1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... 2. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? 3. Mis kunst on Barokk ? 4. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? 5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14
Illustreerivatel joonistustel kannab ta tavaliselt rinnakilpi ja harjaga kiivrit. Ta on ka üks Olüpose kolmest neitsist. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või , nagu seda mõnikord on tõlgitud "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks - Parthenoseks - ja tema templit Parthenoniks. Tema puuks oli oliivipuu, mille ta ise lõi ja linnuks oli ööküll. on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust.
allmaailma juhtida(valitsejate ja atleetida võitluses välisvaenlaste vastu. Pallas kaitsja Ateena oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobusetarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus.Ateena oli temale kuuluv linn.Oliivipuu,mille ta lõi ,oli tema puu.Öökull tema lind.
kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema eraomandist ning perest prii, Spartas aga valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, mis annab aluse väita, et pereelu sealsete valitsejate seas toimis. Paljude sarnasuste kõrvalt võib Platoni täiusliku riigi kujutlusest leida mõtte, et filosoofideks, ning
See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu". Klassitsism seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, Descarets'i filosoofilisel õpetusel. Tõe allikaks vaid mõistus. Vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis mõistuspärasust selgust ja loogilisust
- julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj - üleminek renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt rahutusele, ebasümmeetriale - teravad kontrastid (ilus-inetu) - maailm on lõhestatud ja kaootiline - levis kujund maailmast kui absurdsest, haihtuvast illusioonist - inimene sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud TEOSED: Baltasar Gracian "Käsioraakel ja arukuse kunst", "Criticon" Luis de Gongora "Üksindused" Pedro Calderon "Elu on unenägu"
13. I 14. J. 15. E Ülevalt alla: kaks sõna, mis iseloomustavad klassitsismi. 1. Millises linnas sündis Molière? 2. Mille asutas Molière 1643. aastal? 3. Barokki soosisid ..... , kes leidsid selles suurepärase oma võimu ja suuruse näitamiseks. 4. Kirjanik, kelle tuntuim teos on ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" 5. Barokiaegne kirjanik, kes saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Ta tundis muret kodumaa saatuse pärast. 6. Riik, kus pääses enim võimule klassitsism. 7. Klassitsismi ajal ..... eelkäijaid. 8. 17. sajandi valitsev kultuuritüüp Hispaanias ja Itaalias. 9. Riik, kus oli kultuur mõjutatud nii barokist kui ka klassitsismist. 10. Eriskummaline/veider itaalia keeles. 11. Esialgu kujutas ...... endast vaid antiikkunsti jäljendamist. 12. Mis on Jean Racine'i kuulsaim tragöödia?
Täiuslikus maailmas pole vaja seadusi ega piiranguid, inimesed on healoomulised ning õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kirjutanud selles teoses mitmetest erinevatest maailmadest: liliputtide maa kui väikluse ja kitsarinnalisuse maa, hiiglaste maa kui tarkuse ja arukuse maa, Laputa saar kui teaduse maa ning lõpuks hiihnhmide maa kui õilsuse ja ideaalse ühiskonna maa. Reaalses maailmas on vaja seadusi kuna on inimesi, kes soovivad teistele halba, et enda elukvaliteeti parandada. On ka inimesi, kes ei suudaks end ilma piiranguteta ohjata, nad ei näeks seaduserikkumisel midagi halba, kuna nad pääseksid karistuseta. Kuid on olemas ka siiralt häid inimesi, kel on tugev moraalne kasvatus, kahjuks on neid vähe ning enamus
rakendused. Nende abiga teeme me elu lihtsamaks ja lõbupakkuvamaks. Valmistatakse rõivaid, et meil oleks soojem ja mugavam, arendatakse autosid, et elu oleks mobiilsem, avaram ning lihtsam, aretatakse erinvevaid toidusorte, et meie söögilaud oleks maitsvam ning tervislikum jne. Teadmised kui eesmärk on naeruväärne. Mida nendega teha, kui me ei kasuta neid endi hüvanguks? Mõistmine ei tähenda veel õnne. Me viime teadmised, kogemused ning arukuse koos endaga hauda kui me neid ei rakenda. Olgu siis selleks teiste õpetamine, elu lihtsamaks muutmine või õigluse poole püüdlemine. ,,Tarkus ei peegeldu selles, mida sa tead, vaid selles, millele ja kuidas sa elad, " on sõnanud Teedy Tüür. Teadmised on vahend just eesmärkide saavutamiseks. Kasutame neid iga päev ning iga hetk. Mõistus on see, mis eraldab inimese kõigist teistest planeet Maa organismidest ning on muutnud ta selle taevakeha valitsejaks.
