Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artikli „The new covenant of employability” kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, organisatsioon, organisatsioonid, mistõttu, ootavad, karjäär, motivatsioon, employability, koolitamine, edukam, psühholoogiline, viitab, lepingud, arendamist, edukad, vanadest, strateegiaid, eneseteostus, harjunud, neilt, koolitada, tunnevad, kahtluse, suhtlemisoskus, meeskonnatöö1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Joonis. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest organisatsioonis. Organisatsioonikäitumise puhul analüüsitakse
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
............................................... 12 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva töökeskkonnas omab töö inimeste igapäevaelus väga tähtsat rolli. Kõik inimesed sooviksid teha just sellist tööd, mis neile meeldib, mida nad oskavad ja mis tekitab inimeses ka tunde,et ta annab oma panuse sellega ühiskonda. Inimene, kes teab,et tema tööd austatakse ja väärtustatakse on kindlasti pühendunud ja annab kõik,et tema organisatsioon oleks edukas. Pühendumuse all mõistetakse inimese emotsionaalset ja intellektuaalset seotust organisatsiooniga. Pühendumus on justkui lubadus, sõnatu kokkulepe töötaja ja organisatsiooni vahel olla teineteise vastu hea, teineteisest lugu pidada ja teineteise nimel pingutada. (Märtsin 2004). Kindlasti on inimeste pühendumus erinevates keskkondades ja olukordades erinev,
Konsensuslik otsuste langetamine tagab nii informatsiooni otsese väärtuse kui selle jagamise ning samal ajal näitab avalikult ettevõtte pühendumust oma väärtushinnangutesse. Probleemide arutamisel ühiselt, pälvib see tihti tähelepanu, kuna see on kõrgelt hinnatud koostöövorm. Enamasti pühendavad Z-tüüpi organisatsioonid palju energiat, arendamaks isikutevahelist suhtlemist efektiivseks kompromisside saavutamiseks. Seda tüüpi organisatsioonid näitavad üldjuhul üles laia huvi oma alluvate ja kaastöötajate heaolu vastu, võttes seda kui loomulikku osa töötajate vahelises suhtes. Suhted inimeste vahel kipuvad olema mitteformaalsed ja suurt rõhku pannakse sellele, 4 Z TEOORIA et kõik töötajad omavahel läviks
Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria 2. KAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 2.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Teooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine täidaksid oma eesmärgi. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu on ühele või teisele põhiküsimusele pööratud või mida eriti rõhutatud, võib välja tuua organisatsiooni- ja juhtimisteoorias valitsevad põhilised lähenemisviisid ja käsitlussuunad. (Alas, 2008: 23) Kaasaegseid juhtimisteooriad käsitlevad pikemalt Aino Siimon ja Kulno Türk (2003: 47-52)
J. Watti ehitatud aurumasin sai 1870. ail tähtsaks mehhaanilise energia allikaks. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Te a d u s l i k j u h t i m i n e · Teaduslik juhtimine püüdis rakendada teaduslikke põhimõtteid tööülesannete täitmisel efektiivsuse tõstmiseks. Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule. Uuriti üksikuid töid, täiustati tööriistu. Tööliste ja töötajate vahelist majanduslikku vastuolu püüti lahendada tehniliste lahendustega
juhtidele. Rahvusvaheliste organisatsioonide pidev juurde tekkimine toob kaasa uusi väljakutseid personalitöös seoses koolituste ning täiendõppe korraldamisega.6 Muutused tööjõu soolises ning vanuselises koosluses. Tulevikus on naised, vanemaealised inimesed ning õppurid tähtsaks tööjõu allikaks, tulenevalt lihsamast juurdepääsust haridusele (täiskasvanud õpprite osakaalu tõus, koduperenaiste õppima suundumine, õpilaste varane tööle suundumine). Seega peab iga organisatsioon tööjõu planeerimisel võtma arvesse nende gruppide potentsiaali ja talendikust. Tööjõu koosluse muutumine viib uute väärtuste tekkimiseni organisatsioonis.7 Organisatsiooniline areng. Tulevikus peavad muutused olema juhitud, et parandada ogranisatsiooni efektiivsust. Tippjuhtimine saab olema aktiivsemalt kaasatud personalitöö arendamisse.8 Uued tööeetikad. Suurem jõud peitub projektipõhises töös ja tiimitöös. Muutuv tööeetika nõuab
keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord....................................................................................
2 Kogemuse tähtsus olukorrateoorias on oluline, kuid samas tuleb arvestada, et eelnenud situatsioonidele analoogsete juhtimisolukordade täieliku kordumise tõenäosus on võrdlemisi väike. Situatsiooniline ja sellega tihedalt seotud süsteemne lähenemisviis ei ole lihtsalt mingi juhtidele mõeldud teadusprintsiipide ja ettekirjutuste kogum. See on eelkõige nende probleemide, millega organisatsioonid pidevalt kokku põrkavad, mõistmine ja lahendamise viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele
Projektijuhi ülesanne on leida projekti jaoks toimiv lahendus juhtimisvõtted, mis sobivad konkreetses situatsioonis rakendamiseks. Samas saab välja tuua sarnasusi, mis on omased kõikidele projektidele: saavutada tuleb seatud eesmärk, mida defineeritakse mingite kriteeriumite kaudu (aeg, raha, ootused); projekti edu sõltub inimestest, mitte kasutatavatest tehnikatest; projektid ei eksisteeri vaakumis igal projektil on seda ümbritsev keskkond. Inimesed ootavad, et projekti tulemusena sünniks midagi uut või erilist isegi siis, kui ootused pole eriti selgepiirilised ja muutuvad ajas. Ootused võistlevad omakorda aja ja kulude kriteeriumiga. Inimestel on erinevad ootused, mis ajas muutuvad ning ühe kriteeriumi alusel edu saavutamine tähendab tihti teistes järeleandmiste tegemise vajadust (vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid.
Edukas juht on hea kuulaja. Peab mäletama, et kuulamine ja kuulmine on erinevad asjad ja tuleb osata nendele vahet teha. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Efektiivne kuulamine on tähendab keskenduda rääkijale ja suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Mina alati leian aega kuulamiseks, kuulates ,,loen ridade vahel" ja kui vajatakse minu reaktsiooni või tagasisidet, siis teen seda nii kiiresti kui võimalik. Oma kogemusest tean, kuivõrd tekitab stressi ja langetab motivatsiooni kui juht ei leia aega sind ära kuulata, sest sellisel juhul jääd oma probleemiga üksinda. Ebameeldiv on ka olukord, kus töötaja teeb pakkumise kuidas saab töökorraldust paremaks muuta, aga
parimatele natuke rohkem, kui parimatele tunduvalt rohkem, kui keskpärastele) keskpärastele) Juhid ei vaja ,,õlalepatsutamist" Ka juhid tahavad tunda, et neid väärtustatakse Ma tean, et X on keskpärane või alla selle Peame olema õiglased X-i 15 alluva suhtes sooritusega töötaja, aga ta on meil töötanud 15 aastat ja peame tema suhtes õiglased olema Talendijuhtimises on tähtis: · Paigutada õiged inimesed õigetele ametikohtadele. · Põhiline iva on tagada olukord, kus võtmeametikohtadel töötavad väga head tegijad. 4 Talendijuhtimisest kui tähtsast ettevõtete edukuse tagamise osast on juhtimisteooriates räägitud juba pikalt. Organisatsiooniti erineb ka see, mida talendi all mõistetakse
................................................... 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine........................................................................ 8 2.2. Motivatsiooni tõstmine põhinedes vajaduste struktuuril....................................10 2.3. Eesmärkidel põhinev motivatsioon.............................................................11 2.4. Motivatsiooni tõstmine töö rikastamise kaudu.......................................... ..13 2.5. Omanike ja teenistujate vaheline suhtlemine............................................. ..14 2.6. Personal ja struktuurkapital.....................................................................15 2.7. Personaliidee................................................................................. ..15 Kokkuvõte..................
