Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud, ...
Armastuse kohta käivad vanasõnad Vana arm ei roosteta. Võera oma olgu hirmus, omal armas. Armastus on pime. Igalühel oma armas. Armastus käib kõhu kaudu. Armastus ei päri aastaid taga. Kui armastus on ees, siis meel on metsas. Armastus ei väsi iial ära. Veri ei via, arm ei hoia. Armastust ja vaesust ei saa varjata. Naine on elus kaks korda armas: siis, ku ta Armastus ei ole kartul, et sa ta ära sööd. võetaks, ja siis, ku ta maetaks. Armastusete abielu om hädäelu. Naise armastus on kui kana sääreluu pääl liha. Armastus lõpeb altari ehen. Kes armas, sii ilus. Armastus teeb kõik asjad heaks. Arm aitab enam kui hirm. Armastus teeb tugevaks. Armul ei ole mõõtu. ...
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raama...
Lydia Koidula luule. ,,Sügis" Juba kase ladvalt lehed langvad, kõle tuul käib üle kesamaa. Aastakellal rõõmuhääl on lõppend, viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled, pikkamisi pead veel tõstad sa? Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepu...
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elam...
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul ke...
Võru Kesklinna Gümnaasium Eesti laulupeod Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Laulupeo mõiste ja ajalugu......................................................................................................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saa...
Euroakadeemia Ärijuhtimine 1. Kursus Arvutiõpetus Kristjan Suurjärv Protsessoritootjad Referaat Juhendaja: L. Nesterova Tallinn 2012 Sissejuhatus Eesoleva referaat käsitleb eelkõige Inteli mikroprotsessoreid ning sisaldab ka mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad nä...
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...........................................................
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnu...
Lydia Koidula memoriaalmuuseum Laura-Anett 7.klass Elulugu Ø Sündis 1843 Vana-Vändras Ø Eesti luuletaja Ø Lõpetas 1861. a Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli Ø Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Ø 21. novembril 1871. a kihlus lätlasega Ø 19. veebruaril 1873. a abiellus Ø 1874 sündis esimene laps Ø Suri 1886 a. rinnavähki Teosed Ø Luuletused Ø Raamatud : · "Mu isamaa on minu arm" · "Vaino-lilled" · "Kodu" · "Emajõe ööbik" · "Emasüda" · "Väike luuleraamat" · "Ja õues on kevade" · "Valik luulet" · "Igatsus" · "Löö, süda...
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed oli...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti...
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
14. 13. 15. 5. 6. 9. 1. 2. 3. 4. 7. 8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Ba...
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
Futurism Futurism · Futurism on 1909.aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. · Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisi ajalehes Le Figaro. · Esimeses manifestist kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism · Aastal 1910 esitati teine, futuristlike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. · Manifesti autoriks oli skulptor Umberto Boccioni. · Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamik...
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine......................................................................
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastap...
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus ...
Kuressaare Gümnaasium Sanna-Marcelle Ots, Carina Vahar 10.b Elu valu Luulekava J.Viidingu, M.Underi, A.Sanga,V.Adamsi, A.Alle ja H.Visnapuu loomingu põhjal Kuressaare 2015 Murede keskel ma magasin vahel vaevade. (Under 1982: 41) Olen väsinud ootamast olen pettunud lootmast. (Visnapuu 1982: 46) Ma ei taha hulluks minna jaa ma kardan. (Viiding 1991: 144) Kõik mis teen, on lõputu eelmäng elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses eeltöö sisemaale jõudmiseks. (Viiding 1991: 41) Igavesti mulle antud olla kurb olla rõõmust hull olla hull, olla karm. (Visnapuu 1982: 45) Mis pidi tulema, see tuli ei põhja kulge meie teed ku...
Üldlaulupidu Referaat Koostaja: Maigrit Mägi, WE-1 Juhendaja: Taive Särg Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Mida kujutab endast üldlaulupidu?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käes...
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste...
Elulugu Lydia Koidula (kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1943. aastal. 1861. aastal lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Pärast kooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös, kus ta sai avaldada ka enda jutte ja luuletusi. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula sai tuntust ka I üldlaulupeoga, kus ühendkoor laulis kahte tema sõnadele loodud laulu - "Sind surmani!" ja "Mu isamaa on minu arm!". Laulupidu tekitas eestlastes tunde, otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile, olekski määratud üksnes luulele ja oma rahva teenimisele. Temaväärilist vallalist Eesti meest, kellega Koidula võinuks abielluda, lihtsal...
Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb ...
Laulev revolutsioon Al. 1869.a on eestlased tulnud kaugeist paigust kokku laulupeole. Laulupidu on üle 100 aasta ühendanud rahvast võõrvallutajate kiuste. Kas kultuur suudab hoida rahvast koos? Siinne rahvas on seisnud vastamisi paljude võõrvägedega-Taani, Rootsi, Saksa, Poola, Vene tsaarid ja NSVL(kõik ihaldanud selle maa väärtusi). al.1939, kui tungisid NSV väed Eestisse, ühe öö jooksul viidi üle 10 000 mehe, naise, lapse Siberisse. Siis tulid natsid. Natsid taandusid ning NSV tuli tagasi ning jäi 50 aastaks. Kuid eestlased võitlesid, laulsid ja jäid ellu. Surm lahendab kõik probleemid. Pole inimest, pole probleemi.(Stalin), 1939-MRP-Hitler ja Stalin sõlmisid pakti, mis jagas Euroopa ära. See tehing tõi Euroopale hävingu. Eesti läks NSV mõjusfääri. 1940.a okupeeriti Eesti täielikult. Eestil polnud kaitset, kuna olime üksi. 1940- esimestel kuudel aeti in. kodudest välja, vahistati tuhandeid ja paljud hukati-mõte oli purustada ühisk. va...
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei ...
Eesti esimesed heliloojad Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Friedrich Saebelmann (1851-1911) Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis...
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks...
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, ...
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q Tema ''Mu isamaa on minu arm'' kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks 12.12.190824.01.1993 q Sündis 12.detsembril 1908.aastal Peningi vallas Perila külas. q Ernesaksade per...
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannse...
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ kitarrist. Kirjandusse tuli Trubetsky aastal 1989 luulekoguga "Pogo...
Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann o...
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
ENSV eluolu ja olme Koostas Elu ENSV-s Igal pool lehvisid puna lipud Enamikus kohtades oli vene keelsed tõlked (nt tänava nimed) Toimus üleüldine venestamine Ei tohtinud mälestada midagi mis oli seotud Eestiga või selle minevikuga. Inimeste võimalused Kaupa sai osta talongide eest Karistused olid ranged ,,Parem sada sõpra kui sada rubla" Enamus asju käis mustalt Tööstus Läbi kogu nõukogude aja eelisarendati Eestis rasketööstust, mistõttu toodi sisse ka palju võõrtööjõudu. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida- Eestis, aga ka Tallinnasse. Maal valitses kolhoosikorraldus, kuni 1950. aastatelõpuni olid kolhoosid enamasti vaesed, siis aga said mitmed neist jalad alla ja saavutasid majanduslikult kohati õpris suure edukuse. Üldiselt pärssis nõukogude majandusmudelit siiski see, et kõik kuulus riigile ja üks...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011.....................................................
Tartu Ülikool Semiootikaosakond Joonas Kepler Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika Referaat Juhendaja: Irina Avramets Tartu 2006 Sissejuhatus Antud referaat heidab põgusa pilgu Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostikale. Kuna diagnostika on justkui meditsiini südamik (puudulikule diagnostikale järgneks küllalt tõenäoliselt puudulik ravi) , siis ei saa jätta käsitlemata ka arstiteadust tervikuna. Meditsiini võib traditsiooniliselt jaotada laias laastus kolmeks: diagnostika, teraapia ja profülaktika. Teraapia poleks tulemuslik ilma õige diagnostikata, samuti ka profülaktika. Diagnoosimine ilma ravita oleks aga justkui pelk filosoofia, mitte enam arstiteadus. Semiootika ja meditsiinidiagnostika seosest Semiootikat ja arstiteadust võib mingil määral pidada nö vendadeks või koguni üheks tervikuk...
HARRY POTTER See lugu sai alguse ühel täiesti tavalisel päeval. Kui järsku hakkasid lendama öökullid ja tänavatele ilmusid imelikud inimesed, kellel olid seljas mingid rüüd. Aga öösel juhtus midagi maagilist. Professor Dumbledore korjas tänavatelt kõik tuled. Seal oli ka professor McGonagall, kes oli muutunud kassiks. Hagrid tõi Harry oma õhus lendava mootorrattaga maja Privet Driver'i 4 juurde. See maja kuulus Harry ema õele. Dumbledore pani Harry koos kirjaga Dursleyde ukse taha. Harry ema ja isa tappis Voldemort. Selle pärast oli Harryl otsa ees välgu sarnane arm. Dursleydel oli poeg nimega Dudley. Ta oli väga paks ja ära hellitatud. Sellest oli möödas peaaegu kümme aastat. Harry tädi majas oli Dudleyst palju pilte, samas mitte midagi sellele viitavat, et Harry elaks seal. Harry elas trepi all. See päev oli, aga eriti jube, sest oli Dudley sünnipäev. Harry pidi tavaliselt vara ärkama ja süüa tegema. Dudley sai...
Lydia Koidula Elulugu Ta lpetas 1861. aastal Prnu saksa krgema ttarlastekooli. Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub Prnus. "Vanemuise" seltsis oma nidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Sran...
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle...
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL.................................................................
Eesti kirjasõna rahvuslikul ärkamisajal. Ärkamisaja meeleolude olulisemaks tagantõhutajaks sai eestikeelne kirjasõna. Algul sobisid rahvast äratama ja ühte liitma kõige paremini ajalehed: kirjutajate pöördmine lugejate poole oli pöördumine kogu rahva poole, ühe suure inimrühma poole. Et rahvustamine on hingeline side rahvuskaaslaste vahel, siis etendaski rahvuslikul ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirj...
Eesti esimene üldlaulupidu referaat Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Idee...............................................................................................................................................3 Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus ................................................................................................ 3 Luba......................................................................................................................................... 4 Teade........................................................................................................................................4 Annetused...............................................................................................
Apple Referaat Koostaja: Juhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaal...
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
annaabi.ee 
