Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4
[8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval
4. sajandil eKr, 3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma kirjanduse ajajärgud: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal,
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1 Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste. Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest). 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B
Homerose poeemide lõpliku kuju saamiseni. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? ,,Iliase" (lugulaul Ilionist) tegevustik langeb Trooja piiramise kümnendasse aastasse ja kestab 49-50 päeva, kuid sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Eeldatakse, et muistend tervikuna ja peamised tegelased on lugejale juba tuttavad. Eepose sisuks on ainult üks episood, mille raamidesse on koondatud tohutu muistendite ainestik ja esile toodud hulk kreeka ja trooja heerosi. Eepose teema on teatavaks tehtud kohe esimeses värsis. Kokkuvõte: Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige
.........................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26
dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu)
Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks
241 eKr); · 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne
2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai" 4) Atika murre 5) Koinees ( Uus Testament ) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid ( müüdud jumalatest, kangelastest ). 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Ilias" - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise
Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi
ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, kiri (lineaarkiri B) unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia
filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast
hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared. Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros
Knossose lossi väikest trooniruumi peetakse tänapäeval mitte kuninga, vaid preestrinna istmeks. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Tihti kujutati jumalanna kõrval meest, arvatavasti mõnd jumalat, kes kompositsiooni järgi otsustades jäi tähtsuselt jumalannale siiski alla. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse.
mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650 kuni 1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses.
m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega
http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi
tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini)
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal
palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul. Gilgames oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast. Rajab Uruki linnale ümber müüri, mis paneb meeleheitel inimesed jumala poole pöörduma. Teiseks himustas Gilgames kõiki kenasid neidusid, keda nägi.
Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi. 47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks
· Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga. · Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe. 2. Sumeri eepos ,,Gilgames" (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele
See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid
See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid
, Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna. Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta.
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule
Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1
Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA – VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma - Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav
põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA VESTA Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