Alati on ka lootus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka töötegemisega saab. Tark ei torma ning teeb seda, mis oluline. Õppimata võib jätta siis, kui mõni askeldus, näiteks õunamahla valmistamine vajab hirmsasti tegemist, aga päris õige tegu see pole, sest kunagi ei või teada mida meil suurena vaja läheb või kellena töötama hakkame. Õppimises on kindlasti nii oma võlu kui ka valu, kuid on targem pingutada natuke rohkem arukuse nimel lapsepõlves kui hiljem. Hiljem juurde õppida on ehk liiga hilja, kuna aeg lendab kiiresti ning me ei pruugi leida endale seda aega, et ülikoolile pühenduda. Õppimisega ei kaota me midagi
sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud. Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris ta oma vanematelt, emalt selle, et elab pidevalt millegi puuduses, head oma mehisuse, reipuse ja arukuse poole püüdlemise aga isalt. Samas tegeles Eros ka filosoofiaga, et saada targaks, sest hetkel oli ta vaid poolel teel. Jumalad ei tegele filosoofiaga, nad on juba targad. Tarkust ajavad taga vaid need, kes on pooleldi nõmedad. Nõmedad aga ei otsi tarkust just sellepärast, et nende endi arvates on neil niigi juba kõik vajalik olemas. Edasi jätkab naine oma arutlust küsides, kui kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, mis tähendab omada
mõista, mida ta on läbi elanud. Teos lõppeb üsna karmilt. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta." Kangelane oli surnud. ,,Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas kustkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." Paul võib-olla mitte tugevuse ja arukuse etalon, kuid piisavalt julge ja vastupidav ta oli jõudnud kaugele, ta oli au etalon.
ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua ühne skeem elusolendite käitumisele ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe osa. Et rajada psühholoogia kindlale eksperimentaalsele alusele, pani Watson ette loobuda teadvuse eksperimentaalsest uurimisest ning keskenduda arukuse eksperimentaalsele uurimisele. Tema lähenemine ei olnud vastolus mitte ainult valitseva psühholoogiasuunaga, vaid ka filosoofide valdava arvamusega ja terve mõistusega. Teadvuse asemel pani ta ette võtta "lähtekohaks esiteks vaadeldava fakti, et organismid niihästi inimene kui ka loomad kohanevad oma keskkonnaga" ja "teiseks, et teatavad stiimulid viivad organismid reaktsioonidele." Watson umbusaldas kesknärvisüsteemi ning oletas, et mõtlemine toimub
Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga Vabadused võisid olla märksa suuremad kui tragöödias. Võeti kasutusele tegelaste tüpiseerimine (inimene kehastas mingit kindlat karakterit) 10. 17. sajandi proosa: autorid, psühholoogilise romaani algus. Baltasar Gracian y Morales - oli hispaania kirjanik ja filosoof. Tuntuimad teosed “Käsioraakel ja arukuse kunst”, “Criticon”. John Bunyan - oli aktiivne puritaan, baptistist jutustaja 12 aastat oma elust veetis vanglas. 1675 kirjutas ta “palveränduri teekond”. Teose populaarsus võrreldav piibliga. Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid
linnakirjanduse ilmekat näidet. Väide: Villoni luule on keskaegse linnakirjanduse ilmekas näide. 2. Loo paralleele kaasaegsete luuletuste ja laulutekstidega. Väide: Villoni tekstides on sarnasusi kaasaegse luule ja laulutekstidega. LÕIGU ÜLESEHITUS VÄIDE 1 lause SELGITUSED NÄITED JA TÕESTUSED JÄRELDUS 1 lause Kokku 7 8 lauset 60 80 sõna 13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Linnakirjandust iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Lõpus oli loo moraal. LINNAKIRJANDUS - EEPIKA Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust,
nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid.
Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted.
Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone. Pallas Minerva Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, teda kutsuti ka Athena tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalannaks, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas. Phoibos Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei Apollon valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli muusika kaitsja. Artemis Diana Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati
Õiguskaitse on paratamatult selline ala, kus tuleb ühiskonnaeluga kursis olla, peab olema soovi parandada selle negatiivseid külgi ning võidelda õigluse eest, olles samas oma tegevuses alati kooskõlas konstitutsiooniga. See on omamoodi raske ning vaevanõudev, kuid samas nii huvitav ja paeluv, et seab eesmärgiks aina kõrgemad sihid. Töötades näiteks kohtuniku või prokurörina, üritaksin hoida oma nime au sees ning seda pigem oma töö kui kõrge positsiooni toel. Hindan inimesi arukuse ja püüdluste, mitte nende ametikoha järgi, mis ehk polegi nii ausalt saavutatud, ning soovin, et nii tehtaks ka minu puhul. Ma pole eales olnud selline inimene ning pole ka nüüd see, kes elaks oma unistustes. Edu ja õnne on võimalik saavutada vaid omaenese pingutuste toel, harva on oluline roll juhusel. Mul pole küll selget tulevikuvisiooni, kuid mingi ettekujutus on kindlasti olemas. Et oma valitud ala
Aioolia saar oli tema kodupaik. Täpsemalt öeldes oli ta siiski vaid tuulte regent, jumalate poolt määratud asevalitseja. Neli tähtsamat tuult olid põhjatuul, läänetuul, lõunatuul ja idatuul. Mainime veel olendeid, kes polnud inimesed, ega jumalas, kuid elutsesid maa peal. Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed. Siiski oli üks neist, Cheiron, tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest. Gorgod olid samuti maapealsed olevused. Neid oli kolm ja kaks neist olid surematud. Nende nimed olid Euryale, Sthenno ja Medusa. Nad olid tiibadega ja draakoni kehaga ning neil olid maod juuste asemel ja nende pilk muutis inimese kiviks. Graiad olid nende õed. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil kolmel hallil naisel oli vaid üks silm ja üks hammas kolme peale. Nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised
) Hera (Juno): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade. Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos. Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal. Ta oli sidemeks inimeste ja jumalate vahel, kes mängis hästi lüürat. Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna. Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt. Hermes (Mercurius): Zeusi käskjalg ja poeg, kes lendas käsku täitma kiiremini kui mõte. Ares (Mars): sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, kes oli väga tapahimuline ja verejanuline.
Traagiline armastuslugu. Rüütliromaane muudeti oma suva järgi . Loodi palju variante, mille paljud episoodid on püsima jäänud rahvamuinasjuttudesse. Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak. Stiil oli valdavalt satiiriline ja õpetlik. Tõsteti ausse moraliseerimine, tauniti kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see
.............................................lk 3; ¶ 7 Autorideklaratsioon..............................................................................................lk 4 Vaesed ja rikkad - kas nii jääbki? Antud essee on tõukeks inimest mõtlema panema kapitalistliku süsteemi miinustest ja puudustest ning tagajärgedest mida ei saa enneteda enne kui sellele armutule süsteemile lõpp tehakse. Essee eesmärgiks on inimeses välja tuua revolutsiooni, arukuse ning mõistmise ja ärkvel olemise, hoides ennast eemale ignorantsusest ja propagandast mida korrumpeerunud maailm, milles me elame meile iga päev peale suruda üritab. Elame maailmas, kus on läbi ajaloo olemas olnud majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel. Euroopas on sellega juba pikemat aega olnud probleeme , kuid ajaloos leidub ka mõningaid näiteid ühiskondadest, kus suudeti tänu erilistele poliitilistele strateegiatele,
