Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengubioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub lootejärgne arenemine?
ARENGUBIOLOOGIA
1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet.
Kondoom - spermid ei satu naise organismi
Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime
Pessaar - takistab spermide liikumist munajuhasse.
Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale
Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni.
Steriliseerimine - mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine.
Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil.
SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID:
Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale
Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale
HORMONAALSED VAHENDID:
Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale
Minipillid
Hormoonsüstid
Hormoonkapslid
2. Kirjelda loote arenemise etappe .
Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema . Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode .(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine)
Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest .
Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta.
Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht . Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu , mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju . Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest.
3. Sõnasta biogeneetiline reegel.
Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. ( imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused.
4. Loote väärarengute põhjused.
Mitmed ravimid , alkohol , teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni.
5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine?
Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine.
  • otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja , roomajad , linnud .
  • Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed , kalad .
    Täismoone- Muna- vastne - nukk - täiskasvanu. Nt: putukad.
    Vaegmoone . Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad , prussakad, lutikad .
    6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe.
    a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni.
    b) Sigimisvõimeline elujärk ( generatiivne )- järglaste saamine (võimalikult palju
    c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks.
    Taimede areng:
    a) vegetatiivne areng:
    Idand - kujunevad välja vars , juur ja lehed.
    b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed. Kasvuperiood
    c)Generatiivne areng:
    Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk .
    d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
  • Arengubioloogia #1 Arengubioloogia #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kukimuki7 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    ARENGUBIOLOOGIA
    1
    odt

    ARENGUBIOLOOGIA

    ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumis

    Bioloogia
    Arengubioloogia
    3
    doc

    Arengubioloogia

    ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine ­ munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid ­ spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo

    Bioloogia
    Arengubioloogia ja loote areng
    2
    odt

    Arengubioloogia ja loote areng

    ARENGUBIOLOOGIA 1. Nimeta rasestumisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. · Kondoom ja naiste kondoom ­ Spermid ei satu naise organismi · Spermitsiidid ­ Spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime · Pessaar ­ Takistab spermide liikumist munajuhasse (hormonaalsed vahendid) · Kombineeritud tabletid ­ piduravad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Minipillid ­ · Hormoonsüstid ­ · Hormoonkapslid ­ · Spiraal ­ Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Hormoonspiraal ­ Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni (suguühtejärgsed vahendid) · Hormoontabletid ­ Pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale · Spiraal ­ Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale · Steriliseerimine ­ Mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine · Bioloogili

    Bioloogia
    Organismi areng ja molekulaargeneetika
    3
    doc

    Organismi areng ja molekulaargeneetika

    Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine ­ sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst ­ sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekes

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    2
    odt

    Organismide paljunemine ja areng

    1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesi

    Bioloogia
    Viljastumine - erinevad viisid
    3
    docx

    Viljastumine - erinevad viisid

    VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. East

    Bioloogia
    Viljastumise küsimused ning vastused
    3
    doc

    Viljastumise küsimused ning vastused

    Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode ­ moodustub 36 tundi pärast viljastumis

    Bioloogia
    Viljastumine ja areng
    1
    doc

    Viljastumine ja areng

    Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun