Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan raamatupidamisbüroo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raamatupid, kokk, osanik, catherine, kurem, klient, merit, aktiva, reklaam, missioon, paides, visioon, kuutasuikogusitulu, äriplaan, kertu, janeli, põder, äriidee, majandusaasta, raamatupidamine, planeeritavat, tegevusharus, kuluartikkel, internet, prognoosid, kahjum, üldandmed, ärikeskkonna, turundusplaan, omakapital, pearaamatuklientidele argipäeviti. Firma luuakse esialgu ühe mehe ettevõttena, kus on kavas teenindada kolme püsiklienti ja jooksvalt ka üksiktellimusi. Teenindusstandardid on kõrged, kliendi vajadustest lähtuvalt täidetakse täidetakse tellimused kvaliteestselt ja profesionaalselt ning läbi selle on tagatud ettevõtte kiire areng ja kliendi usaldus. Sihtgrupiks on Pärnumaal tegutsevad pisiettevõtted. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID Ettevõtte visioon OÜ Crismo Consult on aastaks 2014 tuntud raamatupidamisteenuse osutaja Pärnumaal. Ettevõtte missioon Tagada klientidele kvaliteetne, profesionaalne ja kliendikeskne raamatupidamisteenus. Ärilause e. slogan Kui hindad kvaliteeti. Ettevõtte eesmärgid OÜ Crismo Consult eesmärgiks on kasvada üheks kiiremini arenevaks ja kõrget kvaliteeti pakkuvaks raamatupidamisteenusid osutavaks ettevõtteks Pärnumaal. Keskmise pikkusega eesmärgid: 1
Alfred Kosljak33,3% Uku eller33,3% Kontaktisik, tema telefon Toomas Kelo tel. 53481230 Ettevõtte tegevusala Toitlustus Ettevõtte tegevuspiirkond Tallinn 3. Äriidee kirjeldus Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Oma missiooniks oleme seadnud saada tugevaks, usaldusväärseks ja kliendisõbralikuks ettevõtteks, mis keskendub peamiselt turistidele. Lähituleviku eesmärkideks oleme seadnud: - Üle elada esimene aasta tihedas konkurentsis. - Palgata kvalifitseeritud töötajad, igale ametikohale. - Pideva reklaamiga koguda tuntust ning kliente turistide hulgas. - Lõpetada esimene aasta võimalikult väiksese kahjumiga. - Olla kasumis hiljemalt 2015 aasta jaanuariks. 5
Seoses püsiklientuuri väljakujundamisega hoitakse hinnatase ühtlane ning kliendile taskukohane. Kavandatava ettevõtte omanik Sten Lippur on Eesti Töötukassas arvel töötuna. Ta taotleb Eesti Töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust summas 4474 eurot kaamerate soetamiseks. Muud kulutused ja tehnika kaetakse omavahenditest. [email protected] Üritusi – kontsert, koolitus, teabepäev, firmaüritus, kooli lõpetamine jms. Lavastatud asju – teater, film, lühifilm, reklaam, sotsiaalse sisuga video jne. Kõike muud – intervjuud, lühiklipid jms. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Sten Lippur Filming OÜ Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Haapsalu, Lihula mnt 7 Telefonid 56700525 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Sten Lippur
Uurimustöö! 10 lk tabelitega + tiitelleht jne 5 suuremat programmi ja 5 väiksemat programmi + võrdlus. Ja oma ettevõtte jaoks programmi valimine, analüüsimine, mis sobiks kõige paremini minu ettevõttele. ,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat)
. Kanasõnniku ostjaskonnaks on aiapidajad ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted. Sõnniku müügiga alustame 2014 aasta veebruarist. Selleks ajaks on seda tekkinud piisavas koguses. Linnusõnnik sisaldab kõige enam toiteelemente ja ka kuivaine sisaldus on teisete sõnnikute omast pea poole suurem. Alates 2014. aasta märtsist pakume müügiks ka tibusid. On plaan soetada endale ka inkubaator 500-le munale, et uuendada oma põhikarja. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Meie missiooniks on propageerida ja pakkuda tervislikku ja konservantide vabamat toitu ümberkaudsele elanikonnale. Meie visiooniks on saada suurimaks mahemunade tootjaks Järvamaal. Esimesel aastal on eesmärgiks alustada tegevusega, tutvustada oma tooteid ümbruskonna elanike seas, võita nende poolehoid. Aastatel 2014-2016 on plaanis soetada inkubaator (põhikarja uuendamine ja suurendamine)
ettevõtjad peavad rohkem raha välja käima. Samamoodi mõjutab hariduslik seis enim praktikaettevõtet. Hariduslik koosseis võib teha nii head kui ka halba. Head juhul kui inimene loob omale eduka ja omapärase firma ning ostab OÜ Tinevex teenust, halb on asjalugu siis, kui inimesed(ettevõtjad) on piisavalt targad, et hoida end oma firma raha asjadega ise end pidevalt kursis ning teha enesele raamatupidamist. Raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva, kuid dokumente saab vajadusel teha ka käsitsi ja välja printida. Üldjuhul piisab sellises firmas lauaarvutist või sülearvutist ning telefonist ja heast programmist. Ettevõte omas ühte sülearvutit ja printerit, millega saab kõik dokumendid sisestada, programmi kanda ja ka paberkandjale lasta. 8 2 MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE 2
sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised * Nõuab vähem kogemusi * Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode 7 * Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis * Paiknemise põhjendatuse analüüs * Tegevusalane välajõpe * Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves * Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus (?) Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud frantsiisiandjalt Frantsiisiandja seisukohalt Eelised
Näiteks juhul, kui omandaja alustab omandamise ajal või selle järgselt sellist tegevust, mida tal varem ei olnud, võib see viidata ettevõtte üleminekule; ... majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg. Vt. Kohtulahend 3-2-1-105-09 OÜ Esmanet (pankrotis) v. OÜ Kelmoter Vt. Kohtulahend 3-2-1-6-12 OÜ Auto Forte Baltic v. MTA KONTSERN (ÄS § 6) (1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. (2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.
