Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ars nova - võtmeisikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, vitry, machaut, helilooja, philippe, missatsükkel, võtmeisikud, 1291, filosoof, matemaatik, traktaat, ajastule, teoreetilised, 1295, jagama, kestel, guillaume, mehena, messe, nostre, suurteosRENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna
Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika
Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika zanrites. 1. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei). Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Ajastu tähtsaimaid teoseid on esimene muusikalise tervikuna loodud missatsükkel, autoriks Guillame de Machaut. 2. Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid näitasid oma keerukusega ajastu kompositsioonitehnikat. Kirjutati poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette: kuninga kroonimine vms.. 3. Kirikumuusika ja moti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest: ballaad, rondeau, virelai.
Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist). 2.2.2. Trecento esindaja Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides:
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu
muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78)
ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14
Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon-
See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5
Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johannes XXII ilmalikku muusikat tauniva läkituse, mis on erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva. Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus. 14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks.
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast.
vokaalpolüfoonia ajastust. Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1.Vararenessanss - XV sajand 2.Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3.Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristiliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Vararenessanss (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
Gregoriuse laul on ühehäälne ja saateta kuid kirikus kasutatakse siiski tihti tagasihoidlikku orelisaadet. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keeruline ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. 3. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud kes parodeerisid sageli kristlikke hümne ja laulude sisu oli tihti peale üsna siivutu. Vanemate säilunud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- zonglöörid ehk menestrelid
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.–17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike žanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus
lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale.
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik ning muusik (samuti lahkas ta laipu ja valmistas ette võimsaid tuleshowsid õukondlikel pidustustel). Leonardolt on säilinud üle 5000 lehekülje üleskirjutisi koos näitlike joonistega. Renessanss on läinud ajalukku ka graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna. Õpiti tundma puulõiget, vaselõiget ja söövitust. 15. sajandil trükiti Saksamaal esimesed mängukaardid ja pühakute pildid. Trükipress muutus uue ajastu sümboliks.
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend. Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt. Philippe mõrvatakse paavsti algatusel, Otto IV saab paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st). Paavst hakkab Otto impeeriumi ühendamise poliitika tõttu toetama Friedrich II. Friedrich II Sitsiilia (a. 1208 / pärast isa surma 1198) ja Saksa kuningas (a. 1212). Lõi Sitsiilias tugeva tsentraliseeritud riigi (huvitus rohkem Itaaliast), aga Saksamaal jättis vürstidele faktilise sõltumatuse
Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend ja Friedrich Barbarossa poeg./Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt. Philippe mõrvatakse paavsti algatusel, Otto IV saab paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st)
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest. Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused.
kunstnikud tegid oma elust kunstiteose. Nii pöörati erilist tähelepanu riietusele, käitumisele, kõnemaneerile jne.; kõik harmoneerus peeneks kaasaja eluviisiks, millest ei puudunud magus dekadents. Kultiveeriti peent, elitaarset ilu, mis andis Oscar Wilde`ile põhjust mänglevaks paradoksiks: loodus jäljendab kunsti. Elu ja kunsti ühtsuse ideega seondub omakorda kõigi kunstide ühtsuse idee. Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
annaabi.ee 
