Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lydia Koidula (PowerPoint) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lydia Koidula
Ülenurme Gümnaasium
11.B
Kersti Lõhmus
Tähelepanuväärsed faktid Lydiast
Sündis 24. detsembril 1843 
Vana-Vändras ning suri 11. 
augustil  1886  Kroonlinnas.
on meie esimene  naiskirjanik  ja 
ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse 
ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja
ühiskonna- tegelane
oma kirjanikunime sai ta Carl 
Robert Jakobsonilt ja see tähistas 
koidu aega
Tema sünninimeks oli Lydia 
Emilie  Florentine  Jannsen .
Johann  Voldemar  Jannseni tütar.
Elulugu
Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema 
tütarlastekooli. Hiljem  abistas  isa 
ajalehetöös. 
21. novembril 1871 tehti avalikkusele 
teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli 
arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase 
Eduard  Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. 
veebruaril 1873 ning asusid elama 
Kroonlinna. 
Aastal  1874  sündis Lydial esimene laps – 
Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar, 
kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal 
Viinis  tuli ilmale teine tütar – Anna.
Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning 
maeti Kroonlinna. 
Pärnus  asub Koidula memoriaalmuuseum.
Koidula isa
Koidula isa Johann Voldemar 
Jannsen  oli põline vändralane, 
kelle esivanemad olid töötanud
 Vändras juba mitu põlvkonda 
möldritena, saeveskipidajatena 
ja kõrtsmikena. 
Kihelkonnakoolis hakkas 
Jannsen  tundma huvi  muusika  
vastu ning tal endal oli ka 
lauluanne. Hiljem sai ta koolis 
õpetaja koha. 
Johann Voldemar Jannsen on 
meile tuntud kui Eesti hümni 
sõnade autor, Pärnu Postimehe 
ja hiljem ka Eesti Postimehe 
väljaandja ja I Üldlaulupeo juht.
Koidula ema
Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust 
perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks 
keeleks  saksa keel, kuid vanaemalt , isalt ja külarahvalt õppis 
Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt.
Looming
Koidula oli oma aja luule suurkuju, 
romantiline isamaalaulik ( luulekogu  
"Emajõe ööbik"; 1867). Ta on 
kirjutanud ka lastelaule.
"Vanemuise"  seltsis  oma näidendeid 
("Saaremaa  onupoeg ", "Säärane 
mulk ") lavastades pani ta aluse eesti 
teatrile.
Koidula jutulooming lähtus põhiliselt 
võõreeskujudest. Oma 
loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 
näidendit, 7  artiklit , 86 proosatööd ja 
üle 300  luuletuse .
Mu isamaa on minu arm
1. Mu isamaa on minu arm, 
kel südant andnud ma, 
3. Mu isamaa on minu arm 
sull' laulan ma, mu ülem õnn, 
ja tahan  puhata
me õitsev Eestimaa! 
su rüppe heidan unele, 
Su valu südames mul  keeb
mu püha Eestimaa! 
su õnn ja  rõõm  mind rõõmsaks 
Su  linnud  und mul ' laulavad, 
teeb, 
mu põrmust lil ed õitsevad, 
mu isamaa! 
mu isamaa!
2. Mu isamaa on minu arm, 
Analüüs:  Luuletus  näitab, et Lydia 
ei teda jäta ma,  ja peaksin sada 
Koidula  armastab  väga oma 
surma ma  seepärast surema! 
kodumaad  ning on selle üle uhke.
Kas laimab võõra  kadedus
sa siiski  elad  südames, 
Laul: http://
mu isamaa! 
www.youtube.com/watch?v=VIW-umZXW54
Ema süda
Üks paigake siin ilmas on 
siis ema süda ilmsiks lä’eb, 
kus  varjul  truudus, arm ja õnn. 
siis veel üks paik sull’ üle jääb, 
Kõik mis nii harv siin ilma pääl 
 kus nutta  julged  igal a’al – 
on pelgupaiga leidnud sääl. 
truu, kindla ema rinna na’al.
Kõik mis nii harv siin ilma pääl 
on pelgupaiga leidnud sääl 
Mõnd’ kallist südant kaot’in, 
mis järel’  nuttes  leinasin, 
aeg andis teised tagasi: 
Kas ema südant  tunned  sa? 
ei ema südant – iialgi! 
Nii õrn nii kindel, muutmata! 
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb 
Analüüs: Lydia koidula peab ema enda jaoks 
su õnnetusest osa saab. 
väga oluliseks  isikuks , kes kaitseb teda alati 
ning toetab teda, kui teised põlgavad.
Kui inimeste liikuvat 
Maarja-Liis Ilus-ema süda: http://
au, kiitust, sõprust tunda saad, 
www.youtube.com/watch?v=WqLD02cbuzQ
kui kõik sind põlg’vad,  vihkavad
kui usk ja arm sust langevad,
Kokkuvõte
Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti 
naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on 
saavutanud sel iseid tulemusi, mis mõnedele 
kättesaamatud  tunduvad
Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja 
tegemistele. 
Tänu Koidulale sündisid Eestis ni  paljud sündmused, 
mis ilma temata oleksid olemata jäänud. 
Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks 
eeskujuks akti vsetele inimestele, kel palju annet ja 
kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema.

Document Outline

  • Slide 1
  • Tähelepanuväärsed faktid Lydiast
  • Elulugu
  • Koidula isa
  • Koidula ema
  • Looming
  • Mu isamaa on minu arm
  • Ema süda
  • Kokkuvõte
Vasakule Paremale
Lydia Koidula-PowerPoint #1 Lydia Koidula-PowerPoint #2 Lydia Koidula-PowerPoint #3 Lydia Koidula-PowerPoint #4 Lydia Koidula-PowerPoint #5 Lydia Koidula-PowerPoint #6 Lydia Koidula-PowerPoint #7 Lydia Koidula-PowerPoint #8 Lydia Koidula-PowerPoint #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kersti Lõhmus Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte
7
docx

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte

Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ­ ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus

Kirjandus
Lydia Emilie Florentine Jannsen
6
pptx

Lydia Emilie Florentine Jannsen

Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen Elulugu Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähistel Kolmel esimesel aastal ta koolis ei käind ja sai alghariduse isa käest Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid Lydial sündis oma eluaja jooksul 3 last Hans Voldemar, Hedvig ja Anna Koidula suri 1886. aastal rinnavähki Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju Ta on kirjutanud ka lastelaule "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile

Eesti keel
Lydia Koidula referaat
9
doc

Lydia Koidula referaat

.................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koidula isa oli kirjanik Johann Voldemar Jannsen. Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ka eesti keelt. Nad elasid tol ajal

Kirjandus
Luulemapp 7 klass
8
doc

Luulemapp 7.klass

Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 Elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843.aastal Vändra köstri Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Lydia Koidula sai alghariduse kodus isa käe all ning alustas 1854.aastal õpinguid Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861.aastal. 1862.aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami. Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe ,,Perno Postimees"

Eesti keel
Lydia koidula
13
doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres

Kirjandus
Lydia Koidula presentatsioon
10
odp

Lydia Koidula presentatsioon

Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 ­ kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik ­ paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. 1850

Eesti keel
Koidula referaat-
62
doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks

Ajalugu
Lydia Koidula-Elu ja looming
34
doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011....................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun