miljonist 1. miljardini. Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja ning ka valitseja ning kohtunik oma rahva seas. Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning pani aluse kõikehõlmavale religioonile ning eluviisile. Moslemid käituvad Muhammadi õpetuste järgi, kuna ta mitte ainult ei näidanud neile, kuidas kaaslastega käituda, vaid õpetas, kuidas Jumalat Talle kõige meelepärasemal viisil teenida. Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes "retsitatsioon" või "lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas Muhammadile. See on otsene Jumala sõna, nagu seal ka mitmes kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult orginaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime, keegi ei ole iial olnud suuteline initeerima ei selle vormi ega sisu. See
Islam Islam Maailmaregioon, mis tekkis 1400 aastat tagasi Araabias Maailmas arvatakse elavat 1,4 miljardit Islami usu jälgijat (moslemit) Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust) Allah Nimi, mida muslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Muslemite põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Allah on araabiakeelne sõna, mis tõlkes tähendab Jumalat Islami viis sammast Nende abil väljendavad muslimid oma usku Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole Eelnevalt tuleb nägu ja käed puhtaks pesta vee või liivaga Peab toimuma pühakojas või võib ka piirduda palvevaibaga Meka Moslemite püha linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Kõikidel moslemitel, kellel see võimalik on nõutakse palverännakut Mekasse
tuntuks araabia numbrid, arv 0 ja malemäng ning lisaks paljud Euroopas üldkasutatavad araabiakeelsed mõisted. Islam on oluliselt mõjutanud maailma ajalugu ning tänapäeva. Kas on põhjust kõnelda islami tsivilisatsioonist? Põhjendage. Jah, sest neil on oma usk ja Jumal, millesse usuvad; Islamiusku inimesi on maailmas väga palju nad on väga ühtehoidvad ning seetõttu on nende usk püsinud siiani; Islamil on oma pühakoda (mosee), kus tehakse palvekummardusi; neil on oma araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". USK ON SEE, MIS ÜHENDAB USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD OMA KÄITUMISE JA JA KOMBED NING MILLE PÕHJAL NAD PEAVAD OMA PÜHA SÕDA USKUMATUTE VASTU (ENESETAPUTERRORISTID). USK ÜHENDAB RAHVUSEST HOOLIMATA. KOGU ELUKORRALDUST VALITSEB ISLAMI USK.
Islami usk tekkis 7 sajand Araabia ps-lt. islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit). Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5
ISLAM Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna.
hõivatud inimestest. Iraagi majanduse aluseks on nafta1999. aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Tööpuudus on pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda tohutult kasvanud, kuid usaldusväärseid andmeid tööpuuduse ulatuse kohta ei ole. Keeled: Iraak on araabiakeelne maa. Põhja-Iraagis on kurdi keel ametlik keel. Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on Al-Baþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025-aastaste meeste seas. Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud
Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed. Tuntuim teist araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" MOSLEMIRIIGID. 1)Seldzukkide riik, XI saj, Kesk- ja Väike-Aasia, Iraak, Iraan, Süüria 2)Osmanite riik, XIV saj, Musta mere põhjarannik, Ungari, Süüria, Iraak, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Balkani ps, Austria 3)Delhi sultanaat, XII saj, India 4)Suurmogulite riik, 1526a, India 5)Mongolite riik, XII saj, Hiina, Kesk- Aasia, Iraan, Kaukaasia, Vene vürstiriigid, Mongoolia, Süüria, Iraak
3. Kõrgeim riigiametnik vesiir korraldas praktilisi riigiasju 4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale · Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ''Tuhat üks ööd'' · Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ''Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah''
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga.
