arutelule lisaks on väikesed küsimustikud ja/või harjutused. Grupi suurus on 10-12 õpilast, töötuba on mõeldud eelkõige 7.-12. klassi õpilastele. Töötuba toimub tellitud ajal ja kohas, tavaliselt juhendab gruppi üks psühholoog. Juhendajad: Reet Jakobson, Ülle Särg, Marianne Juhanson. LAUAKOMBED Töötoas tutvustatakse lauakatmist, etiketti, tervislikku toitumist ja antakse ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse majutus- ja
Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = seaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine komisjonidesse arutelule Kuidas võetakse seadust vastu? Lihthäälteenamusega, mis peab olema vähemalt 51% kohalolijatest. Kuidas kuulutatakse seadus välja? Seaduse kuulutab välja president. 1.2 Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt? OTSENE: Õigus avaldada umbusaldust; parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada aupärimisi; õigus vastuvõtta seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud.
Rühmatöö tulemusena valmis tabel kuhu kantis sisse protsess, võimalikud vead, mis võivad protsessis ette tulla, vigade tagajärjed(tuli ka hinnata vea tõsidust), tekkinud vigade põhjused(tuli ka hinnata tekkimise tõenäosust) ja vea kontrollimise viis(tuli ka hinnata avastamise tõenäosust). Kuna mina omasin protsessi käigust täielikku ülevaadet(olime Ahtiga ju selle autorid) ja ühtlasi teadsin seda ka kõige paremini, siis tuli minul koostada ka FMEA mustand, mis läks hiljem arutelule (Sele 8.1). Sele 8.1 FMEA prototüüp 10 7 Operatsioonikaart Operatsioonikaart on dokument, mis saanud kinnituse(allkirja), pannakse ülesse operaatori töökoha juurde. Operatsiooni kaart on dokument, mis sisaldab järgmist infot: · operatsiooni number; · tootmises oleva toote identifitseerimise kood;
järgi (argumentide kvaliteet, kehakeel jne.) Kriteeriumid võib jagada ka vaatlejate vahel ära ( On soovitav koostada nn. "vaatluslehed", kus on vaatlusülesanne ja ruumi märkmete jaoks). 7. Nüüd on võimalik lasta mütsidel ringi sees liikuda (maksimaalselt kaks korda). Nüüd nõutakse arutelust osalejatelt rollide välkkiiret vahetamist (Vaatluskriteerium: Kui kiiresti tulevad osalejad vahetusega toime?). Arutelule järgneb kokkuvõtete tegemine. Seejuures peaksid kõigepealt arutelus sõna saama osalejad ja siis vaatlejad. Distsipliin on mõttemütside kasutamisel väga tähtis. Kõik osalejad peavad mõttemütsi juurde jääma, mis on rühmal peas. Keegi ei tohi vahele rääkida ja midagi teisele mütsile öelda. Sel puhul üles kirjutada ja oodata vastavat mõttemütsi või mütsi lõpus. Kui lubatakse
asjaolus, et üheksa kümnest enam kasutatavast veebi platvormidest kasutavad kapitali kogumist: Google, Yahoo.com, YouTube, Facebook, Windows Live Search, Microsoft Network, Blogger.com, Baidu.com ja Yahoo.co. Ainus erand on Wikipedia, mis on mitte kasumlikkusel põhinev algatus. Kokkuvõte artiklile Christian Fuchsi artikli ,,Töö mõiste informatsioonilise kapitalismi ajastul ja internetis" eesmärk oli aidata kaasa arutelule informatsioonilise kapitalismi tekkimisest, kus teadmisi ei käsitletud kitsalt majandusliku varana, vaid sotsiaalse ressursina ja kus teadmised kujunesid osana ühiskonna hüvedest - see on sotsiaalne toode, mida toodavad ja kasutavad kõik ühiskonnaliikmed, sest kõik inimesed toodavad, taastoodavad ja tarbivad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab ära hüvesid majanduslikult. Allikas: Fuchs, C. 2010. Labor in Informational Capitalism and on the Internet, The Information
