Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriõgus, võlaõigus (kaasus)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turvas, vanapagan, palkide, siil, jaanil, palus, maimu, mistõttu, põhjusel, muuhulgas, leppisid, saadetakse, tasutud, asjast, annaksite, projektijuht, aktiga, juuniks, tasuma, volitust, ostmiseks, jaanile, ostmine, oodatud, hakkaks, töötaja, volituseMari P. väitis vastuseks, et ta on 7 aastat hoidnud tema raamatuid, teadmata kus ta elab(sõbranna oli vahepeal endisest elukohast välja registreerinud ega jätnud teadet uuest elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Kuna sõbrannad ei vormistanud mingisugust lepingut siis pole Maiel mingisugust õiguslikku alust neid raamatuid tagasi saada ning Mari ei pea talle mingit hüvitist maksma 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo
kokkulepe on tühine. Hea usu põhimõte § 6- määratlemata õigusmõiste. Pole võimalik üheselt defineerida. Mõiste, mille sisu ei ole seadusandja poolt kindlaks määratud ja igal üksikul juhul sisustame mõistet erinevalt. Kui lepingu tingimused on vastuolus hea usu põhimõtetega, on leping tühine (kuigi kohtusse sellise lausega pole mõtet minna, raske tõendada). Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Mõistlikkuse põhimõte- VÕS §7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Näiteks kui pooled ei ole kokku leppinud tähtajas, siis kehtib mõistlik tähtaeg.
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna.
nähtud kasutamiseks elu- ja tööruumides. See on ette nähtud paigaldamiseks lao- ja muudes ruumides, kus inimesed vähe viibivad. Linoleumi kantserogeensetest omadustest ei teadvat ta midagi. Selle sordi katsetused seda küll ei näidanud. Laboratoorsed katsed näitavad ka seda, et 6 kuu pärast kahjulike ainete eraldumine lakkab, töövõtjale olid aga linoleumi esialgsed kahjulikud omadused teada. Kostja OÜ Ehitusmeister juhatuse esimees palus kohut jätta hagi rahuldamata, kuna ehitustööd olid tehtud tähtaegselt ja kvaliteetselt ja linoleumi kvaliteedi eest tema vastutama ei pea. Millise otsuse teeb kohus? Kas ta mõistab välja kahju? Kui mõistab, siis kellelt? Lahendus Ehitaja on kohustatud teatama tellijale taolistest valedest materjalivalikutest. Ehitaja oleks pidanud teatama enne paigaldamist, et taoline linoleom ei sobi töö ja eluruumidese.(EhS§48). Ehitaja on kohustatud kasutama kvaliteetseid materjale
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul;
Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S. Ja teatas, et sellise võimsusega mootorratas teda ei rahulda ja soovis müügilepingu üles öelda. Ülo K. keeldus sellest. Nüüd otsustas Kalju S. pöörduda kohtusse lepingu tühistamiseks põhjusel, et Ülo K. on alaealine 6.1. Missuguse otsuse teeb kohus? Kuna Tsiviilseadustiku Üldosa 2.1.1. paragraaf 11-ne 6-ndas lõigus on kirjas, et ,,Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut..." ning Ülo K. on piiratud teovõimega isik, siis tühistab kohus tehingu. Selle tagajärjel on Kalju S. kohustatud tagastama mootorratta Honda Ülo K.- le ning Ülo K
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
käest. Maie R. nõudis kogu raha üleandmist talle kui omanikule. Mari P. väitis vastuseks, et ta on 7 aastat hoidnud tema raamatuid, teadmata kus ta elab(sõbranna oli vahepeal endisest elukohast välja registreerinud ega jätnud teadet uuest elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Esiteks, tegemist on hoiulepinguga. Teiseks, tulenevalt VÕS § 884 lg-st 1 on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist
nähtud kasutamiseks elu- ja tööruumides. See on ette nähtud paigaldamiseks lao- ja muudes ruumides, kus inimesed vähe viibivad. Linoleumi kantserogeensetest omadustest ei teadvat ta midagi. Selle sordi katsetused seda küll ei näidanud. Laboratoorsed katsed näitavad ka seda, et 6 kuu pärast kahjulike ainete eraldumine lakkab, töövõtjale olid aga linoleumi esialgsed kahjulikud omadused teada. Kostja OÜ Ehitusmeister juhatuse esimees palus kohut jätta hagi rahuldamata, kuna ehitustööd olid tehtud tähtaegselt ja kvaliteetselt ja linoleumi kvaliteedi eest tema vastutama ei pea. Millise otsuse teeb kohus? Vastavalt Ehitusseaduse prg. 6 lg 3 Ehitustoode peab turule laskmisel olema varustatud informatsiooniga selle omaduste ning kasutusala ja -viiside kohta (kasutus- ja paigaldusjuhend) oleks OÜ Põrandakate pidanud K-Rauta kauplust informeerima selle toote omaduste ja kasutusala kohta
märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. · 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Vollmond kasuks välja menetluskulud summas 45 eurot. · 5. Tagastada kautsjon. · Oü Vollmond esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule. 13.aug 2015 · Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 13. augusti 2015. a otsusega rahuldamata. · OÜ Vollmond esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 10.okt.2014 · Tartu Halduskohus jättis OÜ Vollmond kaebuse rahuldamata. · OÜ Vollmond esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 31. märtsi 2014. a otsuse nr 12.2-3/21299-12 tühistamiseks. 8
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordi
Ettevõtte üleandmisel lähevad võlausaldaja tahtest sõltumatult üle kõik ettevõttega seotud kohustused. Võlausaldajatele tagatiseks üleandja solidaarne vastutus ettevõtte omandajaga 5 aasta jooksul. Eristada tuleb ettevõtte omandaja ja võõrandaja vahelist suhet ning võõrandaja võlausaldaja ja omandaja vahelist suhet. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et ettevõtte kui terviku üleminekuga lähevad ettevõtte omandajale üle muuhulgas ka kõik vastava hankelepingu täitmisega seonduv, sh pädevus, vahendid jne. Eeltoodu tähendab, et hankelepingu täitmist jätkaks sama ettevõte ning muutunud on üksnes ettevõtte omanik. Juhul kui ettevõtte omandaja vastab ise samuti vastaval hankel kehtestatud tingimustele, siis vastavas olukorras hankelepingu ülemineku piirang võiks olla tõlgendatav kui ettevõtlusvabaduse piirang. VÕS §179 lg 2 sätestab, et lepingu ülevõtmisega on kõik lepingust tulenevad õigused ja
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.
Koondumine eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel. V) Seos tsiviilkohtumenetlusega Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused. Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas: a) Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) Hagita menetluses lahendatakse:
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
Kui selgub, et vähemalt ühte subjekti pole, siis õigusushe puudub. Siis on see ka vastus. IV. Kui subjektid on olemas, tuleb välja tuua õigussuhte sisu ehk õigused ja kohustused. V. Abstraktsiooniprintsiibi kontrollimine. Näidiskaasus: Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik? 1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin 2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha 4
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüste
Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud hageja lepingurikkumist, siis ei oma iseenesest tähtsust küsimus hea usu põhimõtte rikkumisest kostja poolt lepingust taganemisega. Samas ei ole ringkonnakohus selgelt välistanud hageja lepingurikkumist ja on tuvastanud ühtlasi, et kostja käitus lepingust taganedes hea usu põhimõtte vastaselt. Vaatamata ringkonnakohtu otsuse teatavale vastuolulisusele leiab kolleegium, et ei ole alust sel põhjusel ringkonnakohtu otsust tühistada. Kui hageja lepingurikkumine oleks selgelt tuvastatud, siis nõustuks kolleegium ringkonnakohtu põhjendustega kostjapoolse hea usu põhimõtte rikkumise osas. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et lepingu rikkumisele tuginemine kostja poolt oleks hea usu põhimõtte vastane, kui pooled kostja initsiatiivil sõlmisid teadlikult seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes eellepingu muutmise kokkuleppe ja seda tegelikult täitsid.
iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile. Lepingu järgi pidi IT-spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada ,,koostööleping" töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT-spetsialist käis tööl üksnes siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele?
Kui tahad tagasi täpselt sama asja siis tegemist asendamatu asjaga. Asendatav, tagasi samas väärtuses asja. Annad laenuks 110 eurot, tagasi samas väärtuses, mitte täpselt sama raha tähte asendatav. Annad diivani - tahad sama diivanit tagasi asendamatu. Kaasus AS Tallinna Kaubamaja otsustas osta AS Stockmann kinnistu kaubanduspinna välja andmiseks. Sõlmiti leping ja kinnistusraamatusse kanti uue omanikuna AS Tallinna Kaubamaja. Kuu aega hiljem palus AS Tallinna Kaubamaja lepingu tühistada, kuna üldkoosolek oli keelanud juhatusel uut kinnistut osta. Juhatus, aga rikkus seda keeldu, seetõttu ei saa maksta ka raha. Kas leping on kehtiv ja, kes on kinnistu omanik? 1. AS Stockmann, AS Tallinna Kaubamja 2. Kinnistu ja raha 3. Subjektid on olemas 4. AS Tallinna Kaubamajal kohustus maksta raha AS Stockmannile. AS Stockmannil õigus saada raha ja kohustus välja anda kinnistu AS Tallinna Kaubamajale. 5. Abstraktisooni printsiip
Muu kontroll nagu eelmisel rikkumisel. ÄS § 294 lg 4 p 9 järgi tuleb siis, kui soovitakse vastu võtta majandusaastaaruannet, näidata üldkoosoleku kokkukutsumise teates koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. 5 kaasus (3-2-1-22-08 p 13) Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Heidab ette, et koosolek viidi läbi mitteõiguspäraselt. Tuleb kontrollida, kas rikkumine, mida ette heidetakse, oli tegelik rikkumine või mitte. Juhatajat ja protokollijat ei valitud, mistõttu oli koosolek ebaõigesti läbiviidud. § 304 lg 1 ei anna norme, siis tuleb kontrollida põhikirja, tavalisust ja mõistlikkust. Kokkukutsuja on kohustatud koosolekut läbi viima ja kontrollima, et on õigesti kokku kutsutud ja on järgitud päevakorda. Antud juhul juhataja ja protokollija punkti pole rikutud. Nõukogu liikme tagasikutsumine peab olema eraldi päevakorras kirjutatud, seega oli siin kokkukutsumise korra rikkumine § 301 1 lg 1 p 4.
Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul;
Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul;
TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada endale protsessiosalise õigusi, kuna ta on alles algaja advokaat ja kohus oli neid selgitanud H-le pooli tuleb menetluses kohelda võrdselt. Mida teeb kohus? Selgitab ka advokaadile tema õigusi, kuid § 347 lg 5 esindajale, kes pole advokaat, peab selgitama, advokaadile ei pea. 4. Maakohus leidis, et A vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja määras vaadata A-le eeskostja määramise avaldus läbi ilma A-d kohtuistungile kutsumata
vahendite soetamist ja teatud juhtudel ka litsensi hankimisest, näiteks alkoholi müügiga tegelemiseks; kogu tulu kuulub omanikule, seda ei pea kellegagi jagama; omanikul on ettevõtluses täielik käsutamisõigus; puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevõte ja üksikisiku tulu); mobiilsus, kuna tegevussuundade muutmine sõltub vaid ettevõtja suvast; ergutavate motiivide küllus. Negatiivseks külgedeks tuleb aga lugeda järgmisi: kapital piirdub ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu probleemiks on kapitali suurendamine; ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid temaga ei sõlmita; omanik kannab piiramatud vastutust, vastutades oma kohustuste eest kogu oma varaga; ettevõtjal on suur koormus, mis on seotud äritegevuse kõigi juhtimisfunktsioonuide täitmisega. 8 FIE-le ei näe seadus ette ei algkapitali kohustuslikku suurust ega mingi põhidokumendi (põhikirja) olemasolu
5. Kui küsitakse midagi omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist. Kui omandi kohta midagi mainutud ei ole, siis seda ei kasutata. Näidiskaasus: Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik? 1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin 2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha
” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas hagejal on lepingust tulenevalt õigus lisada lepingu esemete hulka uusi kinnisasju ilma kostja nõusolekuta? 2 VÕS § 42 lg 3 p 14 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi Menetlusosalised: “Võlaõigus on dispositiivne ega välista kokkulepet, mille kohaselt on rendileandjal õigus lisada lepingusse ühepoolselt uusi rendiesemeid” VÕS § 26 lg 1 Kolleegium: “lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele
pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile. Lepingu järgi pidi IT-spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT-spetsialist käis tööl üksnes siis, kui mõni IT- alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud OÜ talle selles osas kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. Kas K. nõue kuulub rahuldamisele? 1. Õiguslik probleem
2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu. O E-le laenu tagasi ei maksa, mistõttu nõuab E O-lt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist. Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad õiguspäraselt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt. E-l on hüpoteegiga tagatud ja sissenõutavaid nõudeid 500 000 euro ulatuses, B-l 700 000 ulatuses, C-l kolmesaja tuhande euro ulatuses ja A-l kahesaja viiekümne tuhande euro ulatuses.
tingimustes. Lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tuhine, v.a. kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-is ette nähtud. (TLS § 2) Töölepingu andmed kui tüüptingimused Tuuptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis: on eelnevalt välja töötatud tuuplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tuuptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu VÕS-i tuuptingimuste regulatsioon kehtib ka töölepingule, töötaja on VÕS § 42 lg 3 mõttes tarbija (3-2-1-39-11), st nad on samas seisus. (VÕS § 35 lg 1, § 42 lg 3) Tuuptingimus on tuhine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid
2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole lõplik, sest pole veel otsustatud, kas distsiplinaarkaristus määratakse või mitte. 11
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vormi; Jät
annaabi.ee 