Nii imelik, kui see ka pole, polevat tal ema. Ta olevat lihtsalt täiskasvanuna ja täies relvastuses kord Zeusi peast välja karanud. Teda on kirjeldatus kui pöörast, hoolimatud lahingujumalannat. Ta oli linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, samas ka ratsutamiskunsti rajaja. Tema oli Zeusi lemmiklaps, kellele Zeus julges usaldada isegi oma piksenoole.Ta oli tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon Oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu
hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise htsus, arusaamise ja mistmise htsus, mineviku tundmise ja tuleviku aimamise htsus... Mida see thendab? Haridus on igahe igus ja kohustus. Mida see thendab? Haridus on eesmrk ja vahend, ressurss ja tingimus. Mida see thendab? Haridus on ime. Keegi ei saa mitte kunagi elda, et mina tegin kedagi haritud inimeseks. Vimalik on luua haritud inimeseks
Pea kõigi jumalate kohta räägitakse lugusid, kus nad näitavad oma halvemat (inimlikku) poolt. Zeusi teine vend Hades oli allilma ja surnute valitseja. Oma pimeduseriigist lahkus ta harva. Teda peetakse halastamatuks ja järeleandmatuks, ent ometi õiglaseks. Athena oli Zeusi lemmiktütar, täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Ta oli lahingujumalanna, tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane, hariduse, teaduse ja kunsti kaitsja. Hilisemas poeesias on Athena arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon, Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend, oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid valguse, ennustamise ja muusika kaitsja; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Tema lõbustas Olümposel teisi jumalaid oma kuldset lüürat mängides. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Artemis oli tema kaksikõde, jahijumalanna ja amatsoonide jumalanna. Hea kütina hoolitses ta
varjata. Zeusil oli palju lapsi ja kui ta ilmus kaunite neidude juurde, siis oli ta alati inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm. Hera oli tema naine ja õde. Ta oli abielukaitsja. Tegelikult karistas ta neid, kellesse Zeus armus. Temale olid pühendatud lehm ja paabulind. Athena oli Zeusil tütar, aga ema ei olnudki. Ta kargas täiskasvanuna ja täies relvastuses Zeusi peast välja. Vanemates lugudes kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, hilisemas poeesias aga arukuse, puhtuse ning tarkuse kehastusena. Tema taltsutas esimesena hobuse. Talle kuulus linn Ateena ja tema puu oli oliivipuu, mille ta ise oli loonud, lind aga öökull. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg. Ta oli laskurite jumal. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tavaliselt kujutatakse teda kuldse lüüraga, aga mõnikord ka hõbedase vibuga. Apollon õpetas inimestele ravimist. Tema puu oli loorberipuu. Talle oli pühendatud paljud loomad, tähtsamad neist delfiin ja ronk.
peetavat võimet komponenti teisega. Enamik võimed teiseneb elu jooksul vastavalt sellele, kuidas me realiseerime teisi võimeid, omandame uusi oskusi ja teadmisi. Mõnede kutsealade iseloomulikke võimeid Mõistuse- ja kunstiinimesi eristavad loogilis-arutlev ja analüütiline või kujundlik sünteetiline mõtlemistüüp. Kunstniku tüüpi inimesed on tundlikumad, enam uute muljete näljas ja emotsionaalsemad kui ratsionaalsed ja vähem aktiivse teadlase tüüpi isikud. Arukuse teooriad ja intelligentsuse struktuur Arukus on vaimse tegevuse tulemuslikkust määravate psüühiliste vüimete kogum, mida võime vaadelda nii unitaarse joonena kui ka erinevate eelduste, üksikvõimete kooslusena. Intelligentsuse ühefaktoriteooriad Arukuse ühefaktoriteooriad defineeriva intelligentsust põhiliselt kolmel järgmisel viisil: a. arukus on õpivõime b. arukus on abstraktsete mõistetega opereerimise võime c. arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime
iseloomustama 16.-17.sajandi kujutava kunnsti ja arhitektuuri stiili.Baroki kunstiteost iseloomustavad dramaatilised situatsioonid,metafoorne või ka allegoorilis-sümboistlik väljendusviis,mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus.Tähtsaim esindaja on Baltasar Gracian. Baltasar Gracian:Käsitleb elu ja surma ,kuulsuse ja au ,vooruse ja tarkuse probleeme.Tema tuntuim teos on "KÄSIORAAKEL JA ARUKUSE KUNST"(sisaldab 300 filosoofilist miniatuuri).Tema mõtteterade suunitluses on tunda barokk-kirjandusele omast skeptismi. Peale moraalifilosoofiliste tööde kirjutas Gracian mahuka allegoorilise romaani "Criticon"(milles võtab ta lugejad kaasa rännakule mööda Hispaaniat. Hispaania kuulsamad luuletajad olid Gongora ja Quevedo,kes erinesid omavahel nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Luis De Gongora lõi kujundlikku, peenelt viimistletud luulet, mis aga osutus oma metafoorikülluse,
Naine oli perekonnas see, kes pidi kindlustama abikaasade üksmeelsuse ning hoolitsema suhete eest abikaasa perekonnaga. Naine pidi olema suguvõsa kooshoidja. Tema esmane ülesanne aga oli armastada oma meest. Abieluline sõprus rajanevat õiglusel: mees saab rohkem armastust, sest ta on ratsionaalsem ja vooruslikum. Naine on loodud madalamaks, nii et ta saab vähem sõprust ent ometi loomusele vastavalt. Mehed valisid naisi mitte rikkuse vaid heade kommete ja arukuse järgi. Hea kompromiss ehk naisideaal oli keskmise välimusega, sest ilusat oli raske valvata ja koledat raske taluda. Kõigepealt tuli naisel omandada aga usulised kohustused. Lapsed olid keskaja perekonnale tähtsad. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust ning ta oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Lapsed olid vajalikud koduseks tööjõuks ning 3
HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas
Paani kujutati üsna inetuna:kitsejalad,kitsepea ,-sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti Ta põhjustas tihti segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. .Nümfid on väiksemad loodusjumalad. .Kentaurid olid pool hobused-inimesed, nad olid metsikud olevused, pigem loomad kui inimesedÜks neist tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest- Cheiron .Kükloobid olid ühe silmaga hiiglased
Ka surematus on armastuse objekt. Eros on jumala Porose ja sureliku naise Penia poeg. Ta on alati vaene ja kaugeltki mitte kaunis. Ta on mühaklik ja näotu, paljajalgne ning kodutu; alati ta vedeleb ilma tekita kuskil põrandal, magab uste ees või tänaval, lageda taeva all, ning oma ema tõelise pojana on ta alatasa puuduses. Isa mõjul on ta aga üha ilusat ja head jälitamas, mehine, uljas ja reibas, osav jahimees, kange riugaste sepitseja, püüdleb arukuse poole, on taibukas, tegeleb kogu elu filosoofiaga, on osav võlur, mürgitseja ja sofist; oma loomult ei ole ta ei surelik ega surematu. Eros on jumalate ja inimeste vahel selgitajaks ehk vahendajaks ta annab jumalatele teada inimeste palved ja ohvrid, inimestele aga jumalate käsud ja hüvitused ohvrite eest. Eros asub inimeste ja jumalate keskel, täites nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side. Eros on
Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes. Hades - Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone. Athena - Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalanna, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas. Apollon - Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli muusika kaitsja. Artemis - Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati kuujumalanna Seleenega, teeristide jumalanna, seostati pimeduse tempudega.
teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides.Samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist.Kõige rohkem austatakse teda aga valgusejumalana, kelles pole mingit varju ja seega on ta tõejumal. Delfis asus Apolloni oraakel.Delfi Apollon oli otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel
planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ. Pärilikkus, hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut. Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse sisu. Eesti 12-18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdrukute üle alates 15. eluaastast. Kuidas andekad lapsed mõtlevad Uuringud on kinnitanud, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega eakaaslastest mitmes aspektis. Nad näevad, mõistavad ja tõlgendavad übritsevat reaalsust, konstrueerides oma intellektuaalset pilti maailmast (sündmustest, situatsioonidest, ideedest,
lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei saa minuomaks, ei saa ka kellegi teise omaks!" Lucifer tõstis mantli alt võlukepi ja suunas selle printsessi poole sooviga ta tappa. Kuid sellsamal hetkel hüppas kuninganna printsessi ette. Kuninganna langes otse kuninga käte
ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. · Nümf Nümfid on väiksemad loodusjumalad. · Kentaur Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem loomad kui inimesed. Siiski oli üks neist Cheiron tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest. · Kükloop Kükloobid olid hiiglased, kellel oli vaid üks silm otsaesisel.
avaldanud: suur humanistlik unistus vastuolude klaarimisest õigluse vaimus, rahvaste igatsetud ühinemine ühiskultuuri märgi all utoopiaks jäänud, meie tegelikkuses täideminemata ja vahest üldse täitumatu. Erasmuse teeneks jääb, et ta rajas maailmas kirjanduslikult teed humanismiideele, sellele kõige lihtsamale ja ühtaegu igavesele mõttele, et inimkonna ülim ülesanne on muutuda aina humaansemaks, aina vaimsemaks, aina mõistvamaks. Pärast Erasmust jätkab arukuse ja leebuse sõnumit ta õpilane Montaigne, kellele ,,ebainimlikkus on kõigist pahedest halvim". 6
4. Vältige mitmetimõistetavaid käske. 5. Pidage sõna. 6. Tegelege iga olukorraga otsekohe. 7. Lapse löömine ja sõimusõnade kasutamine olgu välistatud. 8. Väljendage armastust. 9. Kui laps saab noomida, tehke sellest ,,aeg-maha-sündmus". 10. Pärast noomimist arutage juhtunu läbi. 11. Hiljem ärge unustage koos rõõmustamast, et asjad said ilusasti selgeks räägitud. Suur üllatus on see, et teie laps austab teid arukuse ja ettenägelikkuse eest, kui võimaldate tema indigo-olemusel avalduda! Ma annan oma tütrele Samarale suure vabaduse ja loomisvõimalused, kuid see ei tähenda, et tal õnnestuks vältida minu ranget pilku, mis jälgib tema suhtumisi ja käitumist. Ma võin väliselt mõjuda üsna karmina, kuid Samara tunnetab piire, millest ta ei tohi üle astuda, ja kui ma olen teda korrale kutsunud, siis reeglina ta tänab mind, et sekkusin. Poputamine on suur viga
Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena tohterdamist); valgusejumal, tõejumal. Delfi oraakel oli Apolloni oraakel. Puu- loorberipuu; loom- delfiin; lind- ronk.: *ARTEMIS: Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, küttide ja noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol. Puu- küpress; loom- metsloomad, eriti aga põder
3. Suhtlemisoskus Suhtlemisoskus jaguneb tunnetusliku ehk verbaalse eneseväljenduse, kommunikatiivseks, ekspressiivseks ja mõjutamisoskuseks. Tunnetuslikke oskusi võib omakorda jagada neljaks. 1. Isikutaju ja inimesetundmise oskus. Siia kuulub võime eristada suhtluskaaslase akuutset psüühilist seisundit, anda inimesele nende käitumise põhjal tabav psühholoogiline kirjeldus, otsustada inimeste suhtlemisomaduste, arukuse, väärtushinnangute üle. 2. Situatsioonitaju ja käitumise ettenägemise oskus. Siia kuulub taip eristada ja ära tunda suhtlemise ,,siin ja praegu" lavastuva mikrosituatsiooni põhiolemust ja mängureegleid. Oskus mõista rituaalse, sümboolse, mitmetähendusliku ja peidetu olemasolu inimkäitumises. Võime ära tunda manipuleerivat käitumist ja suhtlemismänge ning oskust ette aimata nende kulgu. 3. Enesetundmine