ka eksistentsiaalsete probleemide üle. Tema oletatavalt 1902. aastal kirjutatud filosoofiline mõtisklus ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemaletõukav omadus, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. See on nii üldiselt tunnustatud, et sellest ei tasu näiliselt rääkidagi. Siiski pühendab parun Nolcken järgnevalt teema arutelule kakskümmend ja pool vihikulehekülge. 2.4 Eduard von Nolckeni aeg Mooste mõisa viimane omanik oli Axel von Nolckeni poeg, kreisisaadik parun Eduard Georg von Nolcken, kes asus mõisa majandamisega tegelema juba ajal, mil selle täieõiguslikuks omanikuks oli veel tema isa. Lisaks Moostele päris Eduard isalt veel ka Kaagvere ja Lielezere. Eduard von Nolcken oli abielus kaks korda. 14. juulil 1905 sõlmitud abielu Anna Beate Freiin von Taubega
emakeelena; psüühiliselt häiritumad inimesed. Jälgida, et partneril oleks mugav vastata. Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused. Kirjeldav küsimus on avatud, täpsustav kinnine. Kirjeldav küsimus täpsustab avatud küsimuse kasu. Eesmärk on suunata partnerit jagama, kirjeldama mingit oma kogemust, oluline, et inimene kirjeldaks. Täpsustav küsimus on mille kaudu me võtame mingi nüanssi ja küsime midagi juurde. Konkreetsetele vastustele suuavad küsimused ja arutelule suunavad küsimused. Konkreetsele vastusele suunatud küsimused on ka tglt täpsustavad küsimused. Suunamine ei ole sisulisele vastusele, vaid suunatakse teemale. Nõustamisel tavaliselt õiget vastust pole, eesmärk on pigem suunata inimest veel otsima endas vastuseid. Arutelule suunavad küsimused kutsuvad mõtisklema, otsima vastuseid. Suunavad vastaja sisuliselt selle küsimusega tööd tegema. MIKS küsimused ohtlikud negatiivsed, süüdistavad, võib konflikti minna;
ka vastavaid situatsioone kirjeldavad kuuekohalised arvud. Samuti on ilmne, et kui kaks kuuekohalist arvu (mis koosnevad numbritest 1, 2 ja 3) ei ole võrdsed, siis erinevad ka vastavad müntide paigutused taskutesse. Seega võimalused müntide paigutamiseks taskutesse erinevad nii müntide (elementide) endi kui ka nende järjestuse poolest (esimene münt taskus 1 ja teine münt taskus 3 on erinev sellest kui esimene münt taskus 3 ja teine münt taskus 1). Sellisele arutelule tuginedes võime oma esialgse ülesande ümber sõnastada kujul: kui mitu erinevat kuuekohalist arvu saab moodustada numbritest 1, 2 ja 3? Seega 8 saadud ülesande lahendamine tähendab aga kordumistega variatsioonide arvu leidmist kolmest elemendist kuue kaupa, st otsitav paigutuste arv on 6 36 729 W3 = = . Vastus: Seda on võimalik teha 729 erineval viisil. Näide 3. Mingis tsehhis töötab masin, millel valmistatakse kahte erinevat tüüpi detaile (kummagi detailitüübi ühe eksemplari
Ohjeldatud inimene on selline, kes ei muutu tunnete ja himude mõjul, kuid teatud juhul võib end lasta veenda ja jääda ohjeldatuks. Tasakaalukas inimene lähtuvalt ohjeldatusest. Ohjeldatud inimene on selline, et ei tee midagi kehanaudingute tõttu ja vastuolus loogilise aruteluga — ka tasakaalukas on selline. Esimesel aga on kõlvatuid himusid ja teisel mitte — ta pole selline, et naudiks vastupidist loogilisele arutelule. Esimesele pakuvad need küll naudingut, aga ta ei lase end nendest kaasa tõmmata. Ohjeldamatu ja taltsutamatu inimene on samuti sarnased: kuigi nad pole üks ja sama, järgivad nad mõlemad kehanaudinguid, viimane arvab, et peabki seda tegema, esimene aga nii ei arva. Mõistlik inimene – ei saa olla samal ajal ohjeldamatu, sest mõistlik inimene on ka heade kommetega, mitte ainult ei tea, vaid on valmis ka selle järgi tegutsema.
seda iseseisvalt kasutama (nt paljud inimesed on ilusad, ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Mõtlemise tulemused - mõiste - oluliste tunnuste kogum. Nt. Tool - Istumiseks mõeldud mööbliese, millel on seljatugi. - Otsustus - on millegi jaatamine või eitamine - Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid - Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele - Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) - Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel - Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) - Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) - Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine Loovus - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse
teemat võib humanitaarharus käsitleda ülevaatlikult, ** - ei ole vaja humanitaarharus käsitleda, kuid on kohustuslik reaalharule, *** - teema on soovitav eriklassidele. See programm kinnitati 1993. a. Kuid paralleelselt matemaatika programmigrupi tegevusega toimus 1990. aastate algusest ka uue, kõiki aineid hõlmava õppekava loomine. Selle kõigi ainete jaoks ühise õppekava projekt valmis 1994. a ja see anti üldrahvalikule arutelule. Oma soovitusi võisid esitada nii koolid, kõrgkoolid kui ka erinevate ainete programmigrupid. See õppekava kinnitati vabariigi valitsuse poolt 1996. a sügisel ja seda hakati ellu rakendama etapiviisiliselt: 8 eesti õppekeelega koolis 1997/98. õ.-a. I, IV, VII ja X klassis, 1998/99. ka lisaks II, V VIII ja XI klassis ning 1999/00. kõigis klassides. vene õppekeelega koolis1998/99. õ.-a.
rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD
riks, või tema asetäitja Aleksei Škurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eri- osakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväepro- kurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD Bal-
struktuurist ja juhtimisest, erilisematest sündustest ja arengutest). Erinevate luterlikke kirikute ja ühenduste tutvustamine näitab, kuidas tänapäeva muutuvas religioosses olukorras on kirikuna toime tuldud. Teine peatükk on kogu töö kõige mahukam, koosnedes seitsmest alapeatükist. Seal tutvustatakse EELK ülesehitust ja struktuuri (vaimulikud, liikmeskond, kogudused, praostkonnad, konsistoorium, kirikukogu, põhikirjad). Lisaks arutelule nende erinevate distantside rollist, ülesannetest ja vahekorrast, esitab peatükk ka kronoloogilise ja statistilise ülevaate kiriku käekäigust aastatel 1987- 2015, toob esile mõned kiriku olulised töö- ja koostöövormid ühiskonna ja riigiga. Nõnda antakse mitmekülgne ülevaade kiriku olukorrast ja arengutest, erinevatest valdkondadest lähtuvalt. Eesmärk on sel viisil iseloomustada kiriku üldist arengut
tegev loomutäiuse kujundamisel, sest just toimimise käigus luuakse täiuslikkus kommetes. Tegutsemine on praktiline ja sõltub iga kord konkreetsetest tingimustest. Üllas, õige ja hea tegutsemine on "selline nagu peab" nii aja, koha, eesmärgi, objekti, põhjuse kui muude tingimuste suhtes. Selline tegutsemine lähtub äärmuslike toimimisvõimaluste vältimisest ja vahepealse teguviisi valikust. Seda saab leida mõistlikkuse abil, mis tähendab kaalutlemist, toetudes loogilisele arutelule. "Vooruslik" elu põhineb enesekontrollil ning võimel end motiveerida ja oma tahet juhtida. Eetikamõisted seostab ta järjekindlalt loogilise arutluse ja mõistusliku valikuga. Aristoteles eristas 3 elamisviisi selle järgi, mis on elus olulisel kohal: 1. nautlev elu: õnnelik ollakse kõikvõimalikes naudingutes söömises, joomises, lõbutsemises, riietumises jne. ; 2. tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.); 3
Jätkudokument loob eesmärgid aastani 2030. Kui eelmine oli rohkem vaesusele rõhuv, siis uus on rohkem keskkonnale mõeldud. Julgeolek hõlmab peale sõja ka terrorismi, narkokuritegusid, HIVi/AIDSi jne. VIII loeng - NGOd ja regionaalsed organisatsioonid Valitsusvälised organisatsioonid (Lamborn ja Lepgold, 2003) ● TSA - trans-state actor ● INGO: - Agenda loomine -> agenda to topic (teema teemaks) ehk sotsiaalne probleem tuuakse üles poliitilisele arutelule, et sellega tegeletaks - Teenusepakkumine -> Piirideta Arstid, Punane Rist, Piirideta Ajakirjanikud ● Trans-state business enterprise - TSBO ● Religioossed organisatsioonid -> tegevus inspireeritud religioonist, tiirleb religioossuse ümber, peamine idee on oma religiooni levitamine, aga selle kõrval ka vaeste aitamine, headuse jutustamine jne. Kõige kuulsam on katoliku kirik. Hetkel levib jõuliselt Ida-Aasias (2017 oktoober)
mille puhul on võimalik uutel võistlejatel juurde tulla. Siinkohal mängivad treenerid suurt rolli algajate kui harrastajate spordiala juurde toomisel. Ratsaspordispetsialisti hinnangul on harrastajate soov oma arengusse panustada. Harrastajad kasutavad treenerite abi jõudsalt ning mõistavad ja väärtustavad spetsialisti kogemusi, oskust ning koos veedetud treeningtunde. Sellisest mõtestatud ja 29 arutelule suunatud töökast harrastajakonnast saavad motivatsiooni ja tuge ka treenerid ise. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule. Kokkuvõttes võib koosoleva bakalaureusetöö põhjal välja tuua olulisemad ettepanekud harrastusspordi arengu toetamiseks: 1
Tegemist on eraõigusliku pöördumisega, et oleks tagatud inimeste õigused ja kohustused. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon: Esimene tekst on vastu võetud 04.11.1950 aastal Roomas. Välislepingutes on artiklid, mitte paragrahvid. Artikkel 2 Õigus elule Artikkel 3 Piinamise keelamine Artikkel 4 Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine Artikkel 5 Isikuvabaduse ja turvalisuse õigus Artikkel 6 Õigus õiglasele kohtulikule arutelule Artikkel 7 Karistamine seaduse alusel Artikkel 8 Õigus austusele, perekonna- ja eraelule Artikkel 9 Mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus Artikkel 14 Diskrimineerimise keelamine (Loetelu diskrimineerimise elemenditest) Inimsuse vastased kuriteod ei aegu kunagi ja kasutatakse tagasiulatuvat jõudu. Protokoll nr. 4, Strasbourg 16.09.1983. a. Artikkel 1 Võlavangistuse keelamine Artikkel 2 Liikumis vabadus
seada esikohale lapse huvid. Kuna ühele lapsele sobiv elukorraldus ei pruugi kattuda teisele lapsele vajalike tingimustega, siis on äärmiselt oluline arutada iga juhtumit eraldi, et konkreetse lapse huvid saaksid kaetud parimatel võimalikel tingimustel. Kui käesolevas kaasuses erineksid teise lapse eluliselt tähtsad asjaolud lähtuvalt tema huvidest kardinaalselt Kaja omadest, siis pole välistatud, et kummagi lapse üle saaks hooldusõiguse erinev vanem. Toetudes eelnevale arutelule, kui Helil ja Rajul oleks veel üks koolieeliku eas laps, siis vajadusel tuleks küsimused tema hooldusõiguse üle arutada eraldiseisvas kohtumenetluses sõltuvalt tema huvidest. 13 RKTKm 3-2-1-99-16. Tartu, 16. november 2016 14 Õiguskantsler. Kas lapsi võib üksi koju jätta? Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas- lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-j%C3%A4tta?fbclid=IwAR1qfMKXiI5ZWWPJU1d5- FMWtfPMq8cTACToIk6eOMEn-tAO-_z3hYmq8_g (02.03.2020) 15 RKTKm 2-16-5794, 22.11