www.mkm.ee 4. Rahandusministeeriumi kodulehekülg: www.fin.ee 5. Siseministeeriumi kodulehekülg: www.siseministeerium.ee 6. Välisministeeriumi kodulehekülg: www.vm.ee 7. Ettevötluse Arendamise Sihtasutuse kodulehekülg: www.eas.ee 8. Eesti Investeeringute Agentuuri kodulehekülg: www.investinestonia.com (www.eia.ee) 9. Eesti Väliskaubanduse Liidu kodulehekülg: www.etc.ee 10. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: www.envir.ee 11. AKTIVA kodulehekülg: www.aktiva.ee 12. Riigi Teataja www.riigiteataja.ee Poliitilise seisundi hindamiseks ja prognoosimiseks on soovitav külastada nii võimulolevata kui ka sinna pürgivate parteide ja erakondade kodulehekülgi ning elanikkonna poliitiliste eelistuste ülevaateid. 7 3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused
Ekiri: [email protected] Weebilehekülg: www.excalibur.ee Ettevõtte organisatsioonilisõiguslik vorm on OÜ Asutamise kuupäev: 15.04.2009 Põhilised tegevusalad: 1. Laua m ä n g u d e , ulmekirjandu s e ja LARPi varustus e m üük 2. LARPi varustuse tootmine Osakapitali suurus: 30 000 Osakapitali sissemaks: 30 000 sissemaks Asutamisperiood: 09. mai 2009 01. august 2009 Tegevuse alustamise kuupäev: 01. august 2009 2.2. Ettevõtte eesmärgid Ettevõtte missioon: Pakkuda klientidele laia valikut erinevaid lauamänge, ulmekirjandust ja LARPi varustust, lähtudes nende soovidest, ning toodetega seonduvate tegevuste propageerimine. Pikemaajalised eesmärgid (25 aastat): 1) Laiendada ettevõtmist Eesti suurematesse linnadesse (Jõhvi, Pärnu, Tartu) 2) Laiendada ettevõtmist välismaale (Läti, Leedu) 3) Muutuda finantsiliselt sõltumatuks ning kasumit tootvaks ettevõtteks 4) Hõivata oma otsemüügis Eesti turg
ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi. 6. Äri idee, missioon, visioon Äriidee sõnastusest selgub: Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad
o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua
äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga. Täisühing - 2 vôi enam osanikku tegelevad ühe äri nimel ning vastutavad tegevuse eest kogu oma varaga. Ülejäänud asjad reguleeritakse nende omavaheliste lepetega.. Usaldusühing - On äriühing kus 2 vôi enam osanikku tegelevad ühise eesmärgi nimel ja 1 osanik vastutab tegevuse eest kogu oma varaga ja 2 osanik vastutab sissemakse ulatuses. Osaühing - On äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud vastutavad ühingu tegevuse eest kogu oma sissemaksete ulatuses. Sissemakse peab olema vähemalt 2500 eur. Iga osanik on ettevôtte omanik sissemakse ulatuses. Aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, kus on aktsiateks jaotatud pôhikapital. Pôhikapital peab olema vähemalt 25000 eur.
................................................................. 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68 22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ......................................................................... 69 23. PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON JA VISIOON ....................................................................................... 70 24. KONKREETSED TAKTIKALISED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKS .......................... 70 25. TURUNDUSEESMÄRGID ................................................................................................................... 71 26. SWOT-ANALÜÜS .............................................................................................................................. 72 27
kreeditkäive ja lahutatakse deebetkäive. Algsaldo puudumise korral leitakse lõppsaldo kreedit- ja deebetkäibe vahena. Jäta meelde: Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive 2. Reguleerimiskontod – reguleerivad teatud bilansi põhikonto saldot. Kontra aktivakontod on määratud varade hinde vähendamiseks, need vähendavad oma saldo summa võrra reguleeritavate aktiva kontodel arvestatavate varade hinnet. Nt põhivara kulum. Kontra passivakontod vähendavad varade moodustamise allikate summat, nt Aažio. Kontraaktiva konto skeem Kontrapassiva konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo:
......................................................................... 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ................................................................................................................................... 4 4.3 Slogan ................................................................................................
Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit. OSAÜHING Enamlevinud ettevõtlusvorm Eestis on osaühing. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingul suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu eelisteks on: · lihtne ja kiire registreerimine; · suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); · puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest Enne osaühingu asutamist on vajalik valida ärinimi. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel.
13. Vallas ja kinnisom. Seos ehitusobj. Ehitise omanik ja tema kohustused. Vallas esemeks on vallasasi- ehitise puhul kõik, mis ei ole maaga kohtkindlalt ühenduses. Kinnisomad- omand, mille esemeks on kinnisasi, mis on kantud või mida seaduse järgi võib kanda kinnistusraamatusse- maa ja sellega alaliselt seotud ehitised. K tekib Kraamatusse kandmisega. K hõlmab ka kõiki varaga seotud õigusi ja kohustusi. K, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupid kahe erineva objektina. Juhul, kui maaüksus kantakse Kraamatusse, muutuvad kõik sellel asuvad ehitised, jms maa oluliseks osaks ning käibes osaleb kinnisasi tervikuna. Omanik on see, kes otsustab, kuhu, millise ehitusprojekti järgi, kes ja mis ajaks ehitab. Ehitise omaniku kohustused: ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringute läbiviimine, ehitusprojekti ekspertiisi tegemine, omanikujärelevalve teostamine, ehitusjuhtimise korraldamine, ehitamine, ehitise ekspertiisi teostamine. 14
ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks.
raamatupidamist. Äriregistrisse kantud FIE peab koostama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. . . OÜ OSAÜHING Äriseadus: § 135. Osaühingu mõiste (1) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. § 136. Osakapitali suurus Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. 1. Osaühingu tegutsemise aluspõhimõtted · Igal osanikul on üksainus osa. Osad võivad olla erineva suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. · OÜ võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik
välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 2.3 Raamatupidamisbilanss Bilanss (RPS § 18 lg 1) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi:
(s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, 4 o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? Ärimudeli kavandamine: • Loovus ja ratsionaalsus • Loovus: KELLELE? MIDA? • Ratsionaalsus: KUIDAS? • KELLELE: • Sihtgrupp: • Kellele Sa väärtust lood?
KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
· KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
· KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
• Programmi lõpus esitlused investoritele. 5. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („bite and hook“, „bricks and clicks business model“ „freemium business model“ jt Ärimudel - on kontseptuaalne tööriist, mis koosneb suurest hulgast omavahel seotud elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis.
· eesmärgid ja eeldatavad tulemused Kuna see peatükk võtab kokku kõigi järgnevate sisu, siis tuleks see kirjutada viimasena. Nõuanne alustavale ettevõtjale: ärge püüdke hoida kokku aega ja vaeva lühikese, kuid ülevaatliku kokkuvõtte kirjutamisel, sest tihti on see kokkuvõte ja finantsplaneerimine põhilised (või ka ainsad) osad Teie äriplaanist, millega tulevane partner või investor põhjalikult tutvuvad. Kokkuvõttes oleks soovitav sõnastada ettevõtte missioon - so 1-2 lausest koosnev määratlus, mis toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatavad juhtpõhimõtted. Missioon: - näitab ettevõtte ambitsioone; - seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu; - väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon peab olema: - lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv 7
............................................................................................... 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon...................................................................................................... 6 2.3 Äriidee iseloomustus ................................................................................................... 6 3 JUHTIMINE JA PERSONAL ........................................................................................ 7 3.1 Ettevõtte struktuur, organisatsioonimudel ................................................................... 9
· Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega, mis võib vahel olla olulisemgi. Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab vabadusel peab olema suund. 31. Ettevõtte missioon. · Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. · "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?" Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? · Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. · Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste.
eesmärgid ja eeldatavad tulemused Kuna see peatükk võtab kokku kõigi järgnevate sisu, siis tuleks see kirjutada viimasena. Nõuanne alustavale ettevõtjale: ärge püüdke hoida kokku aega ja vaeva lühikese, kuid ülevaatliku kokkuvõtte kirjutamisel, sest tihti on see kokkuvõte ja finantsplaneerimine põhilised (või ka ainsad) osad Teie äriplaanist, millega tulevane partner või investor põhjalikult tutvuvad. Kokkuvõttes oleks soovitav sõnastada ettevõtte missioon - so 1-2 lausest koosnev määratlus, mis toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatavad juhtpõhimõtted. Missioon: - näitab ettevõtte ambitsioone; - seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu; - väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon peab olema: - lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv Näide Philipsi missioon. Lets make things better
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri Luts SISUKO
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4