Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärisuhtlus ja läbirääkimised raamatute kokkuvõtted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tunnet, kuulaja, rääkija, väärtushinnangud, peegeldamine, stereotüüp, kompetents, suhtlustõkked, kuulamine, interkultuuriline, juhtnöörid, võrgud, identiteet, tegude, kehahoiak, vaikimine, ümbersõnastamine, austa, probleemilahendus, ärisuhtlemine, kristel, kaljund, ühelt, infotehnoloogia, rahvusvahelistumine, lähendamine, teisalt, hindamamingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine.
Väliste segajate vältimine Jälgimisoskused Ukseavajad Väikesed julgustused Vähesed küsimused Tähelepanelik vaikimine Peegeldamisoskused Ümbesõnastamine Tunnete peegeldamine Tähenduse peegeldamine (tunnete sidumine konteksti) Kokkuvõtlik peegeldamine Kuidas arendada võimet kuulda? 1. Keskenduge tundeid väljendavatele sõnadele 2. Pange tähele sõnumi üldist sisu 3. Jälgige kehakeelt 4. Küsige endalt: ,,kui minul oleks olnud selline kogemus, mida mina siis tunneksin?"
Elamine ja töötamine info- ja elamus ja osalemisühiskonnas tähendab, et inimestel on enam mõjuvõimu toodetele ja teenustele. Tänane klient ostab: emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust. x Elamusmajandus (Pine&Gilmore) x Loovmajandus (Florida) x Disainimajandus (Hamel; Breen) Edukas ärisuhtlemine: · Küsimine - saamaks informatsiooni ja selgitamaks partneri vajadusi ja soove · Aktiivne kuulamine tähenduse loomise protsess; võimaldab mõista partneri poolt öeldu sisu, selle tagasisidestamine ja küsimine · Verbaliseerimine - oma tunnete selgitamine · Parafraseerimine - peegeldamine ehk sisulise külje selgitamine · Ensesekehtestamine - "Mina" sõnumid - selgitamine, mida mina enda poolt tunnen Ärisuhtlemise 5 kuldreeglit: x kui A midagi ütleb, jääb B-l sellest vaid osa meelde
ei saa edasi töötada tühja kõhuga. Soovi (muutus) esitamine Lähme täna varem sööma, palun. Kehtestav sõnum (Õige inimesega, õige asja puhul) · Häiriva käitumise kirjeldus (täpne ja hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta) · Tunded (mida see käitumine tekitab) · Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Ei- ütlemine · Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid) · Kuulamine ja "ei" · Põhjendatud "ei" · Muutlik "ei" · Rikkis plaat · Otsekohene "ei" ilma põhjendusteta · Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, "Jah, kuid ...", "Ma mõtlen selle peale." Negatiivseid reaktsioone kehtestamise korral Albert, Emmons (2001) Back-biting "Kus nüüd arvab endast!" Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - "Sa ei armasta mind enam!" Kättemaks
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas
.") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele
Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud. Võimalik, et ta jätkab oma taktikat nii kaua kuni mõistab, et see lihtsalt ei tööta enam . Aidata tal maha rahuneda, võib talle öelda: :" See on minu jaoks väga oluline, et te pöördusite just minu poole". Kripsi (2011) kohaselt käitutakse lähtuvatest tehnikatest : Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab abivajajal oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivne kuulamine on spetsiaalne teise inimese poolt väljendatu tagasipeegeldamise ja ümbersõnastamise viis, mis: · ütleb teisele, et te kuulate ja mõistate teda; · aitab kontrollida, kas te olete räägitust õigesti aru saanud;
mägedesse, naine mere äärde. Kompromiss oleks nädal siin, teine seal. 4) Alternatiivide hindamine ja selekteerimine – uurige väljapakutud lahenduste nimekirja ja keskenduge nendele, mida toetavad kõik läbirääkivad osapooled. Võimaluste hindamisel tuleks lähtuda peamiselt kahest kriteeriumist – headusest ja vastuvõetavusest nende silmis, kes peavad otsuse ellu viima. 25. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused) Kolm peamist kuulamismeetodite rühma on – tähelepanu väljendamise oskused, jälgimisoskused ja peegeldamisoskused. Ümbersõnastamine - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu Tunnetega peegeldamine – rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkiale Tähenduse peegeldamine – kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse
SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise. Kui inimene ei meeldi, siis ei võta me tema poolt edastatavat sõnumit vastu või tajume seda ebaadekvaatselt. Kommunikatsioonibarjääride mõju vähendamiseks võiks sõnumi
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
Väga aus ja eetiline Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumba loomulik positiivne energia 157. Taju mõiste, taju mehhanismid o Tajumine on pshüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjetiivne ja valiv. Valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest.
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõ rgelt ja usub nende võ imetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võ imete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõ eliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõ istev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võ imaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserkü simusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 77. Taju mõiste, taju mehhanismid Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ü mbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid
Hoopis keerulisem on leida positiivseid omadusi neis, kes meile mingil põhjusel pole väga sümpaatsed. Ometi teame, et kõigis meis on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi.Esmamuljet mõjutab tugevalt ka meie hetkemeelolu. N: Mõnel päeval näeme kõiges negatiivset, sest oleme halvas tujus. Nii tunduvad ka uued tuttavad sel päeval pigem ebameeldivad. Stereotüübid Stereotüübid aitavad inimestel infokülluses toime tulla, samas on nad põhilised mulje ,,moondajad". Stereotüüp on oma olemuselt üldistuse tegemine väga vähese info põhjal. Stereotüübid võivad viia ka selliste nähtusteni nagu seksism ja rassism. Eelarvamused on ,,ohtlikud" ka selles mõttes , et viivad kergesti ennasttäitvate ootusteni. Kui me pikemat aega suhtleme kellegagi lähtuvalt mingist suhtumisest, siis inimene võibki hakata vastavalt ootusele käituma. N: Lähisuhetes kaaslase truuduses pidev kahtlemine võib truudusetuseni viia
jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks
Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
Efektiivne sõnumi saatmine ● “mina”- sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast) ● ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Tähelepanelik, abistav kuulamine Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse. Oluline on kuulaja enda kuulamisharjumused ja –oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon. Tuleks hoida mõistlikul määral silmkontakti – anda
Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks. Personaalsed kompetentsid määravad, kuidas me juhime iseennast.
Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja
Elias Hull Porter, Jr. - kategoriseeris nõustaja ja kliendi käitumise (vaikus, reflektsioon, esialgne probleemi uurimine ja interpretatsioon; Porter, 1943). - `roll' (eg isiku tegevus nõustajana versus tema teised tegevused nagu vanem või õpetaja) ja - `subordineeritud roll' (pearolli sees on erinevat tüüpi tegevused, mida kutsutakse subordineeritud rollideks, need tegevused on nt kuulamine, diagnoosimine, õpetamine ja seletamine). Tulemusuuringud. Muutused enne ja pärast nõustamist. Nt korraldan oma elu ümber. Muud tegurid. Mõjutan protsessi. Nt kliendi rahulolu, motivatsioon. Nõustamioskuste treeningprogrammid. Egan'i (1975) SOLER programm: - näoga kliendi poole, - avatud kehahoiak, - nõjatumine kliendi poole, - silmside, - lõõgastunud poos,
15. Kuidas muuta hoiakuid? 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Tunnetuslik ebakõla, mis tuleneb sellest, et on samaaegselt kaks või enamat üksteisega konfliktis olevat mõtet. Nt suitsetaja, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki (kaks vastuolulist mõtet suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki) 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja osustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku tüüpi inimene Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene. 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide
· Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist
palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib. Tõelise ärakuulamise eesmärgid võivad olla kavatsus mõista kedagi, nautida kellegi seltskonda, saada midagi teada või pakkuda kellegile abi või lohutust. Tihtipeale on tegemist hoopis pseudokuulamisega, mis pealtnäha võib huvitatud kuulamisega segi minna
5) Haloefekt - mihhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. - Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu tuntud AVATUD ALA PIME ALA tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA - Väärtushinnangud - üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. 7 - Väärtus - mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, ahendite ja eesmärkide valikut ning on mitmesugustele nähtustele antavate hinnsngute ideaalkriteeriumiks. Peamised isiksuse väärtustüüpid: - Teoreetiku tüüpi inimene - peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel.
eneseteostust ja töötasu, kuid mis võib sõprade silmis näida karjerismina. Iselaadseks sisekonfliktiks on tunnetuslik ebakõla (Cognitive dissonants), mis tekib juhul, kui inimesel on mingi asja kohta omavahel vasturääkivad teadmised Isikusiseseks konfliktiks on sageli rollikonflikt, mis on tingitud rolli ebamäärasusest. 2. Isikutevahelised konfliktid. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne.
1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid:
C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968) ·Nõud miste iseloo m (Orne, 1962),
annaabi.ee 