suurendamiseks. Psühhoteraapia kõige olulisem osa on kliendi ja terapeudi suhe. Suhe sünnib kontaktist- inimese olemusel on tähendus vaid suhtes teistega. Läbi kontakti inimene kasvab ja kujundab oma identiteedi. Kontaktis tajutakse ka piiri selle vahel, mis olen mina ja kus lõpeb see, mis olen mina. Gestaltteraapias on klient ja terapeut dialoogis ja arutlevad selle üle, kuidas kumbki hetkeolukorda näeb. Erinevused neis nägemustes on aluseks eksperimentidele ja arutelule. Teraapia eesmärgiks on, et klient saaks aru, mida ta hetkel teeb ja kuidas ta seda teeb ning kuidas ta saab end muuta ja samas õppida aktsepteerima ja hindama seda, milline ta on. Gestaltterapeudi tööpõhimõtteks on pigem dialoogi alustamine kui patsiendi suunamine mõne terapeutilise eesmärgi suunas. Selline kontakt sisaldab tõelist hoolimist, soojust, aktsepteerimist ja isikliku vastutuse võtmist. Gestaltlik dialoog on autentne. Gestaltteraapias
seletusi, tagajärgi, põhjusi jne) ning õppima oma kogemusest. - NT: Missugused suhtlemisolukorrad on Sinu jaoks keerulised? Küsimused, mille eesmärgiks on vestluse protsessi juhtimine. -NT: Nii, ja mis siis edasi sai? Küsimuste tüübid: - Kinnised vs avatud küsimused - Kas sa kohvi tahad? VS Mida sa juua tahad? - Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused - Kuidas sa täna kooli tulid? - Konkreetsele vastusele suunavad küsimused vs arutelule suunavad küsimused - Siin on üks vastus puudu, mis see on? VS Milliseid seletusviise veel võib olla? - Küsimused küsimuste kohta - Mida see küsimus teie arvates tähendab? Küsitlemisel oluline - Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimust.
Mõistuse foorumil peavad osalema sellised argumentatsiooni partnerid, keda iseloomustavad erapooletus, asjatundlikkus. Oluline, et osalejad oleksid ideaaljuhul üksmeelel, et nad kiidaksid protsessi tulemuse heaks. Erapooletus, asjatundlikkus, spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline. Teine element paraduktsioonis argumentatsiooni protsessi ja toopika juures on topos – põhimõtted, mis kanaliseerivad arutelu ja näitavad arutelule oma kohta kätte, topoid on arutelu suunajateks. Aitavad problle lahendust leida. Tammelo arvab, et kui paraduktiivne protsess on kujunenud selliseks, nagu nõuavad seda protsessi raamtingimused, siis ka argumentatsiooni partnerite individuaalsed ostutused langevad kokku ja kompetentsed inimesed jõuavad pärast arutlused analoogilistele järeldustele. Õiglusele vastab otsustus mitte selle pärast, et
vaadata kõiki esilekerkivaid ideid läbi raamatupidaja vaatenurga kas see tasub ennast ära? Loomingulisemate erialade esindajaid viib selline suhtumine tavaliselt endast välja, eriti siis kui see arutelu tekib idee genereerimise algfaasis. Seega oleks mõistlikum korraldada arutelu jaoks pigem silmast-silma kohtumine, et erimeelsusi kiiremini arutada. Samas 81 toimib paljudel juhtudel ka variant, et arutelule järgneb infovahetus e-maili kaudu. Seega saab finantsvaldkonna töötajaist olla kasu ka virtuaalmeeskonnas, kuid diskussiooni tekke võimalusel peaks planeerima pigem silmast-silma kohtumise ja see on reegel järgimiseks igat tüüpi valdkondade töötajate puhul, sest virtuaalkeskkond pole hea diskussiooni ja selgitusi vajavate teemade puhul. Tihti eeldatakse muretult, et IT valdkonna töötajad saavad suurepäraselt hakkama
