Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ants Antsoni elulugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antson, olümpia, sport, medalid, westholm, kiiruisutaja, olümpiavõitja, westholmi, direktor, tennise, tunnustused, medalit, fourth, organisatsioonoli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14
kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928
Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu-si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu-sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest. Aunal oli seda ikka rohkem olnud, mistõttu hiljem nendevaheline konkurents lõplikult Auna kasuks pöördus. Olümpia lähenemine Tokio olümpia lähenes ning Kääriku spordibaasi kogunesid Nõukogude Liidu olümpia- kandidaadid, aga seal igapäevase töö kõrval treenivale Aunale tähelepanu ei pööratud. Ka Leningradi Talvestaadionil kuuevõistluses teisele kohale tulemine ei aidanud. Neil päevil aitas teda Valter Kalam, kes noormeest õhutas: ,,Võta kätte ja käi olümpial ära!" 9
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge................................................................................
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .............................................................................................
tänaseni kui häid kergejõustiklasi ja jalgpallureid. Arthuri paremateks tulemusteks olid 1.73 kõrgushüppes ja 24,0 200 meetri jooksus. Vend Aksel oli hea keskmaa distantsidel. Tähtsustamata ei saa jätta ka Ilmar Lindami osa Ambla spordielus. Kui ta 1951. aastal asus Amblasse tööle kehalise kasvatuse õpetajana, hakkas spordielu silmnähtavalt hoogustuma. Lindam oli ise edukas kaugus- ja kolmikhüppaja, 1952. aastal ületas ta senise rajooni rekorditähise kolmikhüppes 14.13. Sport jäi ka hilisematel aastatel osaks tema elust - 1990-ndatel aastatel võistles ta edukalt veteranide tiitlivõistlustel. Ambla- kandi nimekaim sportlane pärastsõjajärgsel perioodil oli Toomas Berendsen, mitmekülgne sportlane juba keskkoolipäevil - mängis hästi võrkpalli ja oli hea kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990
............................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad.....................................................................................................................................6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad......................................................................................................7 México olümpia............................................................
ei tohi ületada 6 m/s. · Kõikidel distantsidel staadionil peab olema automaatne ajamõõtja (fotofinis). 4.2 Usain Bolt Usain St. Leo Bolt (sündinud 21. augustil 1986 Trelawnyis) on Jamaica sprinter, neljakordne olümpiavõitja, 100, 200 ja 4×100 m teatejooksu maailmarekordi omanik ning viiekordne maailmameister. Ta on ainus, kes on olümpiamängudel püstitanud 100, 200 ja 4×100 m maailmarekordi, ning ainus, kes on olnud korraga nii 100 kui 200 m valitsev olümpiavõitja ja maailmameister. Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai
Lipu selle hooaja tippmark oli aga Harkovis saavutatud 7780 punkti. Üle 600 punktine edu, lausa mäekõrgune. Ilmselt vaid Lipust sõltumatud asjaolud oleks võinud takistada sel hooajal olümpiakulla võitu. Sama hooaja kuuliõuke tippmark 16.73 oleks andnud hõbeda. 1950 aastal ei pääsenud Lipp 16.93-ga ohustama Husebyt, kes kaitses sel aastal EM-tiitlit 16.74-ga. (Raid_1996)Veel üks reaalne euroopameistrivõistluste kuldmedal saamata. 1952. aastal osales Lipp veel Helsingi olümpia eelses laagris kindla koondislasena, kuid KGB teatas jälle, et tal tuleb koju sõita. Olümpial küsinud kümnevõistleja Mathias teistelt koondislastelt Lipu kohta. Saades vastuseks päheõpitud vale, et Lipp on vigastatud, hingas mees kergendatult. Ta teadis, et vaid Lipp oleks võinud ohustada võitu.(Press_2006) Meie spordisangar teadis seda ka ise, kuid parata polnud midagi. 3.1. Võrdluses teistega Hoolimata tugevast tahtest on peaaegu võimatu võrrelda erinevate ajastute tegijaid.
kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi kasarmutes alustati sõjaväe spordikursustega, mis said aluseks sportlikule väljaõppele Eestis. 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimest korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti
1946. aasta 11. juulil nimetati ümber Rahvusvaheliseks Käsipalli Föderatsiooniks International Handball Föderation (IHF). Praegu on alaliidul 167 liikmesriiki. 1990. aastal loodi Euroopa Käsipalliliit European Handball Föderation (EHF). Eesti võeti EHF liikmesriigiks 1992. aastal.4 5 Olümpiamängudel oli käsipall esmakordselt kavas 1936. aastal, mil mängiti 11:11 varianti. 1972. aastal Münchenis mängiti juba 7:7 varianti. Esimest korda selgitati naiste olümpiavõitja 1976. aastal Montrealis, mille võitis Nõukogude Liit.6 1938. aastal peeti Saksamaal esimesed MM-võistlused meestele (7:7/11:11). Naiste esimesed MM-võistlused peeti 1949. aastal Ungaris (11:11) ja 1957. aastal Jugoslaavias (7:7). Alates 1961. aastast puudub suur käsipall (11:11) MM-võistluste kavast.7 8 1 Wikipedia, Team handball, http://en.wikipedia.org/wiki/Team_handball (13.03.2011) 2 VISNAPUU, M., Käsipall treenerite tasemekoolituse õpik, 2008. Lk 7 3 Sealsamas, Lk 125
Aeg ja koht: 09.11.2015 Võrus Intervjueerija: Ragnar Rebane Intervjueerimise vorm: Vestlus 4.2.Intervjuu küsimused Millal ja kus Te sündisite? 29.10.1952 Valga Maakond, Sangaste Kus Te üles kasvasite? Võrumaal. Olen elanud Restus, Mõnistes, Pahuveres ja Suure-Jaanis(mõl.Viljandimaa), Osulas, Rõuges, Võrus, Tartus ja uuesti Võrus. Milline oli Teie pereliikmete ja lähituttavate suhe spordiga? Vanemate ja venna sport kehakultuurlaste tasemel. Abikaasa Reet tegeles kergejõustikuga ja on Eesti noortemeister. Lapsed Kristi, Kati ja Priit tegelesid võrkpalliga ja on samuti Eesti noortemeistrid. Vennapoeg Marek mängib jalgpalli. 9 Millega Te lapsepõlves tegelesite? Maal kasvanuna, suvel mängisime jalgpalli, võrkpalli, maahokit, ujusime, sõitsime palju jalgratastega, tegme koduseid aiatöid
aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. 24 Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool
Seljas puhas ja triigitud võistlussärk, jalas lumivalged sokid ning viksitud kingad. Rattavalitsemisel ei olnud talle vastast ning ka tema läikima löödud ratas paistis kaugelt silma. Nõukogude koondisesse ta ei jõudnud, kuid alati oli tema kohal kus midagi toimus. Esimene suuremal areenil kordaminek oli Ruubelil Nõukogude meistrivõistluste meeskonnasõidus 1951. aastal, kus saavutati teine koht. Järgmine aasta võinuks olla team hiigelaasta. Olümpia koondisest arvati ta üle noatera välja. Väidetavalt jäi jõust vajaka. 19 Seda enam oli tal tõestamist teistkordselt peetud üleliidulises mitmepäevasõidul Moskva- Harkov- Moskva. Liidrisärki lasti tal kanda kuni viimase etapini, kus sõideti külmas ja lausvihmas tagasi Moskvasse. Ilm tegi oma töö ning seni teisel kohal sõitnud leedukas läks koos viimasele etapile lubatud olümpiakoondislastega. See õppetund kinnitas Heino
Programm: peamiselt spordivõistlused, hiljem muusikute konkursid Autasu: luuderohupärg 5)Pan- Athena mängud (panatenaiad): Kellele: Athenale Millal: al 6. saj eKr, algselt igal aastal, hiljem nelja aasta tagant Kus: Ateena Osavõtjad: kõik vabad kreeklased Programm: Algasid öise tõrvikutega rongkäiguga, kestsid 9 päeva. Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad. Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad: 1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel
aasta veebruarikuu alguspäev, millal lugesin ajalehest, et 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahu. Aasta varem, kui punased olid jõudnud juba Tallinna lähistele Valkla kanti, kardeti, et nad vallutavad peatselt ka Tallinna. Siis oli kargel talvepäeval ida suunast kuulda suurtükilaskude ähvardavat kõminat. Kui rahu sõlmiti, võisin kindel olla, et minu koolitee kulgeb rahus elades. Ema tahtis, et saaksin keskhariduse, ja nii pandigi mind 1920. aastal Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumi. Sisseastumiseksamitel kontrollis Jaan Rummo kirjutamist, lugemist ja rehkendamist. Oskustega jäädi rahule ja algas 11aastane koolitee. Fotograafi juures tehti koolipoisist ka pilt. Paar aastat vanem õde õppis juba Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Isa sai suvekuudel lisatööd autojuhina. Krediitpangale osteti 1925. aastal seitsmeistmeline luksusauto ja isa sai selle sohvriks. 1927. aastal juhtus aga õnnetus
Selles oli kümmekond tuba. Poisid said kumbki omaette toa, samuti nagu kaasavõetud koduõpetaja ja teenijannagi. Avaral söögitoal oli tohutu suur aken, mis avanes läände. Lennart Meri oli naasnud kodumaale mille järgnevate aastakümnete ajaloo lehekülgedele oli talle saatusest määratud jätta oma jälg. Lennart oli oma eluaastate kohta palju näinud. Ta on kokku arvutanud, et pidi elu jooksul vahetama seitse korda kooli ja neli korda õppekeelt. Tallinnas sai tema kooliks Westholmi gümnaasium. Ajad olid rahutud ja isa Georg otsustas igaks juhuks Alke'i ja pojad mõneks ajaks Soome saata. Lennart Meri mäletab, et oma esimesel külaskäigul Soome elas ta nädala hotellis, mis asus raudteejaama lähedal. Kõigest hoolimata näis elu kulgevat rahulikult ja ühel päeval teatas Alice Meri lastele, et neid ootab ees kodutee. Ta lubas Lennartile ja Hindrekule, et nad jõuavad koju juba järgmisel päeval. See oli tõenäoliselt oktoobri alguses, sest viimane laev
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
harrastamist. Muutus eesti kultuurielu keskuseks. Samade ringkondade aktivistid rajasid rahvusliku sümboli Eesti Rahva Muuseumi (Oskar Kallas, Kristjan Raud), 1915 juba 15 000 eset). Tänu eraisikute aktiivsusele need kaks. Haridusseltsid kujunesid eestikeelsete erakoolide toetusorganisatsioonideks. Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Tartus ja Eestimaa Rahvahariduse Selts Tallinnas. Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 190304 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal- Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt. 1912 sai Noor-Eesti avaliku ühingu õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.-
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trts oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 3.2. J.Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs 1920. Hariutd vanemad, Westholmi gümnaasium, TÜ õigusteadus. Saxa okupatsiooni ajal oli saxa sõjaväe tõlk hiilgava keeleoskuse tõttu, Tln linnapanga sekretär, TÜ riigi ja rahvusvaheliseõiguse kateedri juures tööl, '48 arreteeriti ja saadeti Vm.le..'54, kust alates on korrapärast palgatööd teinud.'58 EKL liikmex. Palju tiitleid: rahvakirjanik TÜ ja Helsingi Ü audoktor. Abielus, lapsed, 3x Nobelile nimetatud. Looming: Vm
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