3. Kõrgeim riigiametnik vesiir korraldas praktilisi riigiasju 4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale • Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ’’Tuhat üks ööd’’ • Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ’’Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah’’
); 2) PEREKOND ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID; KORAANILE LISANDUSID ISLAMI SEADUS JA PÄRIMUS, LISAKS ARAABIA KIRJANDUS JA LOOGIKA; TÕLGITI KREEKA ÕPETLASTE TÖID ARAABIA KEELDE; 4) KUNST JA KULTUUR KIRJANDUSE TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA. MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA? MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele
kasutatakse laiemas tähenduses, nt. ar. Piibel Gen 1,1 ,,Alguses lõi Allah taeva ja maa..." Hidzra - Muhammadi ja tema toetajaskonna lahkumine Mekast 622. a. Mediinasse. Lähteaastaks islami ajaarvamisele. 1. Islamiteaduse ajalugu: teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu, 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt, 1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja, 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud, orientalistika mõiste tuleb esile esimestkorda Inglismaal 1779. a. ja Prantsusmaal 1799. a., 1873. a. toimub esimene internatsionaalne orientalistide kongress, 19. saj. muutub islamitead KORAAN Sissejuhatuse islamistikasse
aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Kaaba - on ehitis Mekas Suure mosee õuel ja on islamitähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga, mida vahetatakse igal aastal. Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu. Allah - on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et
Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah ilmutab oma tahet inglite prohvetite ja pühade raamatute kaudu ning on kehtestanud koguduses usurituaale ja ühiskonnaelu kõiki külgi sätestava seaduse - sariaadi. 4 Koraan Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ning on islami aluseks. Moslemid usuvad, et üksnes araabiakeelne Koraan on Jumala sõna veatuks väljendajaks. Sellepärast ei saa Koraani teistesse keeltesse tõlkida, seda võib ainult ümber jutustada või tõlgendada. Koraanis on 114 suurat ehk peatükki, mis jagunevad 6236-ks aaja-ks ehk salmiks. Peatükid eesmised Koraani peatükid ehk suurad ilmutati Mohammadile ja need keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile kõiksuse ajaloos, Muhamedi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi
Pakistanis ja Bangladeshis. ISLAM JA TEISED RELIGIOONID Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. ALLAH Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul
Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument kasutab puu kirjeldamisel abessiinlaste tolleaegset nimetust buna, mis alles sajandite pärast asendus araabiakeelse ja tänaseni käibel oleva sõnaga gahwa. Kõige sagedamini on legendide tegelasteks Etioopia õigusmungad, kellest peeti väga lugu. Mungad tegid sageli pikki rännakuid ühest kloosrist teise ja olid muust elanikkonnas laiema silmaringiga
talitlusele, kuid manitseb liialdamise eest, mis võib põhjustada rasvumist. Paradoksaalne, kuid selles sajanditetaguses kiidulaulus on tõetera sees nimelt sisaldavad mandlid ja seega martsipangi rohkesti letsitiini, mida ka tänapäevane biokeemia peab närvirakkude tegevust soodustavaks. Selles, et martsipan ohtralt kaloreid sisaldab, ei kahtle keegi. Et martsipanil on pikk ajalugu, leidub ka mitmeid versioone tema nimetuse tekke kohta. Levinuim neist väidab, et martsipan on lihtsalt araabiakeelne sõna. Teine pakub, et see tuleneb pühak St. Markuse nimest. Kolmanda pärimuse järgi on martsipanile nime andnud itaaliakeelne sõna marzipane, mis algselt tähendas sõmeralist ja taignataolist maiustust, mida tehti riivitud mandlitest, suhkrust, meest ja maitseainetest. Neljas legend selgitab martsipani nimetust lähtuvalt Markuse leibadest nimelt piirdus keskaegsel Saksamaal ikaldusaastatel söök väikeste leivapalukestega, mida kutsutigi Markuse leibadeks (Markus-Brötchen)
õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad selle lepitusohvriga (näiteks vaeste toitmisega). 4) Annetamine -Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab "kasvamist" või "puhastumist". 5) Palverännak- Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehkHadzi. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis:
Vana riigi periood oli vaaraode aeg, mil ehitati Giza püramiidid, kujunes religioon, ühendati Egiptus, sisemine ühtsus. Keskmise riigi ajal ühendati Egiptus taas, suurem võim piirkondlikel asehalduritel, vaaraodel väiksem, Egiptus hakkas mängima rolli Vahemere ääres, avatus, hüksoslaste võim alam-Egiptuses. Uue riigi ajal tõrjuti hüksoslased välja, välise võimu hiilgeaeg, armee loomine: vallutused. c) Edasine ajaloo kulg: usundiks Islam, araabiakeelne, riik suure vaesustasemega. (lehel viimane lõik) d) Egiptuse usund: Austati paljusid jumalaid (kuni vaarao Ehnaton seda muutis), egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, kuna usuliste tõekspidamiste sõnastamine oli preestrite ülesanne, siis seetõttu on vähem teada lihtrahva uskumustest. Preestrite roll:
Araabiakeelne sõna islam tähendab otsetõlkes alistumist Jumala tahtele ja tuleneb sõnast salaam, mis tähendab rahu Sõna allah tähendab araabia keeles Jumal ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah- ei, on vaid üks Jumal, aga tema nimetus erinevates keeltes on erinev- araabia keeles siis Allah. Islamiusuliste prohvet on Muhamed Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja ...
välja moslemid. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'n tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami kontkstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille Ta ilmutas prohvet Muhammedile . Koraan on otsene Jumala sõna, nagu seal ka aeg-ajalt on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan täielikult nii sõnades kui ka tähenduses originaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime: keegi ei ole iial olnud suuteline imiteerima ei selle stiili, vormi ega sisu. See Jumala viimane sõnum inimkonnale ilmutati prohvet Muhammedile 23 aasta jooksul. Moslemid on alati uskunud, et Koraan on otsene Jumala sõna ning erinevalt mitmetest teistest pühakirjadest, ei ole tegemist aastaid hiljem religioosse nõukogu kokku pandud ning kehtestatud kogumikuga. Koraan loeti Muhammedi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele
...................................... 17 2 Sissejuhatus Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles islam tähendab alamühendus, jumalaga ühendust. Inimesed, kes on Jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22 % rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Araabiakeelne sõna "Allah" tähendab Jumalat Moslemid usuvad ühte, ainulaadsesse, võrreldamatusse Jumalasse, kellel ie ole ei poega ega kaaslast. Kellelgi ei ole õigust teenida kedagi teist peale Tema. Ta on tõeline Jumal ja kõik muud jumalused on väärad.Talle kuuluvad kõige suursugusemad nimed ja ülevad, täiuslikud tunnused. Islam on religioon, mis kujutab endast Jumala pooolt Tema viimasele Prohvetile Mahammedile ilmutatud õpetuse omaks võtmest ja nende järgmist
Prduti tagasi ja tungiti jrelvele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid klade rstamise prast vihased. Suurt ja verist kttemaksu ei jrgnenud. Roland suri vitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline (lk74). Epiteedid puuduvad. Haakub vhem ajalooga. Rohkem lespuhutud. Rahvust listav teos. HISPAANIA KIRJANDUS Hispaania kangelaslaul rgib ka mauridega vitlemisest. See kannab nime Laul minu Cidist. Cid on araabiakeelne sna, mis thendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a prast Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust. Tema vitles almoraviididega. See oli phja- aafrikaste dnastia. See Cid purustas selle suure almoraviidide ve, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: Pulmalaul, Pagenduslaul; Corpese laul. PAGENDUSLAUL:Cid teenis Hispaania
kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. 4.)Annetamine- Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab "kasvamist" või "puhastumist".On kaht tüüpi zakah't: 1.kajj, kindel summa, mis baseerub ramadaanikuu jooksul perepea poolt endale ja endast sõltuvatele ostetud toidu hinnal. 2.rikkuse zakah, mis katab raha, mida saadi ärist, säästudest, sissetulekust jne. 5.) Hadz ehk palverännak Mekasse Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehk Hadzi. mosee ja minarett *koht, kuhu kogunevad mehed keskpäevaseks palvuseks
tuli diskrimineerimatult kõiki. Moslemi haiglate eripäraks oli ka naispersonali pidamine, naised töötasid õdedena. Ka esimesed naisarstid olid pärit keskaegsest islamimaailmast. Moslemi arstide eetilised standardid pandi esmakordselt paika 9. sajandil Ishaq bin Ali Rahawi poolt, kes kirjutas Adab al-Tabib'i (,,Arsti käitumine"), see teos oli esimene uurimus meditsiinieetikasse. Ali Rahawi pidas arste ,,kehade ja hingede valvuriteks". Esimene araabiakeelne meditsiinientsüklopeedia oli ,,Tarkuse paradiis" (,,Paradise of Wisdom", ca 860), mis pandi kirja Ali ibn Sahl Rabban al-Tabari poolt ja see koosnes seitsmest osast. See oli esimene töö, mis peale psühholoogia ja füsioteraapia ka pediaatriat ja laste arengut. Füsioteraapia kohapealt oli töö väga mõjutatud islami mõtteviisist ja ka India arstidest (Sushruta ja Charaka). Eelkäijatest erinevalt rõhutas see teos füsioteraapia ja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte..................................
