Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal
on "looduse paratamatus". Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele nomoloogilised seadused. Kant tuletas kõlbluse (ehk käitumist reguleeriva aksioloogia) a priori puhtast mõistusest, mitte inimese loomusest. Ta vastandas inimese kaks loomust: empiiriline inimene (homo phaenomenon, nähtumuslik, fenomenaalne inimene) ja inimene mõistuse kandjana (homo noumenon ehk inimene kui noumen, inimene iseeneses). Inimene mõistuse kandjana on suuteline tõusma kõrgemale oma animaalsest seisundist ning looma mõtlemise kategooriate abil looduse fenomenide kohale täiesti uue mõttelise maailma (moodsalt öeldes mõttelise maailmamudeli). Kõlblus jagunes Kanti õpetuses kaheks valdkonnaks: õiguseks ja moraaliks. Õigus hõlmab inimese väliseid kohustusi, mis nõuavad motiividest sõltumatuid käitumisakte. Moraali
Loodusseadused olid eelnevast tingitud. Inimese puhul olevad sündmused ei pruugi tuleneda loodusseadustest, vaid need võivad tuleneda mõistusest. Vabaduse transtsendentaalne idee – inimkogemuse võimalikkuse tingimuste ja piiride analüüsil ehk vabaduse mõttes. Loodusseaduslikult on see seletamatu ja moraali ei saa näidata, sest looduses see ei avaldu. Saab rääkida siis sellest kui eeldame, et on olemas „asjad iseendas“, mis tekitab sfääri, mis on moraali aluseks (noumen sfäär). Teoreetiliselt ei saa seda väita. „Kui see sfäär oleks olemas, siis muutuks vabadus võimalikuks“. TRANS ARGUMENT: KUI….SIIS!!!!! Vabadus ja paratamatus on teineteist välistavad mõisted (3. tees ja antitees vabadusest lk 112). Nähtumuste maailm on paratamatus ja asjad iseendas maailm on vabadus. Mõlemad determineerivad ehk saab eristada kahte laadi põhjuslikkust, kus üks põhjus on looduslikus maailmas ja teine põhjus kuulub asjad iseendas maailma
annaabi.ee 
