Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj
Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj
töödes esinevatest varjatud puudustest. 1.6. Käesolev akt on Töövõtjale tasu maksmise aluseks. Pooltevaheline arveldamine toimub vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. 1.7. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. 2. Akteeritavad tööd Lepingu Tööde algusest Aruandeperioodil kohane kokku teostatud teostatud Jääk Nr Tööde loetelu maksumus eurot % eurot % eurot 1 2 3 4 KOKKU: Aruandeperioodil teostatud tööde maksumus (eurot): Käibemaks [käibemaksu määr] % (eurot):
KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO
majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu. Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud
Toote- ja impordimaksude suhe SKP-sse. Eesti võrreldes Euroopa Liidu keskmisega vaatlusperioodil. % 2011 2010 2009 2008 2007 2006 EL keskmine Eesti 2005 2004 2003 2002 2001 11,5 12 12,5 13 13,5 14 14,5 15 Toote- ja impordimaksude suhe SKP-sse aruandeperioodil võrrelduna lähiriikidega. 15,9% 18,4% Rootsi 14,1% 13% Soome 13,1% EL (27 riiki) 12,9% 2001 2011
tööliste arv * tööviljakus = toodangu maht (L) (Y/L) (Y) aeg * kiirus = teepikkus (h) (km/h) (km) 1 i = Üldkujul kirjutatakse kvantitatiivse nähtuse individuaalindeksi valem kujul: 0 1 kvantitatiivse nähtuse väärtus vaadeldaval perioodil (aruandeperioodil); 0 kvantitatiivse nähtuse väärtus võrdluse aluseks võetud perioodil (baasperioodil). Teguriindeksiks nimetatakse üldindeksit, mis iseloomustab kahest (või mitmest) koos toimivast tegurist ainult ühe muutumise keskmist mõju resultaatnähtusele. Teise teguri mõju elimineeritakse. Indeksi arvutamise valemi üldkuju on järgmine: I = 1 1 0 1
1 kord kuus Tagasiside Õige vastus on: 1 kord aastas . Küsimus 7 Kohustuslik bilansipäev raamatupidamisarvestuses on: Sellist mõistet ei eksisteeri Majandusaasta jooksul ükskõik milline kuupäev Majandusaasta esimene kuupäev Majandusaasta viimane kuupäev Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse:
Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud Lõpu Rahaline seis aruandeperioodi kasum Näidatakse bilansis näidatakse bilansi omakapitali Rahakäibe aruanne Kasumiaruanne all, jaotamata kasumi kooseisu. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane
9. Kasumiaruande koostamine (palun esitage kulud kulude all ja tulud tulude all) NB! Kasumiaruande koostamine on TEKKEPÕHINE! Ka siis kui ei ole kulude-tulude osas raha liikumist toimunud, kantakse tekkepõhisusest lähtudes ikka kuludesse või tuludesse. Laen ei ole kulu, laen on tagasimaksmisele kuuluv raha. Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes. Kulud Tulud Aruandeperioodil toimunud majandustehingud: 1) Laekusid põhitootmise kuluarved 80 80 2) Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena 30 3) Tasuti pangalaenu osamakse 50 4) Tasuti pangalaenu intressid 10 10 5) Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon 35 35 6) Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha 120 120
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu,
Rahavoogude aruanne näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt. Kõik summad näidatakse plusside ja miinustega. Bilansi esimese kirje muutus. Näitab ära miks raha suurenes või vähenes. Kaug ja otsemeetod. Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud ettevõtte omakapitalis. Lisad selgitan ära millist raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on aastaaruande koostamisel . Selgitan ära lõikude kohta, milliseid arvestuspõhimõtteid kasutan. Selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. Muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandus tulemusest ja rahavoogudest. (kolm on kohustulikud)
minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Siiri Paurson TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2009 2013 Iseseisev töö Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: lektor Birgit Maasing, MA Tartu 2015 Mõisted Jooksevhind -- kaupade ja teenuste kehtivad hinnad aruandeperioodil. (Mõisted ja metoodika 2009) Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009 2013 Tabelis 1. on arvuliselt välja toodud erinevatel aastatel (2009-2013) elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustuse, mäetööstuse ja töötleva tööstuse jooksevhindu. Tabel 1. Tööstustoodangu jagunemine jooksevhindades 2009-2013 (TO001: TÖÖSTUSTOODANG JOOKSEVHINDADES 2015) AASTA
1 RIIGI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate
Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine). Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvutamise kord ja sagedus sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt: 1) arvutatakse keskmine soetusmaksumus algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodil kulutatud materjali soetusmaksumus arvutatakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Antud meetod ignoreerib asjaolu, et varu on kujunenud eri ajal ja erineva tegeliku soetusmaksumusega ning üldistab hinnaerinevused. Keskmise soetusmaksumuse meetod on käesoleval ajal enamkasutatav. 4.2.3 FIFO-meetod FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras (esmalt
loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada • Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek • Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist • Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed) • Tulu – on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed)
Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. müüdud toodangu kulu lühiajaliste kohustuste käibekordaja= keskmised lühiajalised võlgnevused Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist lühiajaliste võlgade maksetähtaega päevades. Antud näites on see 70 päeva, ehk väga aeglane. Ise maksab oma võlgnevusi aeglasemalt ära, kui tulevad nõuded sisse. Kuni 30 päeva on normaalne aeg.
kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood põhitegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. Niisugune info võimaldab objektiivselt hinnata ettevõtte rahalist olukorda, ettevõtte tegelikku ostuvõimet ja kohustuste tähtajalise tasumise võimet. Samuti annab aruanne infot ettevõtte rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil ning prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid ning hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele. Erinevatest tunnustest lähtuv finantsaruannete võrdlus on toodud järgnevas tabelis. Tabel 2. Finantsaruannete võrdlus Aruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Tunnus Kohustuslikkus Kohustuslik Kohustuslik Kohustuslik
raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid. Kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid (äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud")
Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibevälde Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS) Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujunda finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud sum
Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18% 2011 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 167 580 tuhat, millest 14 494 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 8,65 % 3. Mil moel on majandus- ja tegevuskeskkonnas toimuv autorite hinnangul mõjutanud organisatsioonide tööjõu tootlikkuse muutust? Kuna ettevõtte töötajate arv on viimastel aastatel olnud pigem stabiilne, siis töötajate tootlikkuse kasv tugineb suurenenud müügitulule. Ettevõtte aruandeperioodil tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem, kuigi ettevõte ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid. Aastal 2013 töötas emaettevõttes ning tütarettevõtetes kokku keskmiselt 757 inimest, kelles insenertehniline pool moodustas 357 inimest. Müügitulu antud aastal oli 173 651 tuhat €. Seega
Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu,
0 kr 0 kr 12. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 13.2. Vekslivõlad KOKKU rühm 13. 0 kr 0 kr 14. Mitmesugused võlad 14.1. Võlad tütar- või emaettevõtetele 14.2. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 14. 0 kr 0 kr 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 16.2. Dividendivõlad 16.3. Intressivõlad 16.4. Muud viitvõlad KOKKU rühm 16. 0 kr 0 kr 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused 19.1. Mittekonventeeritavad võlakohustused 19.2. Konventeeritavad võlakohustused 19
i = Individuaalindekseid on võimalik arvutada nii kvantitatiivsetest kui kvalitatiivsetest nähtustest: 0 Kvantitatiivse nähtuse puhul (toodangu maht)= 1 Kvalitatiivse nähtuse puhul(toote hind)= i = 0 1 või 1 nähtuse väärtus vaadeldaval perioodil (aruandeperioodil), 0 baasperioodil. Üldindekseid arvutatakse üldjuhul liitkogumite (tegurisüsteemide) käsitlemisel. (=) I = 1 1 Koondindeks on üldindeks, mis iseloomustab mitme teguri samaaegset mõju 0 0
perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt. Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs aruandeperioodil kasutatud materjalide soetuskulu. Kapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust suurendavad kulud ja mittekapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust säilitavad kulud. Näide: Raudtee remondi vs raudtee hoolduskulud. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) – soetuskulud(minevik). Näide: Teeremondimasina soetamiseks tehtud kulutused, mis sisaldavad selle ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid.
Raamatupidamise sise- eeskiri Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud mõnda raamatupidamise korraldamise sätet, dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse raamatupidamisseadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatut. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne annab infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil, Rahavoogude aruanne aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele, aitab siduda kasumiaruande ja bilansi raha liikumisega Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest,
ettevõtted kasutada neist ükskõik kumba. Vastavalt varude perioodilise arvestuse süsteemile ei peeta aasta või mistahes aruandeperioodi jooksul materiaalsete varude üksikasjalikku arvestust, kuid aasta (aruandeperioodi) lõpul tehakse olemasolevate varude inventuur. Realiseeritud kaupade omahinda ei saa määrata enne inventuuri lõppemist, kuna selle suurus tehakse kindlaks järgmise tehtega: Varude jääk aasta algul (või mistahes aruandeperioodil) + materjali ostud aasta jooksul(või mistahes aruandeperioodil) varude jääk aasta lõpus (või mistahes aruandeperioodil) (konto ,,kaubad" algsaldo + ostud aasta jooksul kaupade jääk aasta lõpul (või mistahes aruandeperioodil) INVENTUURI ANDMETEL) Vastavalt varude pideva (jooksva) arvestuse süsteemile kirjendatakse siin üksikasjalikult kaupade ostu müüki. Realiseeritud kaupade omahind määratakse vastavalt sellele, kuidas neid müüdi
Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu/ keskmine kreditoorne võlgnevus Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades) Lühiajaliste kohustuste käibevälde = 360/ lühiajaliste kohustuste käibekordaja Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid.
ögi valmistamin e E — ettevalmistusaeg P — puhkeaeg A — abitöö K — põhitöö S — mõttetu seisak L — lõpetustöö SUHTARV Struktuur suhtarv - osakogumimaht jagatud üldkogumi mahuga Koordinatsiooni suhtarv- osakogum I maht jagatud osakogumi K mahuga ( nt emara üliõpilasi on 200 ja nendest kadette kokku 400) Dünaamika suhtarv (indeks) - tunnuse väärtus aruandeperioodil jagatud tunnuse väärtusega baasiperioodil hälbimissuhtarv (indeks) - uuritava nähtuse tunnuse väärtuse hälbimist/kõrvalekaldumist võrdlussuhtarv - kogumi M maht jagatud kogumi N mahuga Suhtarve väljendatakse kas kordades või protsentides. KESKMISED Aritmeetilist keskmist kasutatakse: 1. kui tulemused on koontunud sümmeetriliselt keskpunkti ümber 2. kui tulemus nõuab seostamist teiste meetoditega 3
Varaobjekt – möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud
Eesti hea raamatupidamistava on IFRS standarditele, kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu
KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. KONSOLIDEERIV ÜKSUS on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. TÖÖLEPINGU SEADUS: TÖÖLEPINGU alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile
keskmist kurssi). (SME IFRS 7.12). 44. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja raha ekvivalentidele kajastatakse eraldi äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. (SME IFRS 7.13). 9 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 46. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja (SME IFRS 6.2, 6.3): (a) kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või kahjum (ettevõtted, kes koostavad vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 30 koondkasumiaruande, esitavad puhaskasumi või kahjumi asemel aruandeperioodi koondkasumi); (b) arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (näiteks jaotamata kasumi
tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhivarana võetakse arvele need asjad ja õigused, mis tõenäoliselt osalevad tulevastel perioodidel tulu tekkimisel. Põhivara väärtuse piiride määratlemine toimub ettevõtte enda poolt ja fikseeritakse raamatupidamise sise- eeskirjades. Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud. KOHUSTUSED Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 14. Mitmesugused võlad 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud)
majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi,arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad
Ostutehinguga seotud bilansilised ja kasumiaruandes toimuvad muutused · Varude koosseis (ostu sooritamise suurenevad varad ning tekib kohustus tarnijatele) · Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb.
Skeem 2 - traditsiooniline Ameerika Ühendriikide ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele. Antud skeem on palju informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, kuigi on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde . Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Tegevustulemuse analüüs Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades). Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde. Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta
................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS Kui veel mõni aasta tagasi piisas kulude õigesti ja õiglaselt arvestamisest, siis nüüd see enam nii ei ole. Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse kulusid arvestatakse (Karu, 2012, lk 4). Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed (RPS § 3 lg 5). Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. See jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu
tasumine kauba ostul Tulemus Kasum 10 Rahavoog -10 Pikas perspektiivis muutub kasum alati rahaks, kuid kui raha väljaminekute ja sissetulekute vahel on väga pikk ajaline distants, võib see ettevõttele väga suuri, kui mitte fataalseid, probleeme tekitada. Seetõttu on väga oluline jälgida lisaks kasumi kujunemisele ka ettevõtte raha liikumisi. Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Kreeditoride kaitseks on äriseadustikuga kehtestatud piirid netovarade vähenemisele
millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara
seekord allahindluseks vajadus puudub. Avalikkuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finatsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Aruannetes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel. Aruande tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul kui see ei ole konkreetselt nõutud ühegi Raamatupidamise Toimkonna juhendi poolt. Raamatupidamise seadus: Raamatupidamiskohustuslased: (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2)
)(kui on) . MVaK = lühiajalised kohustused Ettevõtte rahandus 7 RP089 SUHTARVUDE näitajate 2 rühm (efektiivsuse suhtarvud): Näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. 1. LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KÄIBEKORDAJA (LVKäK) see näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Kõrge väärtus iseloomustab nõuete head konverteeritavust rahaks. müügi netokäive . Samal ajal võib see LVKäK = lühiajalised võlgnevused (keskmine) iseloomustada seda, et ettevõtte kasutab ranget järelmaksu- poliitikat (võlgnikele antakse arvete tasumiseks väga lühike periood). AGA! Kui teised ettevõtted samas piirkonnas ka müüvad sama toodet/teenust, siis kliendid
· Cecily A. Raiborn, Michael R. Kinney United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Management and cost accouting · Colin Drury London: Cengage Learning, 2008 · Cost accouting: a managerial emphasis · Charles T. Horngren, Srikant M. Datar, georga Foster Upper Saddle River, NJ : Pearson Prentice Hall, c2006. 4 Põhimõisted · Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud
MÜÜGITULU Kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulu ei sisalda põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud).
mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodil teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulud, millele vastavad tulud tekkivad järgmisel perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, kui nendega seonduvad tulud. 7. Objektiivsuse printsiip. Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. aktsia- või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda
annaabi.ee 