“ nende loomulikku uudishimu avardada. • „selgita seda... justkui kellelegi, kes pole kunagi näinud või kuulnud...“ • Peale üldist märguannet klassile: „Ma tahan, et te mõtleksite põhilise (probleemi, tege- Õpetaja juhatab omapoolse õpetamisaja sageli sisse avaldusega: „Te peate hoolikalt kuulama laskuju, mõtte) peale“, suunab õpetaja klassi arutelule või paaridesse ning seejärel kutsub – teil võidakse paluda täiendada kellegi teise vastust...“; „Kuulake nüüd, klass – te peate seda neid vastama: „Hästi (...), me peaksime olema valmis kuulama, mida te arvate... Käed püsti, teadma...“; „Mind huvitab, kas keegi on sellest kuulnud?“; „See saab olema natuke keeruline, nii et ma näen, kes on valmis sõna võtma...“. nii et...“
Seda õiglaste otsustuste protsessi nimetatb ta paraduktsiooniks. Paraduktiivse protsessi meetod on valdavalt dialoog (ütlemine, ärakuulamine, mõistapüüdmine). Erapooletus, asjatundlikkus, spetsiifilistes teadmistes orienteerumine – see on paraduktsiooni protsessi puhul oluline. Teine element paraduktsioonis argumentatsiooni protsessi ja toopika juures on topos – põhimõtted, mis kanaliseerivad arutelu ja näitavad arutelule oma kohta kätte, topoid on arutelu suunajateks. Aitavad probleemile lahendust leida. Kõigil õiguslikku tähendust omavatel reeglitel (õigusteaduse seadustel) on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli õigusliku probleemi lähendamiseks. Toopiline Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse
(üleriigiline tasand); 5) seaduste või teiste õigusaktide eelnõude arutelude kaudu, kui need pannakse rahvaarutelule (üleriigiline tasand) 6) omavalitsusüksuse esinduskogu õigusaktide algatusõiguse kaudu (kohalik tasand); 7) omavalitsusüksuse esindus- ning täitevorganite õigusaktide eelnõude arutelude kaudu, kui need pannakse kohalikule avalikule arutelule (kohalik tasand); 8) petitsiooni esitamise kaudu riigi- või kohaliku omavalitsuse organile (üleriigiline või kohalik tasand). Erandjuhtudena tuleb käsitada lisaks veel rahva selliseid otsese osavõtu vorme nagu: 1) revolutsioon, ülestõus (nt Suur Prantsuse revolutsioon) - aktiivne erandliku sekkumise vorm; 2) kodanikuallumatus (vrdl Indias Mahatma Gandhi algatatud vastav liikumine Inglise koloniaalre?iimi vastu) - passiivse erandliku sekkumise vorm.
Üks kirjutamise vorm hõlmab loovkirjutamist, s.t kliendid mõtlevad välja jutte ja Seda luuletust vaadates tulevad selgelt esile paljud minu praegused siseheitlused. näidendeid. Nende dramatiseeringute puhul esineb sageli seoseid käsitletavate Mulle meeldis see kirjutamisharjutus ja ma mõistsin ka, kuidas luuletus võiks olla nõustamisküsimustega. Probleemide lahendamine võib aset leida pooleldi alateadlikul aluseks edasisele arutelule. tasandil, kusjuures loomisprotsess on võimas edasiviiv jõud. Loomingulise energia vallandamine on tavaliselt kasulik abinõu nõustamisega seotud probleemide otseseks või kaudseks lahendamiseks. Klientide ja nõustajate kirjatöö võib võtta ka luulelise vormi. Paljudele inimestele meeldib oma kogemusi luuleliste kujundite abil edasi anda. Üks klient, kes oli osalenud kahe tooli harjutuses, läks koju ja kirjutas sellest tegevusest luuletuse. Luule abil saab
annaabi.ee 
