Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaani spikker: Sihtgrupp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
disain, koolinoorte, läänemaa, teenimine, juhu, konkurents, töötukassa, work, populaarsemad, pööra, leidmist, andes, innovaatilineja päikeseilsteks. Samas parandab see toode inimeste elukvaliteeti ja tööviljakust. Sellega on kindlustatud see, et iga sinu hommik on nii hea kui võimalik, ja sul on iga päev selline tunne, nagu sa saaksid magada täpselt nii kaua, kui uni otsa saab. Visioon: Olla kliendile igal ajal kättesaadav ning pakkuda talle vajalikku toodet, mis aitaks tal kõige paremini oma unevajadusi rahuldada. 3 aasta pärast kindel positsioon turul, kindel kliendibaas, kasumi teenimine ja tuntuse saavutamine turul. 5 aasta pärast laieneda naaberriikide turgudele. Hinnakujundus: Pakume konkurntidest soodsama hinna eest kella. Hinnaks on 3200 krooni. Samas kui konkurendid pakuvad antud toodet 1000 krooni kallima hinna eest. Müük ja turustamine: Põhimüük ja turustamine toimub läbi veebikeskkonna, mistõttu tööjõukulud on madalad. Samas pakume toote koju toimetamist läbi kullerfirma. Meil on
Turunduskontseptsioon tuleb paika panna enne äri alustamist, töö käigus võib seda muuta. Erinevaid kontseptsioone saab ka miksida, aga nad peavad olema tasakaalus ja sobima ettevõtte ja tema keskkonnaga. 1. Tootmiskontseptsioon Selle kontseptsiooni aluseks on tootjaettevõte, tema tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks suur kasum mastaabisäästult (tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele). 2. Tootekontseptsioon Siin on aluseks toode ja tema funktsionaalsed omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija ostab kvaliteetset ja oma hinda väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse). 3 3. Müügikontseptsioon Aluseks on ettevõte ja tooted
Arenenud riikides oli selline lähenemine valdav 18. ja 19. sajandil ning kuni 1930ndate aastateni. Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Firma tähelepanu on suunatud toote täiustamisele, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised – loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda. Esimesed kaks kontseptsiooni ei pööra erilist tähelepanu turustamisele. Müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. Loosung: "Müüa seda, mis on toodetud". Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 1920ndatest aastatest alates olid tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta. Tuli minna
Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada (kirjelda sinule sobivaid punkte): Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. Turukõlblikkus ja konkurents: · kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? · millised on olemasolevate toodete puudused? · kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? · kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? · millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont).
· ümberlülituskulud Uute firmade · juurdepääs turustuskanalitele turuletuleku oht · valtsuse poliitika · kogemused TOOTMISHARU KONKURENTS Tarnijate Turul konkureerivad Tarbijate tingimisvõim ettevõtted tingimisvõim TARNIJAD KONKURENTS KASVAB TARBIJAD TOOTMISHARUS, KUI ON: · palju ühesuuruseid ettevõtteid
● Võtmemõõdikud - Mõõdetavad verstapostid, mille abil analüüsitakse antud ärimudeli edukust. Võtmemõõdikute omamine ja saavutuste jälgimine on vajalik äriplaani etapiliseks hindamiseks. Nii on vajadusel võimalik teha andmetest tulenevaid muudatusi, et parandada tulemusi. ● Väärtuspakkumine - Lihtsalt sõnastatud ning üheselt mõistetav sõnum klientidele pakutavate hüvede kohta. (Milles seisneb uudsus? Kohandatus kliendile? Disain? Kaubamärgi staatus? Hind? Kas kliendi kulud vähenevad? Kas kliendi risk väheneb (garantii)? Kasutamismugavus?) ● Konkurentsieelis - Määratleb selle, mis kaitseb praegustel ning tulevikus potentsiaalsetel konkurentidel teie toodet või teenust kopeerimast. Kas toodet on keeruline jäljendada? Patendieelis? Kui kaua teie konkurentsieelis kestab? Jne. ● Suhtlus-, turustus- ja müügikanalid - Vastab küsimusele milliste kanalite kaudu
