Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna treenitud poisse on hea vaadata, kuna tagab eesti turvalisuse, nõuab vähem raha, kuna jätab aega rohkem koolis käia. on põhjendus. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna see on kasulik, kuna see koosneb 5000mehest.-ei ole põhjendus. Tugevam või parem mõte on see, kui hästi see on ära tõstatud.
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse
Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Kui võrrelda väitluskaasust majaga, siis argumendid on ehituskivid, millest see maja koosneb. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Algajatele väitlejatele tundub kaasuse väga konkreetselt argumentideks jagamine võõras, pigem tahaksid nad esitada lihtsalt ühe pika kõne teema üldiseks toetuseks. Kõne argumentideks jagamine
valmistanud? Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha.. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema. 1. Väide
AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü. (2005) Vaatepunkte ja ettepanekuid teaduse käsitlemiseks. [http://www.darwin.kongress.ee/09esitlused/vooglaid_vaatepunkte_teaduse_kasitlemiseks.ppt] VerLinden, J. (2005). Critical Thinking and Everyday Argument (1st ed.). Humbolt State University.
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle
Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid..
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus)
P1: Enamik tulevasi lapsevanemaid eelistaks pigem saada poegi kui tütreid. V1: Kui inimestel tekiks võimalus oma lapse sugu valida, siis on tõenäoline, et populatsioonis saaks olema rohkem mehi kui naisi. P2: See võiks kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid probleeme. V2: Tuleks keelata niisuguste tehnikate kasutamine, mis võimaldavad inimestel oma laste sugu valida. Vahel toimivad indikaatoritena modaalsed sõnad: võimalik, võimatu, paratamatu, peab, ei saa. Praktilise loogika kontekstis täidavad sellised sõnad enamasti järelduse indikaatori rolli, nagu järgmise näite esimeses variandis: 1. Maailm on täis kannatust. Jumalat ei saa olemas olla. 2. Kuna maailm on täis kannatust, siis Jumalat ei saa olemas olla. Tasub märkida, et viise, kuidas seda klassikalist ja ühtlasi üht kõige tugevamat argumenti Jumala olemasolu vastu kirja panna, on kõige tõenäolisemalt lõpmatult palju.
1) partneri refleksiivjuhtimine, mis haarab endasse partneri mõtlemise, käitumise ja otsustuste langetamise juhtimise tema minakujundiga manipuleerimise (meelitamine, enesetunde ja tähtsuse tõstmine, psühholoogilise komfordi tekitamine või vastupidi) kaudu. 2) suhtlemistehnikate ja manipuleerimisvõtete valdamine, mis sisaldab partneri initsiatiivi ülevõtmist, tema mõju pareerimist, emotsionaalse loogika vahendeid, peeni käike partneri üle kontrolli kehtestamises, piitsa ja prääniku meetodit jms. 3) mikro-ja makrosituatsiooni võimaluste ja tingimuste ärakasutamine. Initsiatiivi saab haarata ning partneri üle kontrolli kehtestada ka oma vanust, staatust, välimust ja erudeeritust kasutades, oma positsioonile ja autoriteetidele viidates. Ka miljöö, kellaaeg, kõrvaliste isikute juuresolek või puudumine mängivad kaasa taotlusi soodustavate ja takistavate
(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst
Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused
filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?)
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud). 1 6) Millist rolli sinu lõputöös täidavad dialektika, loogika ja retoorika? Lõputöö peab olema retooriliselt õigesti üles ehitatud ehk viis kuidas sihtrühmaga suhelda peab olema õige (tuleb valida väljendusvorm vastavalt sihtrühmale). Töö ülesehitus peab olema loogiline. Teemade käsitlus ja üksteisele järgnevus peavad olema loogilises järjestuses ja üksteisega haakuvad/ühilduvad. Dialektika - uuringus edasiliikumine peab toimuma õigete küsimuste abil. Küsimused peavad olema nii ülesehitatud, et jõuaks põhivastuseni.
Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust. Liigendada ettekanne. Kuulajatel lihtsam struktureeritud kõnet jälgida. Kõne eri osi saab välja tuua pausidega alateemade nummerdamisega („esiteks“, „teiseks“, „kolmandaks“, aga ka „ühelt poolt“, „teiselt poolt“ teksti tutvustamisega projektori abil. TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Seisukohtade, Oma seisukoha väidete esitamine, toetuseks esitan pooltargumentide kolm argumenti. järjestamine Esiteks väidan, et … Poolt- ja Ühelt poolt tähendab vastuargumentide see …, teiselt poolt esitamine aga … Näidete, Oma seisukoha tõestusmaterjali toetuseks esitan ma esitamine … TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Järeldamine Järelikult … Seetõttu julgen väita …
oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1. Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- ,,loomupärased"- võime jõuda loogikat rakendades- ja ,,ilmutuslikud"- kuidagi
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
(enesestmõistetavatest asjadest), samuti, peale asjade, mida saab tänapäevaste vahenditega mõõta ja vaadelda, käsitletakse ka kõiki muid asju, mille olemasolu loogiliselt võiks eeldada. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Lähtudes sõna "meta" ühest tõlkest (millegi kõrgemalt või väljastpoolt vaatlemine) võib metafüüsikat käsitleda ka reaalsuse vaatlemisena väljastpoolt ja kõrgemalt nii palju, kui inimese loogika seda võimaldab. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. Aristotelese "Metafüüsika". "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia: see uurib olevat kui olevat. Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk
Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R: ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T: ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R: ehk S osas kehtib R." (ÕE, lk 141 142).16 ,,I Sotsiaalse konflikti situatsioon: (1) elulised asjaolud ehk probleem kui selline; (2) õigus kui juriidiline alus konflikti lahendamiseks. II Sisemine argumenteerimine: (1) abstraktne faktiline koosseis; (2) juriidilist tähendust omavad elulised asjaolud; (3) juriidiline otsustus (punkti 2 suhe punkti 1); (4) otsustuse väärtustav järelkontroll (õiguse printsiibid, sotsiaalse korra printsiibid jms). III Väline argumenteerimine: (a) keeleline: (b) ajalooline; (c) süstemaatiline; (d) mõtte- ja eesmärgikohane." Sisemise argumenteerimise punkt 3 juriidiline otsustus ehk punkti 2 suhe punkti 1 on
Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu
Hambavalu väited on füüsikalise sisuga, viitavad füüsikalistele testidele. Hempeli väide „Paulil on hambavalu“, on tegelikult selle väite füüsikaliste protokoll- lausete lühendiks. Keha-vaimu (pseudo)probleem. Hempeli näidet saab tõlkida lauseks, mis ei sisalda mõistet „valu“. See näitab, et psühholoogilistel väidetel on sama sisu kui füüsikalisel väitel. Sellest järeldatakse, et keha-vaimu probleem on pseudoprobleem, mis tuleneb mõistete loogika mittemõistmisest. Ei saa vastata küsimusele, kas vaim on olemas jne, sest need küsimused on mõttetud. Psühholoogilisi mõisteid tohib kasutada kui füüsikaliste väidete lühendeid. Väljaspool kasutamine on mõttetu. Sümptom ja protsess(Hempel). Tavaarusaam: protokoll-laused kirjeldavad väliseid sümptomeid, mis annavad märku vaimsetest protsessidest ja vaimsete protsesside toimumist saab järeldada sümptomitest.
Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus"). Autor peab leidma probleemi ja selle lahenduse. Et kirjand õnnestuks, peab autor teemat mõistma, oskama seda lahti mõtestada. See on hõlpsam, kui lähtuda nn tuumsõnadest
" 1. Antud juhul P(x, y) = ,,x < y" 2. ¬(x y , x < y) 3. x y , ¬(x < y) 4. x y , x y Leidub reaalarv x nii, et mis tahes reaalarvu y korral x y. 2. LOENG Lausearvutuse põhimõisted Loogika (kr. logiké techne mõtlemiskunst, logos sõna, mõiste, mõistus) on teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Traditsioonilise loogika aluseks on mõtlemisseadused, mida kutsutakse ka loogika aksioomideks: 1. samasuse seadus 2. vasturääkivuste lubamatuse seadus 3. välistatud kolmanda seadus 4. küllaldase aluse seadus Matemaatiline loogika on loogika haru, milles loogikaprobleemide käsitlemiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid. Kokkulepped: Lausearvutuse lauseks võib olla igasugune lause, mille puhul saame rääkida selle sisu vastavusest tegelikkusele. Seejuures eeldame, et 1
loeng:KANTIAANLIK EETIKA Deontoloogiline eetika Tegude õigsust ja väärust hinnatakse sõltumata sellest, mis tagajärgi need kaasa toovad. Deontoloogilise eetika klassik: · Saksa filosoof Immanuel Kant · Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda. Hüpoteetilised imperatiivid (HI) · Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, mida tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x !" · "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik
Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2.Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3.Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus"). Autor peab leidma probleemi ja selle lahenduse. Et kirjand õnnestuks, peab autor teemat mõistma, oskama seda lahti mõtestada. See on hõlpsam, kui lähtuda nn tuumsõnadest
Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral. Kriitika: Üks varasemaid teadaolevaid vastuväiteid Canterbury Anselmi jumalatõestusele pärineb Anselmi kaasaegselt Gaunilolt. Gaunilo tegi ettepaneku mõelda Jumalast kui suurimast ehk täiuslikemast mõeldavast saarest. Säärast saart ei pruugi tegelikult olemas olla
Looduslik ja moraalne kurjus Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon) Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz: meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Postmoderne religioonifilosoofia: Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest: Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid. Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas) loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule. 2
kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati mingi osa tõest rääkimata. Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid muu sarnase objektiga, millele veenja ehk kõneleja tugineb. Kõneleja võib tugineda kas ekspertide arvamusele, või mõne tuntud tegelase ütlusele. Eetos tähendab kõneleja mõju kuulajale