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
loomine kontori töökohtade arvutiseerimisest · Algfaasis, peale esmast riistvara ja standardtarkvara hanget, on ettevõtte infotöö sisuks olemasoleva infosüsteemi kasutamine ja ülalpidamine. · IT juhtimine ei ole algfaasis veel väga ajamahukas ega keerukas ja Tippjuht tegeleb sellega reeglina ise. · Spetsialisti vastutusvaldkonda kuuluvate tegevuste töömaht võib algfaasis olla täiskoormusega töötajale ebapiisav, mistõttu tuleb valida, kas: palgata osalise koormusega IT spetsialist leida või arendada keegi olemasolevate töötajate hulgast IT tugiisikuks, kes teeks seda põhitöö kõrvalt osta hooldusteenus väljaspoolt mõnelt arvutifirmalt IT Personalijuhtimine 2 2. Arendusfaasis - alustavad ettevõtted esimeste mahukamate IT arendusprojektidega, milleks on tüüpiliselt
.................7 1.2. Inimese arenguvajadused...................................................................................8 1.3. Personali arendamise tingimused....................................................................10 1.4. Organisatsiooni strateegilised komponendid...................................................11 1.5. Õppimine organisatsioonis..............................................................................14 1.6. Personali arendamine ja koolitamine...............................................................14 1.7. Kooltuspoliitika, koolitamise strateegia..........................................................15 1.8. Koolitusvajaduse hindamine............................................................................16 1.9. Koolitusmeetodid.............................................................................................17 2. ÜLEVAADE UURITAVAST ETTEVÕTTEST JA UURIMISMEETODITEST.....19 2.1
Valmidus meeskonnatööks Esimene mulje kandidaadist Huvi töö vastu 0 5 10 15 20 25 Haridus, pädevus Milliseid oskusi, iseloomuomadusi ning teisi aspekte olete pidanud oluliseks uue töötaja puhul katseaja jooksul? Iseseisev, algataja Rutiinitaluvus Klienditeenindusoskus Paindlikkus tööaja suhtes Konfidentsiaalsus
Valmidus meeskonnatööks Esimene mulje kandidaadist Huvi töö vastu 0 5 10 15 20 25 Haridus, pädevus Milliseid oskusi, iseloomuomadusi ning teisi aspekte olete pidanud oluliseks uue töötaja puhul katseaja jooksul? Iseseisev, algataja Rutiinitaluvus Klienditeenindusoskus Paindlikkus tööaja suhtes Konfidentsiaalsus
Peale töötuseperioodi tööturule tagasi saamine Inimkapitali teooria Sõelumisteooria Uusklassikaline majandusteooria Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise seosed töötusega Töötuse mõju hilisemale tööteele Alanev mobiilsus Ebapüsivamad töökohad Töötuse kordumine Madalamad sissetulekud Vaeghõive Mitte vabatahtlik täistööajast lühemate tööaegadega töötamine Töökoht ei ole vastuavuses töötaja hariduse, oskuste taseme või töökogemusega Töö, mille tasu on vaesuspiiril Pealmised vaeghõivatud grupid: Naised Noored Madala haridusega Mõju: Majanduslik Sotsiaalne stigmatiseerimine, kuritegevus Psühholoogiline madal enesehinnang, depressioon 6. Hiliskarjäär ja tööturult väljumine Vanemaealiste positsioon tööturul teiste vanusegruppidega võrreldes Pole teistest vanusegruppidest suuremat ohtu tööd kaotada Raskem tööd leida
koosnevad omavahel kombineeritud väikestest valikutest ja otsustest. Otsustamisel tuleb läbida mitmeid etappe ning ületada nende teele jäävaid takistusi. Kaasates töötajad otsustusprotsessi, tõhustab see õigete otsuste vastuvõtmist ning samas tõstab ka töötajate motiveeritust ning arendab nende võimeid. Seega juhi ülesanne on näidata ette probleem, kuulata ära töötajate arvamused ning arvestada nendega otsuste vastuvõtmisel. 1.5.2 Vastutamine Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Vastutus koondub tööülesannetega ja ettevõtte eesmärkidega, mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat aines Juhtimise alused Koostaja: Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel
juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? 2. Arutle, milline on planeerimise roll juhtimises.
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk PS-2-E-P-tal PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Tallinn 2010 Personali värbamine ja valik SISSEJUHATUS Kõik puutuvad erinevate organisatsioonidega oma igapäeva elus kokku. Organisatsioon omakorda sõltub seal töötavatest inimestest, kuna personal tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Töötajad on need, kes moodustavad mingi organisatsiooni ehk ettevõtte, sellepärast ongi inimeste palkamine teatud asutusse väga oluline protsess. Viimasel ajal on suurt tähelepanu pööratud organisatsiooni töötajate otsimisele. Kuna õige personali värbamine ja valik aitab kokku hoida rahalisis kulutusi, siis peab iga asutuse juhtkond sellest teadlik olema
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust ning mitte kulutada asjatult ressursse.
1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
annaabi.ee 