SISUKORD Lk. 1.0 KOKKUVÕTE 3 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 3.0 ÄRIIDEE 3 4.0 VISIIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 5.0 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 4 6.0 SWOT ANALÜÜS 4 7.0 TOODE VÕI TEENUS 5 8.0 TOOTMINE VÕI TEENINDAMINE 6 9.0 TURUPOTENTSIAALI HINNANG 6 10.0 KONKURENTS 7 11.0 TURUNDUSPLAAN 8 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE 8 13.0 FINANTSPALNEERIMINE 9 14.0 RISKIANALÜÜS 9 15.0 LISAD 10 2 1.0 KOKKUVÕTE On soov avada uut firmat nimega ,,Mannekeen" OÜ. Firma tegeleb klientidele rõivaste valmistamisega
Turunduse eesmärk on juhtida turundusmeetmestikku, mis kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende
Sellise strateegia valimisel sa alati konkureerid hinnaga sest ostetakse kõige odavamat. Ülemine vasak ruut on koht, mida sa kindlasti vältida tahad. See on see, kui sa pakud midagi absoluutselt unikaalset, aga see ei loo mingit väärtust kasutajale ja keegi ei taha seda. Ruut, kus sina tahad olla, on üleval paremal nurgas. See on see, kui sa pakud unikaalset toodet, mis loob väga palju väärtust tarbijale. Unikaalsus võib olla sinu toote ükskõik milline aspekt: selle omadused, disain, asukoht, ärimudel, mida iganes. Selle välja mõtlemine ei pruugi olla lihtne, aga see on seda väärt. Eesti turul pole seda sugugi raske teha nii palju nishe on täitmata. 15. Kuidas läbi tootepoliitiliste otsuste luua kliendile väärtust? Tooge näiteid. Kliendid ei osta tooteid toodete pärast. Kliendid ostavad hüvesid täpsemalt oodatavaid hüvesid. Seega tootjad ei konkureeri
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 3. Äriidee otsimine ja ärimudeli kavandamine. Äriidee otsimine: • Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) • Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada • Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. • Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? o MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) o KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) o KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
Hankijad. Vahendajad (kaubandus, logistika, turundusteenused, finantseerimine). Tarbijad. Konkurendid. Firma saab olla edukas, kui ta rahuldab tarbijate vajadusi konkurentidest paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti, ühteaegu ning 12 üksteise võidu üht ja sama objekti (eesmärki, kasumit, turuosa jms). Iga firma puutub kokku suure hulga konkurentidega. Eristatakse järgmisi konkurentsivorme: Firmade konkurents analoogilisi tooteid ja teenuseid väljastavate ettevõtete ning asutuste konkurents (näiteks toidukauplused). Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents siin konkureerivad üksteisega tarbija soovid (näiteks tarbija seisab valiku ees, kuidas raha kulutada: kas osta auto, videokaamera või puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (näiteks jalgrattad, mootorrattad, autod, bussid, rongid, lennukid jne).
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
Hankijad. Vahendajad (kaubandus, logistika, turundusteenused, finantseerimine). 12 Tarbijad. Konkurendid. Firma saab olla edukas, kui ta rahuldab tarbijate vajadusi konkurentidest paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti ühteaegu ning üksteise võidu üht ja sama objekti (eesmärki, kasumit, turuosa jms). Iga firma puutub kokku suure hulga konkurentidega. Eristatakse järgmisi konkurentsivorme: Firmade konkurents analoogilisi tooteid ja teenuseid väljastavate ettevõtete ning asutuste konkurents (näiteks toidukauplused). Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents siin konkureerivad üksteisega tarbija soovid (näiteks tarbija seisab valiku ees, kuidas raha kulutada: kas osta auto, videokaamera või puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade
nende mõju turu suurus, turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas, konkurentsi ulatus, konkurentide arv ja suhteline suurus, kapitalivajaduse suurus, vertikaalse integratsiooni levik tegevusalal (tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsi positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata firmade vahel.Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. 5 jõudu: tarnijate mõjukus, uute konkurentide harru sisenemine, konkurents tegevusharude vahel, asenduskaupadest tulenev oht ja ostjate mõjukus.Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju ja täiendkaubad. Huvigrupid valitsusorganid, omavalitsus, ametiühingud jne. Täiendkaupade valmistajad ettevõtted, kes valmistavad tooteid mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega.Tegevusharu liikumapanevad jõud muutused
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.) - millised on teie strateegia eelised konkurentide ees 3.5. Asukoht Kirjeldatakse ettevõtte asukohta ja kriteeriumeid asukoha valikul sõltuvalt tegevusalast: - lähedus klientidele - lähedus toorainele - asukoht oluliste strateegiliste punktide suhtes (bussi-, rongi-, lennujaamad, sadamad, olulisemad maanteed) 4. Konkurents Konkurentsi osas kirjeldatakse täpsemalt oma otseseid konkurente turul. Antakse ülevaade nende ajaloost, tugevatest ja nõrkadest külgedest, tulevikuplaanidest. Oma ettevõtet võrreldakse konkurentidega. Üheks tõhusaks vahendiks oma ettevõtte võrdlemisel konkurentidega on tugevusreitingute tabel, mille koostamist on kirjeldatud osas Äriplaan - konkurents. 5. Personal Personali kirjeldatakse kahes osas - juhtkond ja personal. 5.1. Juhtkond, võtmetöötajad
Nt kommid võivad head olla, aga kui neid on raske avada ning need on koledas pakendis, siis ei tõsta see väärtushinnangut · Lisad võimaldavad toodet eristada konkurentidest. Kuna need on kallid, siis on oluline enne uurida, millised lisad tarbijatele kõige enam meeldiksid. Väärtuslikud lisad annavad võimaluse kõrgemat hinda küsida, ning need on väärtuslikumad ka tarbija jaoks · Stiil ja disain stiilne toode mida on kerge ja mugav kasutada Oluline on tarbijale jagada informatsiooni kuidas, kus toodet tuleks kasutada, see tagab, et inimesed saaksid sellest maksimaalset väärtust. Näiteks kummiliimiga peeglit seinale paigutanud klient on kindlasti maruvihane ja tootega mitte rahul Pakend ja märgistus Pakend on eelkõige mõeldud toodeete kaitsmiseks väliste vigastuste eest. Samuti ka toote kooshoidmine. Üha rohkem on aga pakendil ka kaunistav funktsioon
kuu jooksul. · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) · Sõltumatus, iseenda bossiks olemine, töökeskkonna loomine NB!!!!!! Raha ja kasumi teenimine pole peamiseks motiiviks! · Enesetesotus ja tunnustusvajadus 10. Riskid ettevõtluses ja nende vältimise põhivõimalused. Ettevõtte omanikud ja juhid peavad suutma riske kontrollida, et ettevõte jääks ellu ja oleks edukas. Võimalused: 1. Riski vältida või vähendada (nt ohutustehnika vahendite kasutamine, riskiga seotud materjalide ja operatsioonide asendamine, väljaõpe). 2. Kanda risk kellelegi üle (nt kindlustus, alltöövõtjad, pank). 3
kulusid saab õigesti hinnata põhiliselt tagantjärele vaadates ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi tehakse järeldusi ja plaanitakse järgneva perioodi eelarvet. Ettevõtted, kes on valinud kulupõhise hinnakujunduse, põhjendavad tihti oma valikut sellega, et kulusid on lihtsam ette arvestada ja ennustada kui turunõudlust, mis võib muutuda veel kiiremini ning on veelgi ettearvamatum. Kulupõhist hinnakujundust kasutatakse nendes valdkondades, kus on väga suur konkurents ja eristumine puudub 2. Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. Selle strateegia puhul saab hinnakujundus alguse mitte tootest, vaid tarbijast. Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida
Word of mouth. Kliseed. Ma ostan selle brändi isiksust. 5 Brändi rahaline väärtus kui kõikide tulevikus saadavate brändipõhiste rahavoogude nüüdisväärtus e raha, mida on tootja v turundaja nõus maksma brändi positsiooni eest tarbija teadvuses. Rahaline väärtus kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel. Brändi rahalise väärtuse hindamise komplitseerituse peamised põhjused: · Subjektiivsus ja ligikaudsus · Lühiajaline suunitlus ja sõltuvus keskkonnatingimustest sh konkurents, finantskontekst, majandusruum jne · Kvalitatiivsete tunnuste mõõdetavus · Andmete raske kättesaadavus Tugev bränd: · Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist · Loob barjääri konkurentide turuletulekuks · Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam · Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks · Võimaldab saada hinnalisandit · Võimaldab kahandada hinnatundlikkust · Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust
jne) (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul) · Oskustega seotud tegurid nt eriline anne ja teadmised - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents (konsultatisooniteeuste ja juriidilise abi korral) kujundusoskus ( rõivatööstuses), tugevneb või nõrgeneb. konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Hisrichi määratlusi.) Ettevõtja Isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. Ettevõte Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise
o Sotsiaalne idee (nt “Palju toredaid inimesi”) o Sotsiaalne praktika (nt Eesti Verekeskuse kampaaniad) o Sotsiaalse kauba kasutamine (nt “Traksid peale”) Nõudlus on vahelduv (nt jäätmete sorteerimine või turvavöö kasutamine on paljude jaoks ebameeldiv tegevus) Sihtgruppideni on keerulisem jõuda Tarbija osalusmäär on otsuse langetamisel reeglina kõrgem Konkurents on raskemini määratletav ja sageli on konkurentideks: o Tarbija ise, kes eelistab oma senist käitumist säilitada o Sama sotsiaalset toodet pakkuvad konkureerivad organisatsioonid o Kommertsturundus, mis õhutab ebatervislikku ja sotsiaalselt vastutustundetut käitumist (nt. alkoholi- ja tubakatööstus) Saadav kasu on tarbijale abstraktne: o Nt “Turvavöö kasutamine võib päästa teie elu”
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. · Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? · MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) · KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. · Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? · MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) · KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees. · Et oleks rohkem eestimaiseid tooteid ja teenuseid. · Et midagi uut turule tuua. · Eestis on soodsamad tingimused ettevõtlusega alustamiseks. · Tööpuuduses vaevlevatele inimestele võimalus tööd saada. Ettevõte on sotsiaalne süsteem. Mõjutavad seal töötavad inimesed. Ettevõtete tegevuse jaotus: a) funktsionaalne: põhifunktsioonid, toetatavad funktsioonid.
Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik Hinna kujundamist peetakse üldiselt väga raskeks ülesandeks. Tavaliselt küsitakse: millist hinda võiks selle asja eest tahta. Kui hinnakujundus toetub vaid sellist tüüpi mõtteviisile, siis jääb kogu tegevus ennustamise tasemele. Tõsi, on olemas toote turuhind, mis määrab selle lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Mida suurem on konkurents, seda olulisem on turuhind. Kui ei suudeta millegi poolest oma konkurentidest erineda, siis tuleb kärpida oma firma kulutusi, et saaks turuhinnaga müües veel kasumit. Kui aga klient kogeb, et antud ettevõtte tooted on millegipoolest paremad võistlejate omadest, siis on võimalik küsida ka kõrgemat hinda, st ettevõtte saab vabamalt hinda määrata. Turumajandusliku mõtteviisi kohaselt määrab hinna turg. Hinnakujundust mõjutavad kliendi maksejõud ja soov
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum Negatiivne, väik
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänud d
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
maksimaalsed kulutused müügitoetuseks; JUURUTUSFAAS nõrgemad konkurendid on sunnitud turult lahkuma; LANGUSFAAS toodete valikut laiendatakse; KASVUFAAS müügitoetus peab looma esialgse nõudluse; LANGUSFAAS müügimaht on tundlik majanduses toimuvate muutuste suhtes; KÜPSUSFAAS müügitoetus peab looma valikulise nõudluse (margieelistused); KÜPSUSFAAS iseloomulik on kõige teravam konkurents. JUURUTUSFAAS 10. Milliste toodete müük laieneb kõige enam elanikkonna sissetulekute tõustes? Millised tooted kannatavad kõige enam, kui sissetulekud langevad? Sissetulekute tõustes suureneb valikkaupade ja erikaupade müük, sest elanikkonnal on rohkem ressursse teha suuremaid kulutusi. Sissetulekute langedes kannatavad kõige enam erikaubad, kuna puuduvad võimalused osta kallist brändikaupa. 11. Milliseid võimalusi näed järgmiste ettevõtete teenuste
annaabi.ee 