- ajastut mõjutas 30-aastane sõda Saksamaal Levis Eestisse läbi Rootsi kuninga Gustav Adolf II, kes aitas rajada Tartu Ülikooli Barokk avaldub vastandites, kontrastides. Näiteks: mütoloogia -> võib olla segatud labasusega, meelelisusega, ilus-inetu(vastandamine). - toob palju realistlikke jooni - palju metafoore, allegooriat(terve lugu metafoor) - pateetika ja pila(kõrgelennuline, naerdakse välja) - Hispaanias tähtsaim kirjanik Gracian: ,,Käsioraakel ehk arukuse kunst" - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks. - Ideaalid on kättesaamatud, maine elu polnud nii hea kui teispoolne elu -> ühiskonnas kriis - näilisus -> vastandab tegelikkust - inimene sisemiselt lõhestunud pessimistlik - Gracian ühendab vastandid - klassitsismis on kindlad kriteeriumid, piiritletud - umbusaldati meelelisi naudinguid - seotud tunnete ja mõtetega
inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Pallas Athenat kutsuti rooma mütoloogias Minervaks. Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite
Lahingujumalanna. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsioono, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse ,et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind. 8 Phoibos Apollon (Apollo) Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel
Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või inimeste mingite ühenduste üks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi (õiguslikke, majanduslikke, administratiivseid, teaduslik-teoreetilisi, metodoloogilisi, metoodilisi ja organisatsioonilisi jt aluseid) ja küllap ka nendel inimestel, kes
Vaimupuudega inimesed vajavad samuti üsna tihti palju abi ja tuge. Kuna neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ja samuti varem õpitud uutes olukordades kasutada. Hea kui on toetajaid, sest läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu, mis oleks nende vajadustega kooskõlas ja mis samuti sarnaneks puudeta inimese elu. Kuid siiski vaimupuue ainult piirab inimese tegutsemisvõimalusi osaliselt. Ega vaimupuue ei näita kogu arukuse puudumist, vaid hoopis teatud tüüpi intelligentsuse piiratust. Intelligentsus on see, mis lubab meil edukalt kohaneda olukordades. Vaimupuudeid võib liigitada kolme rühma. Esiteks-praktiline intelligentsus, mis näitab võimet hoolitseda enda eest ja enesega igapäevaselt toime tulla. Teiseks-sotsiaalne intelligentsus, mis näitab võimet mõista sotsiaalseid ootusi ja analüüsida nende põhjal, kuidas olukordades toime tulla, just sotsiaalsetes olukordades.
Koomiline alge oli nihkunud teisejärguliseks ning esikohale oli tõusnud just õrnade ja liigutavate tunnete edasiandmine muusika kaudu. ,,Mustlasparuni" imekaunis muusika vapustas isegi Straussi ammusi austajaid. Johannes Brahms kuulutas: ,,Pärast Mozarti ,,Võluflööti" pole ükski saksa muusik küündinud koomilise ooperi alal selliste kõrgusteni nagu on saavutanud Strauss". Peale ,,Mustlasparuni" jõudis Strauss küll veel kirjutada kaks operetti-1895 Waldmeister ja 1897 ,,Arukuse jumalanna"-, mis aga paraku tema kuulsusepärjale enam loorbereid ei lisandu. Johann Strauss suri 3.juunil 1899 kahepoolsesse kopsupõletikku. 7 Valik pilte Strauss koos Johannes Brahmsiga Strauss Jr Strauss koos abikaasa Adelega Johannes Strauss II 8 Kasutatud kirjandus ,,21 maailmakuulsat heliloojat" (lk 152-163) 9
taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemates poeesisas on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn, oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull oli tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta h6bedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta
esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Just Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Ta kandis enamjaolt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Athena kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu hallisilmne või välgusilmne. Kolmest neitsilikust jumalannast oli Athena kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele - Pandorale. Zeusile meeldis teda kutsuda nimega ,,öökulliilmne". Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. On müüt kus Hephaistos püüdis Athenat vägistada. Et oma neitsilikust kaitsta, haitus Athena saladuslikul kombel, nii et seppjumala sperma kukkus maapinnale ja muutus Erichtoniose maoks
annaabi.ee 