Kolmeteistkümnendas peatükis saab Mende teada, et ta viiakse ühe naise juurde, kes teda vaatamas käis, teenima. Mende ei tahtnud tüdrukuid jätta ning oli väga kurb. Mendele anti kleit ning ta läks oma uue perenaise Rahabiga kaasa. Neljateistkümnendas peatükis sõidab Mende Rahabi juurde koju. Rahab kutsus Mendet yebitiks. Mende oli väga kurb, et teda nii nimetati, kuna yebit tähendab sõna-sõnalt tüdrukut, kes ei ole väärt nime kandma ning see on väga alatu araabiakeelne sõimusõna. Rahab näitas talle koha, kus Mende magas ning järgmine hommik äratas Rahab Mende ja käskis tal pesema minna ning kööki tulla. Kui Mende seal oli, siis Rahab luges talle sõnad peale. Ta ütles, et Mende elab tema juures ning töötab tema heaks ning jääb sinna majja terveks eluks. Ta jagas talle käsud kätte, Mende pidi laste eest hoolitsema, pesu pesema ja triikima, teed keetma, nõusid pesema ja maja koristama. Mende pidi sööma eraldi sööginõudega, kuna ta oli
sai osta loomi karjatada Kõik tooraine pidi ise kasvatama Ümber küla talumajade laiusid tavaliselt põllud 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? 1) ,,Tuhat üks ööd"- araabiakeelne muinasjutukogu 2) araabia keel 3) araabia numbrid (tegelikult Indiast!!) 4) üldkasutatavad mõisted nt. almanahh, alkeemia, magasin (MITTE MAGAMINE EKSOLE) jne 5) kreeka õpetlaste (nt Aristoteles, Platon, Eukleides) tööde tõlkimine araabia keelde, tänu
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna Sisekaitseakadeemias õppides aitab selle teema käsitlemine omandada paremini teadmisi majandusest ja selle erinevatest vormidest. Üritan tööd kirjutades anda oma parima, et tulevikus saaksid teised tudengid kasutada seda tööd õppematerjalina. Soovin kirjutada töö mis on Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendiga kooskõlas. Töö koosneb sissejuhatu...
laskumisel 0,5 1,0º C soojemaks. Edasiliikunud õhumasside asemele voolavad üha uued ning nende ringkäik haarab kaasa suuri maa-alasid. Mistraal on külm põhjatuul, mis puhub talvisel ajal Vahemere rannikul ja Lõuna Prantsusmaal. Oma nime on ta saanud ladinakeelsest sõnast magistralis, mis tähendab "peamine". Lõuna Prantsusmaa tuultest ongi ta kõige peamine talle pole seal võrdset. Siroko on itaallaste poolt moonutatud araabiakeelne sõna "sark" ida. See on Vahemere keskosas esinev kõrbetuul, mis toob endaga kaasa kuumi õhumasse temperatuuriga 40 - 45º C varjus päeval ja 30 - 35º C öösel. Tihti omandab siroko orkaani tugevuse. Tuneesias kutsutakse sirokot tsiliks, Marokos serguniks, Madeira saarel lesteks jne. Lainetus. Enamus lainetest merede ja ookeanide pinnal tekivad tuulte mõjul. Veepinna kohal liikuvate õhumasside alumine kiht
märtsil 1924). See on olnud aga ka ühe siiitide sekti (Fatimiidide) valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif. Mediinas võeti islam paljude poolt omaks ja seejärel hakati jälle lahku ütlema, et mitte makse maksta; mille puhul on selgelt näha usu irooniline pool ning "uskujate" siiruse teatav küsitavus. Allah Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab "Jumal". Sõna koosneb määravast artiklist al- ja sõnast ilah- "jumal". Seega tähendab "Allah" umbes sama, mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al- Lah)
kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu (,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda). Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja. Idamaine jutt sobis hästi tema vaadetega
kes olid külade rüüstamise pärast vihased. Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. 4. Hispaania kangelaslaul “Laul minu Cidist” Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime „Laul minu Cidist“. Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui „Rolandi laulus“. Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: „Pulmalaul“, „Pagenduslaul“ ja „Corpese laul“ Pagenduslaul
Ühiskonnakorralduse kujundamine oli lihtsam, kirjakeel tekib kiiremini. 2. rändkarjakasvatajad, rändrahvad, nomaadid. Neil oli tavaliselt oma eepos jne. Iraani eepos pandi kirja pärast islami tulekut. Kultuur on kihiline, iga põlvkond valib, mis vanast on oluline, ja lisab oma panuse. Islami tulekuga tõrjuti vana tuum perifeeriasse, see muutus muinasjutuliseks. Araabia keel asendas varasema kesk-pärsia keele. Pärsiakeelseid tekste ei kirjutatud, kuid araabiakeelne iraani kirjandus levis. Olulisim autor oli ibn al-Muqafta. Tema tähtsaim teos on ,,Kalila ja Dimma". See on esimene araabia kirjanduse proosateos. Iraani kirjanduse kontekstis on see lihtsalt iraani kirjandus araabia keeles. Loomajutud, oma versioon India loomajuttudest; riigivalitsemisõpetus. Pandi kirja 8. sajandil, uuendusperioodil, mille algatasid iraanlased. Uus-pärsia keelse kirjanduse teke jäi ajavahemikku 8.10. sajand. Alad, mis jäid Araabiast
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
tähistamiseks, nii näiteks maailma serval asuvad nagu Rifarrica (kujutelm Riefuse mägedega, hiljem seotud põhja Uuraliga, mõnikord on tahetud näha sellest Revala tähendust, mis pole õige) ja Taraconta (pole Taara maa, nagu on arvatud). Selles seoses tuleks käsitleda ka Araabia geograafilist allikat - Aegraaf? - valmistas kuningale hõbedast maailmakaardi, säilinud on kaardi kirjeldused ja mahajoonistused, see on araabiakeelne (konsonantkiri) - Põhja- Euroopa kirjelduses erinevad kohanimed - Kolovan - kirjalikes allikates Tallinnat nim 1154 (QCWRY) - selline etümologiseerimine on siiski nõrkadel jälgedel ja kui arvestada. Eesti nime järjepidev traditsioon on saanud alguse muinas-skandinaavia kirjasõnast, 11. saj peale omandab konkreetse ja reaalse tähenduse ka ld k kirjanduses. 11. sajandist on pärit ka teated, mis on seoses Eestiga - esmajoones Vene vürstide sõjaretked - 1030. aastal vürist Jaroslav
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid külade rüüstamise pärast vihased. Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. Hispaania kangelaslaul "Laul minu Cidist" Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime ,,Laul minu Cidist". Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui ,,Rolandi laulus". Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: ,,Pulmalaul", ,,Pagenduslaul" ja ,,Corpese laul" Pagenduslaul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
