Minu arvates on armastuse uurimine ajaraisk TEIE NIMI • Mis on üldse armastus? • Mis on selle head küljed ja mis on halvad küljed? Armastuse all mõeldakse tavapäeval eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel, olgu nad mees ja naine, naine ja naine või mees ja mees. Armastusega kaasneb kiindumus, turvatunne(mitte alati) ning seksuaalsust. Armastusega kaasnevad nii head kui ka halvad asjad. Headeks asjadeks võime nimetada turvatunnet, lähedust, kiindumust, heaolu ja rahuldust. Turvatunne ei ole vahest see turvatunne mida sa saad vanematelt või oma vanemalt vennalt. Lähedus – sama mis vanematega. Te küll olete väga lähedased, räägite kõigest ja teete koos lollusi, kuid vahest ei ole see lähedus see lähedus mida te tunda tahate. Kiindumus on nendest headest asjadest üks kõige hullemaid asju. Kui kiindud liiga palju, võid olla oma kaaslasest nii sisse võetud, et sa ei märka oma ...
Boccaccio ,,Dekameron" e 10 päeva lood 1349- Geoffrey Chaucer ,,Canterbury Marguerite de Navarre 1353 lood" 1327 ,,Heptameron" 1359 Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või ...
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil ...
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
Tartu Ülikool Õppevara analüüs Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" (Tallinn, Koolibri, 2007) Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki ,,Armastus ja armumine", mille alapeatükkideks on 3.1. Suhete kujunemise nurgakivid 3.2. Armumine kui lähedussuhete algus 3.3. Armastuse teooriad Tartu 2012 Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele reegleid, esitakse õppetööd motiveerivaid ja õpilastele kasvatuslikult mõjuvaid elemente. Näide 1 Õpikut (või ka muud) loetakse selleks, et saada uusi teadmisi. Paratamatult kaasnevad sellega uute sõnade (võõrsõnade, oskussõnade jne) esinemine tekstis. Autor...
Veenus Mariann Kolk Viimsi Keskkool 9d Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa La...
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperim...
Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haig...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga...
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli de. Balzac sai hea koolihariduse, õppides Vendóme'i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. End algul, 1820-ndatel aastatel, ei läinud see sugusi ladusalt. Ajavahemikul 1821-1825 a. Avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820-ndat...
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja U...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil ...
Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera ...
Charles Darwin 8.klass 2008 Charles Darwini teaduslooming moodustab tervikliku ideesüsteemi, mis püüdleb kõigi elunähtuste selgitamisele ühe teooria raames. Evolutsiooniteooria kasvas välja geoloogiauurimustest. Edasised bioloogia- ja psühholoogia uurimused lähtuvad juba evolutsiooniteooriast. Darwin tegeles huvi tärkamise järjekorras kuue teemaringiga: 1 Looduslugu 2 Geoloogia 3 Zooloogia 4 Evolutsioon 5 Botaanika 6 Psühholoogia Charles Darwin polnud mitte ainult tuntud teadlane, vaid ka armastav abikaasa ja erakordne isa. Charles Darwin (1809-1882) pärines inglise loodusteadlaste-arstide suguvõsast. Nõnda tundus loomulik, et ta asus õppima arsti- ja usuteadust. Ent loobus arstiteadusest pärast esimest kursust, sest ei talunud inimeste kannatusi tuimastuseta operatsioonidel (eeter võeti kasutusele 1846). Pealegi kartis Charles verd, ta ei võinud kuulda isegi seda sõna kuulda. Juba ülikooliaj...
Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kir...
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasi...
Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövjõuku. Niipea kui kakski kokku heidavad, et ühiselt midagi toimetada, on esimeseks eelduseks, et nad teatud määralgi teineteist usaldavad et nad oma lubadustele ja kohustele truud on, muidu pole vähimgi koostöö, kooselu võimalik. Armukadedust leebes vormis peetakse kindluse märgiks ja selle puudumist tõlgendatakse kui hoolimatust. Ometi on armukadedus paljudes suhetes ületanud mõistlikkuse piirid ning suhte kindluse süvendamise asemel hakkab see tasapisi suhet hävitama.Sellisel juhul on tegemist haiglase armukadedusega. Haiglaslik armukadedus võib avalduda mitmeti. Näiteks põhjendamatute armukadedusstseenide korraldamises partnerile.Kuid äärmuslikult armukadedad inimesed kutsuvad ka ise teadlikult armukadedust esile,et veenduda partneri tunnetes enda vastu. Sagedamini teevad seda just naised,kes ise on ebakindlad ja ei tunne ennast ki...
Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый.......................................
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Sotsioloogia Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis, sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust. Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist. Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhet...
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM PUNANE Koostas: Kerttu Vetema NOVEMBER 2009 2 SISUKORD VÄRVI SÜMBOL...........................................................................................................................................5 VÄRVI ASSOTSIEERUMINE. VÄRVI OPTILINE MÕJU.................................................................... 5 VÄRVI AJALUGU................................................................................................................................6 VÄRVI MÕJU INIMESELE............................................................................................................7 VÄRV RUUMIS..........................................................................................................................9 HUVITAVAID FAKTE VÄRVI KOHTA........................................................................... 10 ...
CICERO “kohustustest” sõprusest, aulisusest, õiglusest, valitseja kohustustest ühine kõigile elusolenditele on soo jätkamise kihk- hool järglaste eest loodus on määranud, et iga elusolendite liik ennast, oma elu ja keha kaitseks, kahjulikuna tunduvat väldiks ning kõike elamiseks vajalikku otsiks ja hangiks, nt toitu, varjualust ja ms. erinevus inimese ja looma vahel- loom kohandub vaid käes- ja juuresolevaga, tajumata kuigi palju möödunut ja tulevat. inimene seevastu tunnetab mõistuse abil järjepidevust samuti seob mõistuse loomupärane jõud inimese inimesega- võimaldades mõttevahetust ja kooselu annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetami...
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................2 1. RAMMSTEIN.......................................................................................................................................3 1.1 DISKOGRAAFIA...................................................................................................................6 2. RAMMSTEINI V ALBUM..................................................................................................................9 2.1 UURIMINE KUULAMISE KAUDU...................................................................................10 3. MIDA ARVAVAD LOO KOOLI NOORED RAMMSTEINIST........................................
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnes...
Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia o...
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kog...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
TALLINNA MAJANUSKOOL Valentina Purtova TURUNDUSPLAAN RATSAKLUBILE "HOBUENERGIA" TU07 Juhendaja: M.Täks Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS ............................................................................................. 6 1.1 Ettevõtte profiiil.............................................................................................................. 6 1.2Teenus .............................................................................................................................. 6 1.3Hinnakujundus ................................................................................................................9 1.4SWOT analüüs .........................................................
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
annaabi.ee 
